hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
9. MAI
5. paasalaupäev
HOMMIKUPALVUS
SISSEJUHATUS | Jumal, tõtta mind päästma.
Issand, rutta mulle appi.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen. Halleluuja.
See päev on meile saabunud,
mil palju rõõmu kingitud.
Kõik loodu: taevas, päike, maa
nüüd rõõmustavad meiega.
Ei ükski inimlapsena
või iial surmast pääseda,
kuid Kristus haua süngusest
on tõusnud üles valguses.
Surm oma saagist ilma jäi,
sest elu temast võitu sai.
Ei ole enam võimu tal:
ta põrmus Võitja jalge all.
On suurem inimtegudest
ja suurim taevaimedest:
tee läbi surma elusse.
Nüüd meile avatud on see!
Kes Jeesusesse usuvad
ja Tema rahus uinuvad,
neid ülestõusnud Issand siit
ka päästab – taeva koju viib. Aamen.
Psalm 119: 145-152
XIX (Kof)
Kes peab tema sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks (1 Jh 2:5)
Ant. Elusta mind oma helduse pärast, Issand. Halleluuja.
Hüüan südame põhjast: “Vasta, Issand, *
Sinu käske tahan ma pidada!”
Sinu poole hüüan: “Päästa mind, *
siis pean Sinu lepingut!”
Koidu tulles ma hüüan, *
loodan Sinu sõna peale,
öö tulleski veel valvan, *
uurin mõttes Sinu sõnu.
Kuule mu häält oma helduses, Issand, *
oma ustavuses anna mulle elu!
Salakavalad kiusajad on kannul *
Sinu Seadusest on nad kaugel,
ent Sina oled mu lähedal, Issand, *
ning Sinu käskudes on ustavus;
Sind, kõige algust, tunnen lepingust – *
Sina oled ta seadnud igaveseks.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Elusta mind oma helduse pärast, Issand. Halleluuja.
| Kiituslaul |
|---|
| 2Ms 15, 1-4a. 8-13. 17-18 |
|---|
Võidulaul pärast Kõrkjamere ületamist
Need, kes olid metsalise võitnud, laulsid Jumala sulase Moosese laulu. (Ilm 15:2-3)
Ant. Kõik, kes võidavad, laulavad Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu. Halleluuja.
Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, *
hobused ja ratsanikud ta heitis merre.
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, *
tema oli mulle päästeks.
Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda, *
tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.
Issand on sõjamees, Issand on ta nimi. *
Vaarao sõjavankrid ja väe ta heitis merre.
Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, *
vood tardusid mere südames.
Vaenlane mõtles: „Ajan taga, võtan kinni, *
jaotan saagi — hing mul täitub sest.
Tõmban oma mõõga, *
oma käega hävitan nad!”
Sina puhusid tuult, meri kattis nad, *
tinana vajusid nad võimsasse vette.
Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Issand? * †
Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, *
kardetava kuulsusega imetegija?
Sina sirutasid oma parema käe, maa neelas nad! *
Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid;
oma väes sa talutasid teda *
oma püha eluaseme juurde.
Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, *
paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks,
pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed. *
Issand on kuningas ikka ja igavesti!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Kõik, kes võidavad, laulavad Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu. Halleluuja.
Psalm 117
Jumala armastuse ülistus
Kõik paganad ülistavad Jumalat tema halastuse eest. (vrd Rm 15:9)
Ant. Võimsaks on saanud tema heldus meie üle. Halleluuja.
Kiitke Issandat kõik rahvad, *
hõisake Talle, hõimud kõik:
suur on Tema arm me üle, *
Issanda truudus on igavene!
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Võimsaks on saanud tema heldus meie üle. Halleluuja.
| Pühakirja lugemine | Rm 14:7-9 |
|---|
Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele, sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.
Issand tuli hauast välja, * halleluuja, halleluuja.
– Issand tuli hauast välja, * halleluuja, halleluuja.
Tema, Kes meie eest ristil rippus.
– Halleluuja, halleluuja.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.
– Issand tuli hauast välja, * halleluuja, halleluuja.
Sakariase kiituslaul Lk 1:68-79
Ant. Selleks on Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand, halleluuja.
Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, *
et Ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
ja on meile äratanud päästesarve *
oma sulase Taaveti soost,
nagu Ta on rääkinud ajastute algusest *
oma pühade prohvetite suu läbi –
päästmist meie vaenlastest *
ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele *
ja pidada meeles oma püha lepingut,
vannet, mille Ta on vandunud *
meie isale Aabrahamile.
Nõnda Ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, *
kartmatult teenida Teda
vagaduses ja õigluses Tema ees *
kõik meie elupäevad.
Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, *
sest sa lähed Issanda eel Temale teed valmistama,
et anda Tema rahvale pääste tunnetus *
nende pattude andeksandmises
meie Jumala südamliku halastuse läbi, *
millega meile tuleb Päikesetõus kõrgustest.
See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, *
see suunab meie jalgu rahuteele.
Au olgu Isale ja Pojale
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli,
nüüdki on ja jääb
igavesest ajast igavesti.
Aamen.
Ant. Selleks on Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand, halleluuja.
Kristus, elu leib, on tõotanud viimsel päeval äratada need, keda tema toidab oma sõna ja ihu lauas. Palugem:
– Issand, anna meile oma rahu ja rõõm.
Surnuist üles tõusnud Jumala Poeg, sina oled elu Issand;
õnnista ja pühitse meid ja kõiki oma Isa lapsi.
– Issand, anna meile oma rahu ja rõõm.
Sina annad rahu ja rõõmu kõigile, kes sinusse usuvad;
lase meil käia valguse lastena ja rõõmustada sinu võidust.
– Issand, anna meile oma rahu ja rõõm.
Rohkenda oma maa peal rändava kiriku usku,
et see tunnistaks maailmale sinu ülestõusmisest.
– Issand, anna meile oma rahu ja rõõm.
Sa astusid Isa kirkusesse läbi kannatuste;
kinnita mure aegadel meie pilgud igavesse rõõmusse.
– Issand, anna meile oma rahu ja rõõm.
Meie Isa, kes Sa oled taevas.
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Kõigeväeline Jumal, sa kinkisid ristimise uuestisünnis meile igavese elu. Õndsakstegeva armuga tegid sa meid võimeliseks võtma vastu surematust, juhata meid kord oma au kirkusse. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Issand õnnistagu meid, hoidku meid kõigest kurjast ja juhatagu meid igavesse ellu.
Aamen.