hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
12. DETSEMBER
2. advendireede
HOMMIKUPALVUS
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen. Halleluuja.
Nüüd kiitus olgu Jumalal,
kes armu heitnud meie peal
ja oma Poja läkitand,
kes meile õnne valmistand.
See kallis Õnnistegija
meid tuleb patust aitama
ja oma palge paistega
meil tõtt ja armu annab Ta.
Oh ime, heldus, halastus,
oh armastuse sügavus,
Su arm on äramõõtmata:
kes saab Sind küllalt tänada!
Nüüd tuleb Tema armus veel,
ja helde, härras on Ta meel.
Kui viimsel päeval tuleb Ta,
siis võtab kurjad hukata.
Kes Jeesu juurest leitakse,
need lähevad siis taevasse,
on igavese rõõmu sees
seal taeva Isa palge ees.
Au olgu Isal Jumalal,
ja Pojal Õnnistegijal!
Ka Pühal Vaimul ühtlasi
nüüd kiitust, tänu anname. Aamen.
Psalm 51
Jumal, halasta
Saage uueks oma mõttelaadilt ja riietuge uue inimesega. (vrd Ef 4:23-24)
Ant. Murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
Jumal, ole mulle armuline oma helduses, *
rohkes halastuses kustuta mu eksimused!
Pese maha mu süü, *
tee mind puhtaks patust!
Mina tunnen oma üleastumisi, *
mu patt on ikka mu silme ees;
Sinu vastu üksnes olen ma patustanud, *
teinud seda, mis paha Sinu silmis,
sestap saad olla õige, kui Sa otsuse teed, *
puhas, kui kohut mõistad.
Näe, süüs tulin ma ilmale, *
patusena sai mu ema käima peale,
ent Sina soovid südame siirust, *
õpetad mulle peidetud tarkust.
Puhasta mind patust iisopiga, *
siis saan puhtaks,
pese mind, *
siis saan lumest valgemaks.
Lase kuulda mind lusti ja rõõmu, *
Sinu muserdatud luud-liikmed las tantsida!
Peida oma pale mu pattude eest, *
pühi ära mu süü!
Puhas süda too mulle, Jumal, *
uus, kindel vaim minusse!
Ära heida mind ära oma palge eest, *
ära võta minult oma püha vaimu.
Anna mulle tagasi rõõm Sinu abist, *
toetagu mind Sinu üllas vaim!
Jumalavallatule õpetan Sinu teid, *
et patune pööraks Su poole.
Päästa mind veresüüst, †
Jumal, mu avituse Jumal – *
ja mu keel hõiskab Sinu õigust;
Issand, ava mu huuled – *
ja mu suu kuulutab Sinu kiitust.
Tapaohvreid Sa ei taha, *
neid võiksin anda;
põletusohvrist ei ole Sul rõõmu. *
Jumalale on ohvriks murtud vaim
murtud ja rusutud südant *
Jumal ei põlga.
Tee lahkesti head Siionile, *
lao üles Jeruusalema müürid!
Siis on Sul rõõmu õigetest – sööma- ja põletusohvritest – *
siis tuuakse härjavärsse Su altarile.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
| Kiituslaul |
|---|
| Ha 3, 2-4. 13 a. 15-19 |
|---|
Jumal tuleb kohut mõistma
Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)
Ant. Ka kui Sa vihastad, Issand, mõtle oma halastusele.
Issand, ma olen kuulnud su sõnumit, *
ma kardan su tegu, Issand.
Aga lase see ligemail aastail sündida, †
tee see ligemail aastail teoks *
ja mõtle oma vihas halastusele!
Jumal tuleb Teemanist, *
Püha Paarani mäelt!
Tema aulikkus katab taevaid *
ja maa on täis tema kiitust.
Tema all on nagu valguse sära, †
tema kõrval on kiired, *
seal on ta võimsuse loor.
Sa lähed aitama oma rahvast, *
abiks oma võitule.
Sa tallasid merre tema ratsud, *
voogude põhjaporri.
Ma kuulen seda ja mu ihu väriseb, *
hääl paneb lõdisema mu huuled,
mädanik tungib mu luudesse *
ja mu põlved värisevad,
aga ma ootan, kuni hädaaeg tuleb selle rahva üle, *
kes on tulnud meile kallale.
Kuigi viigipuu ei õitse *
ja viinapuudel pole vilja,
õlipuu saak äpardub *
ja põllud ei anna toidust,
lambad ja kitsed kaovad tarast *
ja veiseid pole karjaaedades,
ometi rõõmutsen mina Issandas, †
hõiskan oma pääste Jumalas. *
Issand Jumal on minu jõud.
Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks *
ja paneb mind käima mu kõrgustikel.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Ka kui Sa vihastad, Issand, mõtle oma halastusele.
Psalm 147B
Issand ehitab üles Jeruusalemma
Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist. (Ilm 21:9)
Ant. Ülista, Jeruusalemm, Issandat.†
Ülista, Jeruusalem, Issandat, *
kiida oma Jumalat, Siion!
Tema teeb kindlaks su väravate riivid, *
õnnistab lapsi su sees,
annab rahu su müüride vahele, *
toidab sind kallima nisuga.
Oma sõna saadab Ta maa peale *
kiiresti jõuab see pärale:
kallab lund nagu villa, *
külvab halla kui tuhka,
viskab rahet kui teri – *
kes võib seista Tema külma ees?
Uue sõna saadab Ta ja sulatab kõik: *
laseb tuulel puhuda – ja veed vulisevad.
Tema saadab oma sõna Jaakobile, *
Iisraelile oma käsud ja seadused;
nii pole Ta teinud ühelegi teisele rahvale – *
ei ole nad tundnud Tema seadusi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Ülista, Jeruusalemm, Issandat.
| Pühakirja lugemine | Jr 30:21a,22 |
|---|
Issand ütleb: Jaakobist tuleb ta aukandja ja tema keskelt ilmub ta valitseja; ma luban teda ligineda ja ta tuleb mu juurde. Siis te olete mu rahvas ja mina olen teie Jumal.
Sinu üle, Jeruusalemm, koidab Issand, * Ta paistab su peale kui päike.
– Sinu üle, Jeruusalemm, koidab Issand, * Ta paistab su peale kui päike.
Sinu kohal nähakse Tema auhiilgust.
– Ta paistab su peale kui päike.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
– Sinu üle, Jeruusalemm, koidab Issand, * Ta paistab su peale kui päike.
Sakariase kiituslaul Lk 1:68-79
Ant. Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal tuleb!
Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, *
et Ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
ja on meile äratanud päästesarve *
oma sulase Taaveti soost,
nagu Ta on rääkinud ajastute algusest *
oma pühade prohvetite suu läbi –
päästmist meie vaenlastest *
ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele *
ja pidada meeles oma püha lepingut,
vannet, mille Ta on vandunud *
meie isale Aabrahamile.
Nõnda Ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, *
kartmatult teenida Teda
vagaduses ja õigluses Tema ees *
kõik meie elupäevad.
Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, *
sest sa lähed Issanda eel Temale teed valmistama,
et anda Tema rahvale pääste tunnetus *
nende pattude andeksandmises
meie Jumala südamliku halastuse läbi, *
millega meile tuleb Päikesetõus kõrgustest.
See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, *
see suunab meie jalgu rahuteele.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal tuleb!
Õnnistatud olgu Kristus, kes meid oma hindamatu verega on lunastanud. Palvetagem Tema poole:
– Jumala Tall, halasta meie peale.
Kui Sa ristil rippusid, voolasid veri ja vesi Su küljest;
pese meid puhtaks meie pattudest.
– Jumala Tall, halasta meie peale.
Sa rajasid oma veres Uue Lepingu;
aita, et me Sulle ustavaks jääksime.
– Jumala Tall, halasta meie peale.
Oma risti läbi oled Sa kogu maailma lunastanud;
anna, et me kõigis asjades Sind ära tunneksime.
– Jumala Tall, halasta meie peale.
Sa oled meile selle päevahaku kinkinud;
kinnita meid Sinu järgimise teel.
– Jumala Tall, halasta meie peale.
Meie Isa, kes Sa oled taevas.
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Kõigeväeline Isa, aita meil lootusrikkalt ja valvsalt oodata meie Päästja tulemist. Lase meil elada nii, nagu Ta õpetas ja olla valmis Teda tervitama leegitseva armastuse ja usuga. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Issand õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast ja juhatagu meid igavesse ellu.
Aamen.