1. Tema Ektsellents, olete nüüd olnud mõnda aega Balti riikides. Kuidas võrrelda kolme Balti riiki?

Ma alustasin ametlikult oma kohustustega Leedus, kui saabusin sinna juulis 2019. Seejärel esitlesin oktoobrikuus oma volikirja Lätis ning novembris Eestis. Leedus on suurim usklike hulk kõigist kolmest Balti riigist ja see on selle piirkonna tugeva katoliikluse vundamendiks, millel teostada evangeliseerimist. Lätis on väiksem protsent katoliiklasi, kuid nad on säilitanud väga tugevat katoliiklikku traditsiooni, mis on tunnustatud ja lugupeetud ühiskonnas. Eestit  võib pidada väga arenevaks riigiks ja Kirik areneb tänu tegutsevale Apostellikule Administratuurile samuti kiiresti, mis tähendab, et see ei ole veel piiskopkond ja seal ei ole eesti keelt emakeelena rääkivaid vaimulikkonda, kuid kirik kasvab välismisjonäride arvel, kes aitavad säilitada kohalikke kogudusi. Vaatamata oma väiksusele, Katoliku Kirik Eestis kasvab mitte ainult uute usklike tulekust riiki, vaid kohalike hulgas on huvi katoliikluse vastu samuti suur.

2. Millised on Eesti Katoliku Kiriku väljakutsed?

Võimalik, et suurim väljakutse kohaliku kiriku jaoks Eestis on olla elavaks Jeesuse Kristuse evangeeliumi tunnistajaks sekulariseerunud maailmas ja mida mõjutab globaliseerumine, mis on sageli ükskõikne ning mõnel juhul isegi vaenulik kirikuõpetuse suhtes. Teine väljakutse on edendada preestikutsumust ja usuelu. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha julgustamaks noorterühmi, et on võimalus järgneda meie Issandale Jeesusele kui preester, orduõde või pühitsetud isik. Teised kiriku väljakutsed on seotud vaimsete ja pastoraalsete vajadustena, seda alates lastest kuni eakateni. Selle koostöö nimel on võimalus luua ühtsustunnet ning leida vajalikud rahalised vahendid, et rahastada erinevaid valdkondi ja pastoraalseid projekte aidates seeläbi kaasa jätkuvale evangeliseerimisele usklike seas.

3. Millised on Apostelliku Nuntsiatuuri peamised ülesanded ja kohustused Balti riikides?

Erinevalt teistest diplomaatilistest missioonidest, Apostellik Nuntsiatuur ei osale majanduslikes, poliitilistes või sõjalistes sidemetest. Nuntsiatuuri huvi on järgida neid sektoreid, et olla hästi kursis sündmustega nii kohalikul kui piiskopkondlikul tasandil. Tema Pühaduse paavsti esindajana, nuntsiustena, oleme kontaktisikuteks Püha Tooli ja kohaliku Katoliku Kiriku vahel selles piirkonnas. Üks meie peamisi kohustusi on uute piiskoppide ametisse nimetamine, näiteks kui piiskop suunatakse teenima mujale või läheb vanaduspensionile. Aidates piiskoppe ja vaimulikke nende pastoraalsel missioonil, püüame tagada, et kohalikud katoliiklikud ja teised kristlikud kogukonnad saavad vabalt oma usku praktiseerida ning tagatud on nende põhilised inimõigused. Sellega seoses meie diplomaatiline tegevus hõlmab kontakte tsiviilvõimudega, et meie katoliku kogukondade vajadused ja tegevused on tagatud ning garanteeritud. Seega on minu kavatsus jätkata eelkäija head tööd ja teha Püha Isa hääl tuntuks ja kuuldavaks kõikides Balti riikides. Selle eesmärgi saavutamise nimel, ma loodan meie ühisele koostööle ja kõikide Eesti usklike palvetele.

4. Hiljuti tähistasime Ülestõusmispühi. Kuidas pühad möödusid Leedus?

Ülestõusmispühade tähistamine tänavu Leedus, ja tõepoolest kogu maailmas, oli piiratud koroonaviiruse pandeemia tõttu. Kõik kirikud suleti, kuid kohalikud preestrid ja piiskopid tähistas eraviisiliselt Missat ning paljudest teenistustest tehti ülekanne interneti teel. Hoolimata piirangutest, paljud inimesed jälgisid erinevaid teenistusi televisiooni, raadio ja internet vahendusel, said osa vaimselt Armulaua pühitsusest ja pühendusid palveelule. Neil oli võimalus leida vaimset tuge ja lohutust hingele meediaväljaannete kaudu. Tõepoolest usklikel ei olnud võimalik minna kirikusse ja aktiivselt osaleda Armulaua pühitsemisel ning see oli nende jaoks ohver. Preestrid kindlasti tundsid nimetatud mõju. Tuleb tunnistada, et nad on teinud endast parima, et valmistada ette Missa ja erinevad vaimsed praktikad ning pakkuda seda sotsiaalmeedia vahendusel usklikele. Nende pingutus ei ole ainult märk oma karjale, vaid näitab ustavust Jumalale ja annab tunnistust nende tõelisest pühendumisest oma kogudusele.

5. Kardinal Peter Turkson, Inimarengu edendamise osakonna perfekt Püha Tooli juures mainis hiljuti ühes intervjuus, et nad hetkel töötavad koostöös apostellike nuntsiustega üle maailma. Milliseid juhiseid on Teile antud seoses covid-19?

Teie poolt mainitud Püha Tooli amet on avaldanud soovi ühendada end Püha Isa häälega, kinnitades kiriku lähedust tervise pastoraalse hooldamise edendamisel kõigile neile, kes kannatavad covid-19 nakkuse käes, ohvritele ja nende perekondadele, samuti kõikidele asjassepuutuvatele tervishoiutöötajatele, kes annavad kogu oma energia ja teevad kõik endast kannatada saanud inimeste hooldamiseks ja leevenduse pakkumiseks. Sama Püha Tooli amet mainib vajadust ühendada tsiviilvõimude, vabatahtlike ja nende inimeste töö, kes on pühendunud nakkuse peatamisele ja rahvatervise ohu vältimisele ning kasvavale kartusele, mida see pandeemia tekitab. Samuti julgustab amet ilmalikke ja katoliiklikke, riiklikke ja rahvusvahelisi tervishoiustruktuure ja organisatsioone jätkama vajaliku abi pakkumist inimestele ja rakendama kõiki vajalikke jõupingutusi uuele pandeemiale lahenduse leidmiseks, järgides WHO juhiseid ning riiklikku ja kohalikku poliitilist võimu. Meie lootus on, et see suure vajaduse hetk saab tugevdada solidaarsust ja lähedust riikide ning rahvaste vahel praegusel ajal, edendades rahvusvahelist üksmeelt jagades vajalikke ressusse ja vahendeid.

6. Täna on oluline juba mõelda tulevikule. Kust alustada?

Kristlastena, kes usaldavad Jumalat, toetab meie usk Issandasse Kristusesse mitte ainult nendel ebakindlatel aegadel, vaid kogu aeg. Usklikud peavad oma usule tuginema iga päev ja igas olukorras, sest see annab meile julgust ja jõudu, mida vajame enesekindlalt edasi liikumiseks, teades, et Issand on alati meiega ja et ükski kuri ei saa meid kunagi eraldada isalikust armastusest. Paavst Franciscus mainis Jumala halastuse suurpühal paari olulist punkti, mida tuleks järgnevatel kuudel meeles pidada ja mida ma tahaksin tsiteerida. Ta ütles: „Ehkki ootame aeglast ja vaevalist taastumist pandeemiast, on oht, et unustame mahajäänud. On oht, et meid võib tabada veelgi hullem viirus - isekas ükskõiksus. Viirus, mida levitab mõte, et elu on hea, kui see on hea minu jaoks, ja kõik on hästi kui see on hästi minu jaoks (…) Praegune pandeemia tuletab meile siiski meelde, et kannatanute vahel pole erinevusi ega piire. Me kõik oleme nõrgad, kõik oleme võrdsed, kõik oleme väärtuslikud. (…) Kõigile: ärgem mõelgem ainult oma huvidele, õigusega endale kuuluvast. Tervitagem seda katseaega kui võimalust valmistuda meie kollektiivseks tulevikuks, tulevikuks kõigile ilma kedagi väljajätmata, sest ilma kõikehõlmava visioonita pole kellelgi tulevikku.” Palve koos heade tööde ja sobivate abinõudega aitab meil neil rasketel aegadel liikuda vennaliku maailma poole, enam inimlikumaks ja enam kristlikumaks.

7. Ja lõpetuseks Teie soov Eestimaa katoliiklastele?

Katoliku Kirik Eestis on küll väike, kuid sellel on universaalse kiriku peres oluline positsioon. Vaatamata kõigile minevikuraskustele ja praegustele väljakutsetele on Katoliku Kirik siin püsinud ning on aeglase, kuid ühtlase kasvu protsessis. Eesti katoliiklased koosnevad erinevatest rahvustest, etnilistest ja keelelistest gruppidest, kellel on ühine usk Jumalasse ühe ülemaailmse usupere vendade ja õdedena, kes on tihedalt ühendatud Püha Tooliga ja Rooma Paavsti Franciscusega. Minu palve Eesti kiriku eest on see, et see jätkaks silmapaistmist usu ja heade tegudega, luues seeläbi tõelisi jüngreid ja tunnistajaid Kristuses, julgetele meestele ja kindlameelsetele naistele, kelle elu näitab nende armastust Jumala ja ligimese vastu. Veendunud ja vankumatute usklike pingutused aitavad tugevdada ja arendada usku Eesti ühiskonnas kõigi ühiseks hüvanguks.

23. aprill 2020

Peapiiskop Petar Rajič sündis 12.06.1959 Torontos, Kanadas. Preestriks ordineeriti 1987 Trebinje-Mrkani piiskopkonnas. 2. detsembril 2009 nimetati ta Sarsenterumi titulaarpiiskopiks. Tal on doktorikraad kanoonilises õiguses. Ta on olnud Püha Tooli teenistuses alates 1.07.1993 ja nimetatud apostellikuks nuntsiuseks Jeemenis ja Araabia Űhendemiraatides ning Angolas. Ta on töötanud varem Apostellikus Nuntsiatuuris Leedus ja Iraanis ning Vatikani Riigisekretatuuris. Ta räägib horvaatia, itaalia, inglise, prantsuse ja portugali keelt.

Intervjuu kardinal Peter Kodwo Appiah Turksoniga, Inimarengu edendamise osakonna perfektiga Püha Tooli juures.

15. aprillil tegi Püha Tooli kommunikatsiooniosakond intervjuu kardinal Turksoniga, et selgitada, kuidas Püha Tool rakendab pandeemiakriisi meetmeid, millised on suunised kirikute rahvusvahelisele koostööle praegusel ajal ning kuidas ennetada majanduslikku ja sotsiaalset kriisi lähitulevikus.

Paavst on Teid, Teie Eminents, korduvalt palunud audientsile, et rääkida koroonaviiruse kriisist. Mis muret Püha Isa on teile väljendanud?

Paavst väljendas muret praeguse aja pärast. COVID-19 on tekitatud maailmakriisi ja silmapiiril paistab dramaatiline stsenaarium. Püha Isa käskis mitte raisata aega ja asuda kohe tööle, sest oleme (Inimarengu edendamise osakond) tema tugipunkt praeguses olukorras. Peame tegutsema nüüd. Ja peame kohe mõtlema, mis edasi saab.

Millised ülesanded on Püha Isa Teile usaldanud?

Püha Isa usaldas meile (kard. Turksoni poolt juhitud osakonnale Püha Tooli juures) kaks peamist ülesannet.

Esimene puudutab tänast olukorda: vajadus on pakkuda kiiresti, tähelepanelikult ja õigeaegselt Püha Isa ja Kiriku toetuse konkreetset märki. Peame pakkuma oma panust selles kriisis. Küsimus on meetmete rakendamises kohalike Kirikute toetamiseks, inimelude päästmiseks ja vaeseimate abistamiseks.

Teine puudutab järelmõjusid, tulevikku: see puudutab muutusi. Paavst on veendunud, et elame läbi ajajärgulise muutuse, ja ta mõtleb sellele, mis järgneb kriisile, pandeemia majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele, sellele, millega peame silmitsi seisma, ja ennekõike, kuidas Kirik saab pakkuda end maailmale

Paavst on palunud meilt konkreetsust ja loovust, teaduslikku lähenemist ja kujutlusvõimet, globaalset mõtlemist ja oskust mõista kohalikke vajadusi.

Kuidas Teie seda kõike ellu rakendate?

Oleme moodustanud viis töörühma, mis juba töötavad. Meil on Püha Isaga juba kaks töökoosolekut olnud. Oleme loonud juhtimiskeskuse, et koordineerida kriisi ajal kavandatavaid algatusi ja neid teemasi, mis puudutavad homseks valmistumist. Vajame nüüd konkreetseid meetmeid ja teeme seda. Peame vaatama tänasest kaugemale, kaardistama keerulise teekonna raja, mis meid ees ootab. Kui me ei mõtle homsele, leiame end  ettevalmistamata. Me ei seisa silmitsi "kas / või", vaid "nii / kui ka".

Meie meeskond on juba alustanud koostööd Riigisekretariaadi, Püha Tooli Kommunikatsiooni osakonnaga, rahvusvahelise organisatsiooniga Caritas, Paavstliku Teadusakadeemiaga, Evangeliseerimise Kongregatsiooniga ja isikutega Vatikani Apteekist. Oleme oma meeskonna ja Püha Tooli erinevate kontorite vahel loonud mõnevõrra uue koostööviisi: rakendusrühma - kiire koostöö, mis annab tunnistust Kiriku ühtsusest ja reageerimisvõimest.

Millised on fookusvaldkonnad? Kas Teie tegevus hõlmab ka tegevust väljaspool Püha Tooli?

Komisjon töötab viies erinevas töögrupis.

Esimene rühm tegeleb juba aktiivselt kriisiga.
Koostöö toimub Caritasega, kes on loonud mehhanismid kohalike Kirikutega suhtlemiseks, et selgitada välja tegelikud vajadused ning aidata välja töötada tõhusaid ja piisavaid meetmed kriisi leevendamiseks.

On palutud kohalikel nuntsiustel (paavsti esindajatel) ja piiskopide konverentsidel anda aru tervise- ja humanitaarküsimustest, mis nõuavad viivitamatut tegutsemist. Vaja on laiaulatuslikku väljavaadet. Kedagi ei tohi unustada: vangid, haavatavad rühmad, kõik, kes abi vajavad.

Teise grupi ülesandeks on tajuda tulevat. Selleks on vaja ühendada parimad mõtted ökoloogia, majanduse, tervise ja avaliku julgeoleku valdkonnas. Vajame teaduselt konkreetsust. Peame minema praegusest kaugemale. See grupp teeb tihedat koostööd Paavstliku Eluakadeemiaga, Paavstliku Teadusakadeemia ja Paavstliku Ühiskonnateaduste Akadeemiaga.

Kolmanda rühma ülesandeks on meie tööst teavitamine, uue teadlikkuse tõstmine ja suhtlusvahendite kaudu kommunikeerime. Osakonna veebisait on pühendatud meeskonna suhtlusele. (Vaata: http://www.humandevelopment.va/en.html)

Neljas rühm tegeleb kõigi võimalike algatustega, mis käsitlevad suhteid riikidega või mitmepoolseid riikidevahelisi suhteid. Seda koordineerib Riigisekretariaat. Selles valdkonnas on vaja samuti konkreetseid meetmeid ja uuringuid.

Viies rühm vastutab vajalike vahendite leidmise eest. Me teame, et teha on veel palju, sest astume alles esimesi samme. Me pühendume kogu energiaga, mis meil on selle kriisi leevendamiseks. Koostööd teeme veel ülikoolidega: Georgetowni ülikool, Potsdami ülikool, Milano Püha Südame katoliku ülikool, Maailmaressursside Instituut ja paljud teised.

Kogu Kirik on selle kriisile väga pühendunud. Kokku on mobiliseeritud kogu kirikliku maailma heategevuse ja solidaarsuse võrgustik.

Kuidas suhestute selle praeguse reaalsusega?

Kirikute võrgustik eri riikides on väga oluline. Caritas teeb erakordset suurt tööd. Kõik, mida me teeme, tehakse siin Roomas ja kohalike Kirikute vahel ühises ühenduses. Meeskond on paavsti ja Kirikute teenistuses. Meie missioon ei ole asendada kohalike Kirikute tegevust, vaid aidata neid. Oleme üksteise teenistuses. Me ei saaks aru ajast, kus elame, kui peaksime teisiti tegema. Kuid just sel viisil väljendab Kirik tema universaalsust, üksteist toetades.

Miks on oluline mõelda tulevikule täna?

Nii nagu paavst Franciscus ennetavalt entsüklikas Laudato si’ õpetas meid hoolitsema ühise kodu eest, oleme sunnitud seda tegema koheselt. On risk, et üks kriis järgneb teisele. Oluline on hakata kohe mõtlema sellele, mida toob tulevik, et mitte olla ettevalmistamata uueks kriisiks. Tervisekriis on juba käivitanud majanduskriisi. Kui selle majanduskriisiga ei tegelda viivitamata, on oht, et saabub sotsiaalne kriis. Ülestõusmispühade Urbi et Orbi läkituses paavst tegi selgeks, et praegu ei ole aeg ükskõiksuse jaoks, sest kogu maailm kannatab ja peab olema pandeemiaga silmitsi seistes ühtne. On vaja julgust. Selle asemel on aeg lõdvendada rahvusvahelisi sanktsioone, et oma riigi kodanikele pakkuda vajalikku toetust. On aeg vähendada vaeseimate riikide eelarvete võlakoormat. On aeg pöörduda uuenduslike lahenduste poole. On aeg leida julgus ühineda üleskutsega kehtestada ülemaailmne ja vahetu relvarahu kõikides maailma nurkades. Praegu pole aeg relvade tootmiseks ja relvakaubitsemise jätkamiseks, kulutades selleks tohutult kapitali, mida tuleks hoopis selle asemel kasutada inimelude päästmiseks ja inimeste tervise hüvanguks.

Kuidas igaüks meist on kutsutud elama seda reaalsust?

Täna me kõik taasavastame oma nõrkusi. Esiteks, me avastame, et koos elades maa peal meie ühine kodu nõuab palju enamat kui me arvame. See nõuab solidaarset juurdepääsu enam kui "ühistele hüvele", see nõuab solidaarsust teadusuuringute ja tehnoloogia tulemuste rakendamisel, et muuta meie "kodu" tervislikumaks ja kõigile paremini elatavamaks. Taasavastame ka enda jaoks Jumala, kes on usaldanud meile kutsumuse olla solidaarne teiste inimestega. Me taasavastame, kui palju on meie kõigi saatus seotud üksteise saatusega. Taasavastame ka nii paljude teiste asjade väärtust, mida kunagi oluliseks poleks pidanud, millele ka paavst juhtis tähelepanu 27. märtsil (Urbi et Orbi) «Torm paljastab meie haavatavuse ja teeb nähtavaks need võltsid ja tarbetud kindlustused, millele oleme rajanud oma plaanid, ettevõtmised, harjumused ja prioriteedid. Ta näitab meile, kuidas me oleme jätnud uinuma ja hüljanud selle, mis toidab, toetab ja annab jõudu meie elule ja meie ühiskonnale.»

Allikas ja foto: Vatikani Meedia, 15. aprill 2020.
Massimiliano Menichetti

Loe edasi...3. märtsil lahkus meie seast Taevase Isa koju kauaaegne Pühima Päästja Püha Birgitta ordu Ülemema Tekla Famiglietti (1936-2020).

Ema Tekla oli Pirita kloostri taastaja ning ülesehitaja. Kohe pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist saatis Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu ülemabtiss ema Tekla Famiglietti Eesti Vabariigi valitsusele märgukirja Roomast järelepärimisega Pirita kloostri varemete kohta, et välja selgitada, mis olukorras varemed on ja kellele nad kuuluvad. 1993. aasta sügisel saabus ema Tekla esimest korda Eestisse. Eesti ja birgitiinide ajaloolise kloostri varemed Pirital jätsid talle sügava mulje ning visiidi ajal langetati otsus naasta ja taastada birgitiinide järjepidevus Eestis.

Loe edasi...Kallid vennad ja õed,

Sel aastal annab Issand meile taaskord soodsa aja, et valmistuda uuenenud südamega tähistama Jeesuse surma ja ülestõusmise suurt saladust, mis on meie isikliku ja kristliku elu nurgakivi. Peame selle müsteeriumi juurde pidevalt meeles ja südames tagasi pöörduma, sest see kasvab meie sees edasi sel määral, mil oleme avatud tema vaimsele väele ning vastame sellele vaba tahtega ja heldelt.

1. Paasamüsteerium kui pöördumise alus
Kristlik rõõm tuleneb Jeesuse surma ja ülestõusmise heade uudiste kuulamisest ja nende aktsepteerimisest. See kerygma võtab kokku armastuse, mis on „nii reaalne, nii tõeline, nii konkreetne, et kutsub meid avatusele ja viljakale dialoogile“ (Christus Vivit, 117). Kes usub seda sõnumit, lükkab tagasi vale, et meie elu on meie enda teha nii nagu soovime. Pigem sünnib elu Jumala, meie Isa armastusest, tema soovist anda meile elu ülirohkesti (vrd Jh 10:10). Kui kuulame „valede isa“ ahvatlevat häält (Jn 8:44), riskime uppuda absurdi kuristikku ja kogeda põrgut siin maa peal, nagu liiga palju traagilisi sündmusi inimeste isiklikus ja kollektiivses kogemuses kahjuks tunnistab.

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Liitu infokirjaga

Sign up to receive email for the latest information.
Copyright © 2019 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search