hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
19. DETSEMBER
3. advendireede
PÄEVALÕPUPALVUS
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen. Halleluuja.
Mina tunnistan Kõigeväelisele Jumalale
ning teile, vennad ja õed,
et olen mõtte, sõna, teo ja tegematajätmisega
palju pattu teinud:
minu süü, minu süü, minu ülisuur süü.
Seepärast palun Pühimat Neitsit Maarjat,
kõiki ingleid ja pühakuid
ning teid, vennad ja õed,
palvetage minu eest.
Kõigeväeline Jumal halastagu meie peale,
andku meile andeks meie patud
ja juhatagu meid igavesse ellu.
Aamen.
Oh Kristus, valgus oled sa,
Sull’ pimedus on teadmata.
Sa meie südant valgusta
Ja tõe teele juhata.
Sind, Jumal, meie palume;
Meid hoia öösel heldesti,
Ja kaitse kõige häda sees,
Oh Isa, helde abimees!
Kõik rasked uned kaota,
Et jääme ilma kahjuta,
Ja keela liha himustust
Ja kurja vaimu kiusatust.
Kui silmad jäävad magama,
Siis jäägu süda valvama;
Meid kaitse oma käega
Ja patu köiest päästa ka.
Au olgu taeva Isale,
Au tema ainu Pojale.
Au Pühal’ Vaimul’ olgu ka
Nüüd järjesti ja lõpmata.
Aamen.
Psalm 88
Palve surmahädas
See on teie tund ja pimeduse meelevald (Lk 22:53).
Ant. Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen Sinu ees.
Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, *
öösel ma olen Sinu ees.
Tulgu mu palve Sinu ette, *
pööra oma kõrv mu halisemise poole!
Sest mu hing on täis õnnetust *
ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; *
ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
Olen valla lastud surnute juurde, *
just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas,
keda Sa enam ei meenuta, *
kes Sinu käest on lõigatud ära.
Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, *
pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
Su vihaleek lasub mu peal, *
ja kõigi oma lainetega vaevad Sa mind.
Mu tuttavad oled Sa ajanud minust eemale *
ja oled mind teinud neile jäleduseks,
ma olen kinni ega pääse välja. *
Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast;
Sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, *
ma laotan välja oma käed Sinu poole.
Kas Sina teed imet surnutele? *
Või tõusevad kadunud üles Sind kiitma?
Kas jutustatakse hauas Sinu heldusest, *
kadupaigas Sinu ustavusest?
Kas tuntakse pimeduses Sinu imetöid *
ja Su õiglust unustusemaal?
Aga mina hüüan Sind appi, Issand! *
Ja mu palve jõuab vara Su ette.
Miks Sina, Issand, heidad ära mu hinge *
ja paned oma palge mu eest varjule?
Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, *
ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
Sinu vihaleegid käivad mu üle, *
Su rängad löögid muserdavad mind;
need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, *
need tiirlevad mu ümber üheskoos.
Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; *
mu tuttavaks on pimedus.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen Sinu ees.
| Pühakirja lugemine | Jr 14:9 |
|---|
Sa oled meie keskel, Issand! Meile on pandud Sinu nimi, ära jäta meid maha!
Sinu kätte, Issand, ma usaldan oma vaimu.
– Sinu kätte, Issand, ma usaldan oma vaimu.
Sina oled mind lunastanud, Issand, Sa tõe Jumal.
– Ma usaldan oma vaimu.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
– Sinu kätte, Issand, ma usaldan oma vaimu.
| Kiituslaul |
|---|
| Siimeoni kiituslaul Lk 2:29-32 |
|---|
Ant. Päästa meid, Issand, kui valvame, varja meid, kui magame,
et valvaksime koos Kristusega ja puhkaksime rahus.
Issand, + nüüd Sa lased oma sulasel lahkuda rahus *
oma ütlust mööda,
sest mu silmad on näinud Sinu päästet, *
mille Sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
valgust, mis on ilmutuseks paganaile *
ja kirkust Sinu rahvale, Iisraelile.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Päästa meid, Issand, kui valvame, varja meid, kui magame,
et valvaksime koos Kristusega ja puhkaksime rahus.
Palvetagem
Kõigeväeline Jumal, luba meil saada usus osa Sinu ainusündinud Poja surmast ja matmisest, et võiksime koos Temaga tõusta üles uude ellu. Kes koos Sinuga elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Kõigeväeline Issand kinkigu meile rahulik öö ja õnnis lõpp.
Aamen.
Antifon Maarja kiituseks
Alma Redemptoris Mater
Lunastajat toitnud Ema, kes Sa oled avatud taevavärav ja täht,
mis merel teed näitab: tule appi langenud rahvale, kes püüab tõusta.
Sina, kes Sa oled sünnitanud imelisel viisil oma Püha Looja.
Neitsi, esimene ja viimne, Gabrieli huulilt tervitust Sa kuulsid
– halasta meie, patuste peale.
| Alma Redemptóris Mater,
quæ pérvia cæli porta manes,
et stella maris,
succúrre cadénti,
súrgere qui curat, pópulo;
tu quæ genuísti, natúra miránte,
tuum sanctum Genitórem,
Virgo prius ac postérius,
Gabriélis ab ore
sumens illud Ave,
peccatórum miserére.
|