hommik keskhommik keskpäev pärastlõuna õhtu päevalõpp
3. APRILL
SUUR REEDE. ISSANDA KANNATAMISPÄEV
HOMMIKUPALVUS
E: † Issand, ava mu huuled!
K: Ja mu keel hõiskab Sinu õigust!
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
psalm 95
Tulge, hõisakem Issandale, * hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
Tulgem Tema palge ette tänamisega, * hõisakem Temale kiituslauludega!
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
Sest Issand on suur Jumal * ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
Tema käes on maa sügavused * ja Tema päralt on mägede tipud.
Tema oma on meri, sest Tema on selle teinud, * ja Tema käed on valmistanud kuiva maa.
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
Tulge, kummardagem ja põlvitagem, * heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
Sest Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas * ja lambad, kes on Tema käe all.
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, * nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
“Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, * ehk küll said näha mu tööd.
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, * nad ei tunne minu teid.
Seepärast ma vandusin oma vihas: * Nad ei pääse minu hingamisse!”
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule. * Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen.
Ant. Issand Kristus oli kiusatud ja kannatas meie eest. * Tulge, kummardagem Teda.
HÜMN
Rist särab võidulipuna,
mis surma tõi kord Kuningal,
kes üles tõusis võitjana
ja inimkonna lunastas.
Kes kinkis oma südame,
mis odalöögist haavatud;
meid pesi oma verega
ja taastas meie süütuse.
Nii tõeks sai, millest kuulutas
kord Taavet oma lauludes —
kuis risti läbi valitseb
meid Jumal oma hiilguses.
See imeline ristipuu,
nüüd purpuriga ehitud,
on tõusnud üle maailma,
sest Lunastajat kandnud ta. Aamen.
-->hommikuplaved
ant. 1 Ilmamaa kuningad astuvad esile * ja vürstid peavad üheskoos nõu / Issanda ja Tema võitud mehe vastu.
Psalm 2
Miks paganad möllavad *
ja rahvad mõtlevad tühja?
Ilmamaa kuningad astuvad esile †
ja vürstid peavad üheskoos nõu *
Issanda ja tema võitud mehe vastu:
„Kiskugem katki nende ahelad *
ja visakem enestelt ära nende köied!”
Kes taevas istub, naerab; *
Issand pilkab neid.
Oma vihas ta kõneleb siis nendega *
ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
„Aga mina olen seadnud oma kuninga *
Siionile, oma pühale mäele.”
„Ma annan teada Issanda otsuse; †
tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, *
täna ma sünnitasin sinu.
Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks *
ning ilmamaa otsad su omandiks.
Sa peksad nad puruks raudkepiga, *
sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.”
Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! *
Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
Teenige Issandat kartusega *
ja ilutsege värisemisega!
Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; †
sest tema viha süttib pea! *
Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule.
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
ant. Ilmamaa kuningad astuvad esile * ja vürstid peavad üheskoos nõu / Issanda ja Tema võitud mehe vastu.
ant. 2 Nad jagavad mu rõivad eneste vahel * ja heidavad liisku mu kuue pärast.
Psalm 22, 2-23
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid? *
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga Sa ei vasta, *
ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
Ja ometi oled Sina püha, *
kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
Sinu peale lootsid meie esiisad, *
lootsid, ja Sina päästsid nad;
nad kisendasid Sinu poole ja pääsesid, *
nad lootsid Sinu peale ega jäänud häbisse.
Aga mina olen ussike ja mitte mees, *
inimeste teotada ja halb rahva meelest.
Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; *
nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
“Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta,
kiskugu ta välja hädast, sest Tal on ju temast hea meel.”
Jah, Sina oled see, kes tõi mind välja üsast, *
kes kaitses mind mu ema rinnal.
Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, *
mu ema üsast alates oled Sina minu Jumal.
Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, *
sest abimeest ei ole!
Palju härjavärsse ümbritseb mind, *
Baasani sõnnid piiravad mind.
Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu *
nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
Ma olen välja valatud otsekui vesi *
ja kõik mu luud-liikmed on koost ära.
Mu süda on nagu vaha, *
ta on sulanud mu sisikonnas.
Mu neel on kuiv nagu potitükk †
ja mu keel on kinni suulae küljes,
surmapõrmu paigutad Sa minu. *
Sest koerad ümbritsevad mind, †
tigedate hulk keerleb mu ümber;*
nad purevad mu käsi ja jalgu, ma võin lugeda kõiki oma luid.
Nemad aga vahivad mulle otsa *
ja parastavad mind.
Nad jagavad mu rõivad eneste vahel *
ja heidavad liisku mu kuue pärast.
Aga Sina, Issand, ära ole kaugel, *
mu vägi, tõtta mulle appi!
Tõmba mu hing ära mõõga eest, *
koera käest mu ainuke!
Päästa mind lõvi suust *
ja metshärgade sarvede eest!
Ma tahan Su nime kuulutada oma vendadele, *
keset kogudust ma tahan kiita Sind.
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule.
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
ant. Nad jagavad mu rõivad eneste vahel * ja heidavad liisku mu kuue pärast.
ant. 3 Kes mu hinge püüavad, need seavad mulle võrke.
Psalm 38
Issand, ära nuhtle mind oma vihas *
ja ära karista mind oma vihaleegis!
Sest sinu nooled on alla tulnud mu sisse *
ja su käsi vajub mu peale.
Ei ole midagi tervet mu lihas sinu pahameele pärast; *
ei ole rahu mu kontides mu patu pärast.
Sest kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; *
nagu raske koorem on need läinud rängemaks, kui ma suudan kanda.
Mu haavad haisevad *
ja mädanevad mu jõleduste pärast.
Ma olen küürus ja kõnnin kummargil, *
ma käin kurvalt kogu päeva.
Sest mu puusad on täis põletikku *
ega ole midagi tervet mu lihas.
Ma olen jõuetu ja puruks pekstud koguni; *
ma oigan oma südame ägamise pärast.
Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, *
ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.
Mu süda peksleb väga, mu ramm on mu hüljanud *
ja mu silma selgustki ei ole mul enam.
Mu armsad ja mu sõbrad hoiduvad eemale mu hädast *
ja mu omaksed seisavad kaugel.
Kes mu hinge püüavad, need seavad mulle võrke, †
ja kes mulle paha otsivad, need kõnelevad hukatusest, *
ja nad mõtlevad pettusele kogu päeva.
Ent mina olen nagu kurt, ei ma kuule, *
ja nagu keeletu, kes ei ava oma suud.
Ja ma olen nagu mees, kes ei kuule *
ja kelle suus ei ole vasturääkimist.
Sest sind, Issand, ma ootan; *
sina, Issand, mu Jumal, vastad!
Sest ma ütlen: Ärgu minust rõõmustagu need, *
kes mu jala vääratusel suurustasid mu vastu!
Ma olen ju kukkumas *
ja mu valu on alati mu ees.
Sest ma pean tunnistama oma pahategu, *
ma olen mures oma patu pärast.
Aga mu vaenlased elavad hästi, nad on vägevad, *
ja palju on neid, kes mind asjata vihkavad
ja kes head tasuvad kurjaga, kes on mu vastased, *
sellepärast et ma head taga nõuan.
Ära mind hülga, Issand, mu Jumal, *
ära ole minust kaugel!
Tõtta mulle appi, *
Issand, sa mu pääste!
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule.
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
ant. Kes mu hinge püüavad, need seavad mulle võrke.
E: Ülekohtused tunnistajad astuvad ette.
K: Ja valelikkus peab pettuma.
Lugemine Kirjast Heebrealastele Hb 9, 11-28
Kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, - siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.
Seepärast ongi tema uue lepingu vahemees selleks, et kutsutud - kui tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu aegsetest üleastumistest - saaksid kätte igavese pärandi tõotuse. Kus on testamentlik leping, seal tuleb ju tingimata esitada tõendus testamenditegija surmast, sest testament hakkab kehtima pärast surma ega jõustu iialgi, kui testamenditegija on elus. Seetõttu ei ole ka esimest lepingut sisse pühitsetud ilma vereta. Sest kui Mooses oli kõik Seaduse käsud kogu rahvale ette lugenud, siis ta võttis vasikate ja sikkude vere koos vee ja erepunase villa ja iisopiga ning piserdas sellega nii seda raamatut kui kogu rahvast, öeldes: „See on selle lepingu veri, mida Jumal on teil käskinud pidada.”
Ja nõndasamuti ta piserdas verega ka telki ja kõiki jumalateenistusriistu. Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist.
Nii on siis paratamatu, et taevaste asjade kujud tuleb sel kombel puhastada, taevasi asju endid aga puhastatakse neist paremate ohvritega. Kristus ei läinud ju kätega tehtud kõige pühamasse paika kui tõelise paiga eelkujusse, vaid taevasse enesesse, esindama meid nüüd Jumala palge ees. Ta ei läinud sinna selleks, et ohverdada ennast mitu korda, nõnda nagu ülempreester igal aastal läheb võõra verega kõige pühamasse paika, kuna muidu oleks ta pidanud kannatama mitu korda maailma rajamisest peale. Kuid nüüd on ta üheks korraks aegade lõpul ilmunud, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu. Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus, nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda paljude patud, ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad.
RESPONSOORIUM
E: Ta oli nagu tapmisele viidud tall, / ja kui Teda piinati, ei avanud Ta oma suud, / ja Ta mõisteti surma.
K: Et taastada elu oma rahvale.
E: Ta ohverdas ennast surmale, / ja Ta loeti kurjategijate hulka.
K: Et taastada elu oma rahvale.
Lugemine Püha Johannes Chrysostomuse juhistest katehhumeenidele
Kas tahate teada, milline vägi on Kristuse verel? Tulgem tagasi vanade lugude juurde sellest, mis sündis Egiptuses – nendes on ettekuulutus Kristuse verest.
Mooses ütles: "Ohverdage veatu tall ja võidke uksepiitu selle verega". Mida see tähendab? Kas mõistuseta lamba veri võib päästa inimese, kellele on antud mõistus? Jah, vastab Mooses, mitte sellepärast, et see on veri, vaid sellepärast, et see on Issanda vere võrdkuju. Ja kui täna saatan näeb mitte vere võrdkuju, millega on võitud uksepiitu, vaid tõelist verd, millega on võitud usklike huuled, mis on Kristuse templi uksed, siis on tal seda enam põhjust taanduda.
Kas tahate kuulda tema vere väe kohta veel teisestki allikast? Vaadake, kust selle vool alguse sai, millisest lättest see ristilt alla voolas: Õnnistegija küljest. Evangeelium jutustab, et kui Kristus oli surnud ja alles ristil rippus, tuli üks sõdur tema juurde ja torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja vett ja verd. Esimene oli ristimise sümbol, teine armulaua sümbol. See sõdur torkas tema küljesse: tema murdis läbi püha templi seina ja mina leidsin varanduse ning omandasin rikkuse. Niisamuti oli lambaga. Juudid tapsid selle ohverdamiseks ja mina sain selle ohvri vilja – lunastuse.
"Tema küljest voolas välja vett ja verd." Armsad, ärge minge mööda selle suure müsteeriumi saladusest, mõtisklemata selle üle. Sest ma tahan pakkuda veel ühe salajase müstilise tõlgenduse. Ma ütlesin, et see veri ja vesi sümboliseeris ristimist ja armulauda. Neist kahest sündis püha Kirik "taasloomise puhastumise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu", ristimise ja armulaua kaudu. Ristimise ja armulaua sümbolid tulid tema külje seest. Tähendab, Kristus ehitas Kiriku oma küljest, nii nagu ta ehitas Eeva Aadama küljest.
Sellepärast ongi Moosese raamatus esimese inimese loos sõnad "luu minu luust ja liha minu lihast", mis viitavad Õnnistegija küljele. Sest nii nagu Jumal sel ajal võttis Aadama küljeluu ja ehitas naise, nii andis Kristus meile verd ja vett oma küljest ning ehitas Kiriku. Just nii nagu ta siis võttis ribi, kui Aadam oli raskes unes, nii andis ta nüüd pärast oma surma vere ja vee.
Näete, kuidas Kristus on oma mõrsja endaga köitnud! Näete, missuguse toiduga ta meid kõiki toidab! Ühe ja sama toiduga ehitatakse ja toidetakse meid. Nii nagu naine toidab last oma vere ja piimaga, nii toidab ka Kristus ise pidevalt neid, kelle ta oma vere läbi on sünnitanud.
RESPONSOORIUM
E: Teid ei lunastatud hõbeda ega kullaga, mis hääbub, vaid Kristuse kalli verega, laitmatu tallekese verega.
K: Tema kaudu on meil kõigil ühes Vaimus ligipääs Isa juurde.
E: Ja Jeesuse, Tema Poja veri puhastab meid kõikidest pattudest.
K: Tema kaudu on meil kõigil ühes Vaimus ligipääs Isa juurde.
ant. 1 Jumal ei säästnud oma Poegagi, vaid loovutas Tema meie kõikide eest.
Psalm 51
Jumal, ole mulle armuline oma helduses, *
rohkes halastuses kustuta mu eksimused!
Pese maha mu süü, *
tee mind puhtaks patust!
Mina tunnen oma üleastumisi, *
mu patt on ikka mu silme ees;
Sinu vastu üksnes olen ma patustanud, *
teinud seda, mis paha Sinu silmis,
sestap saad olla õige, kui Sa otsuse teed, *
puhas, kui kohut mõistad.
Näe, süüs tulin ma ilmale, *
patusena sai mu ema käima peale,
ent Sina soovid südame siirust, *
õpetad mulle peidetud tarkust.
Puhasta mind patust iisopiga, *
siis saan puhtaks,
pese mind, *
siis saan lumest valgemaks.
Lase kuulda mind lusti ja rõõmu, *
Sinu muserdatud luud-liikmed las tantsida!
Peida oma pale mu pattude eest, *
pühi ära mu süü!
Puhas süda too mulle, Jumal, *
uus, kindel vaim minusse!
Ära heida mind ära oma palge eest, *
ära võta minult oma püha vaimu.
Anna mulle tagasi rõõm Sinu abist, *
toetagu mind Sinu üllas vaim!
Jumalavallatule õpetan Sinu teid, *
et patune pööraks Su poole.
Päästa mind veresüüst, †
Jumal, mu avituse Jumal – *
ja mu keel hõiskab Sinu õigust;
Issand, ava mu huuled – *
ja mu suu kuulutab Sinu kiitust.
Tapaohvreid Sa ei taha, *
neid võiksin anda;
põletusohvrist ei ole Sul rõõmu. *
Jumalale on ohvriks murtud vaim
murtud ja rusutud südant *
Jumal ei põlga.
Tee lahkesti head Siionile, *
lao üles Jeruusalema müürid!
Siis on Sul rõõmu õigetest – sööma- ja põletusohvritest – *
siis tuuakse härjavärsse Su altarile.
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
ant. Jumal ei säästnud oma Poegagi, vaid loovutas Tema meie kõikide eest.
ant. 2. Jeesus Kristus armastab meid ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega.
laul Ha 3, 2-4. 13 a. 15-19
Issand, ma olen kuulnud su sõnumit, *
ma kardan su tegu, Issand.
Aga lase see ligemail aastail sündida, †
tee see ligemail aastail teoks *
ja mõtle oma vihas halastusele!
Jumal tuleb Teemanist, *
Püha Paarani mäelt!
Tema aulikkus katab taevaid *
ja maa on täis tema kiitust.
Tema all on nagu valguse sära, †
tema kõrval on kiired, *
seal on ta võimsuse loor.
Sa lähed aitama oma rahvast, *
abiks oma võitule.
Sa tallasid merre tema ratsud, *
voogude põhjaporri.
Ma kuulen seda ja mu ihu väriseb, *
hääl paneb lõdisema mu huuled,
mädanik tungib mu luudesse *
ja mu põlved värisevad,
aga ma ootan, kuni hädaaeg tuleb selle rahva üle, *
kes on tulnud meile kallale.
Kuigi viigipuu ei õitse *
ja viinapuudel pole vilja,
õlipuu saak äpardub *
ja põllud ei anna toidust,
lambad ja kitsed kaovad tarast *
ja veiseid pole karjaaedades,
ometi rõõmutsen mina Issandas, †
hõiskan oma pääste Jumalas. *
Issand Jumal on minu jõud.
Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks *
ja paneb mind käima mu kõrgustikel.
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
ant. Jeesus Kristus armastab meid ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega.
ant. 3. Issand, me austame Sinu risti, me kiidame ja ülistame Sinu püha Ülestõusmist, sest puu Sinu ristist tõi rõõmu kogu maailmale.
psalm 147B
Ülista, Jeruusalem, Issandat, *
kiida oma Jumalat, Siion!
Tema teeb kindlaks su väravate riivid, *
õnnistab lapsi su sees,
annab rahu su müüride vahele, *
toidab sind kallima nisuga.
Oma sõna saadab Ta maa peale *
kiiresti jõuab see pärale:
kallab lund nagu villa, *
külvab halla kui tuhka,
viskab rahet kui teri – *
kes võib seista Tema külma ees?
Uue sõna saadab Ta ja sulatab kõik: *
laseb tuulel puhuda – ja veed vulisevad.
Tema saadab oma sõna Jaakobile, *
Iisraelile oma käsud ja seadused;
nii pole Ta teinud ühelegi teisele rahvale – *
ei ole nad tundnud Tema seadusi.
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
ant. Issand, me austame Sinu risti, me kiidame ja ülistame Sinu püha Ülestõusmist, sest puu Sinu ristist tõi rõõmu kogu maailmale.
Lugemine: Js 52:13-15
Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline –, nõnda ehmatab ta paljusid rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud, seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada.
RESPONSOORIUM
E: Kristus oli meie pärast kuulekas kuni surmani, * pealegi ristisurmani.
K: Kristus oli meie pärast kuulekas kuni surmani, * pealegi ristisurmani.
E: Olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida Ta kannatas.
E: Kristus oli meie pärast kuulekas kuni surmani, * pealegi ristisurmani.
Sakariase kiituslaul Lk 1:68-79
Ant. Tema pea kohale oli kinnitatud ka süüdistus: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.”
Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, *
et Ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
ja on meile äratanud päästesarve *
oma sulase Taaveti soost,
nagu Ta on rääkinud ajastute algusest *
oma pühade prohvetite suu läbi –
päästmist meie vaenlastest *
ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele *
ja pidada meeles oma püha lepingut,
vannet, mille Ta on vandunud *
meie isale Aabrahamile.
Nõnda Ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, *
kartmatult teenida Teda
vagaduses ja õigluses Tema ees *
kõik meie elupäevad.
Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, *
sest sa lähed Issanda eel Temale teed valmistama,
et anda Tema rahvale pääste tunnetus *
nende pattude andeksandmises
meie Jumala südamliku halastuse läbi, *
millega meile tuleb Päikesetõus kõrgustest.
See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, *
see suunab meie jalgu rahuteele.
Au olgu Isale ja Pojale *
ja Pühale Vaimule,
Nii kui alguses oli, nüüdki on ja jääb *
igavesest ajast igavesti. Aamen.
Ant. Tema pea kohale oli kinnitatud ka süüdistus: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.”
Palved
Palugem meie Lunastajat, kes meie heaks kannatas ja maha maeti ning kes tõusis üles surnuist.
K: Issand, halasta meie peale.
Kristus, meie Issand, sa nägid oma ema seismas risti jalamil; – luba meil meie katsumustes Sinu päästvast kannatusest osa saada.
K: Issand, halasta meie peale.
Kristus, meie Päästja, Sina surid nagu maasse külvatud seemneivake; – luba meil patule surres Jumalale elada.
K: Issand, halasta meie peale.
Kristus, meie Karjane, Sina olid hauda maetult inimsilme eest varjatud; – õpeta meid armastama seda meie tõelist elu, mis koos Sinuga on varjul meie Isas.
K: Issand, halasta meie peale.
Kristus, uus Aadam, sina laskusid surmavalda vabastama õigeid, kes surma vangis olid maailma rajamisest peale; – aita kõigil, kes on patu läbi surnud, kuulda Sinu häält ja elada.
K: Issand, halasta meie peale.
Elava Jumala Poeg, me oleme ristimisel koos Sinuga maetud; – lase meil koos Sinuga ka tõusta ning Jumalale elada igavesti.
K: Issand, halasta meie peale.
Meie Isa
Palve
Kõigeväeline, igavene Jumal, Sinu ainusündinud Poeg laskus alla surmavalda ja tõusis sealt üles kirkuses. Luba, et kõik usklikud, kes ristimise läbi koos temaga on maetud, pälviksid tema ülestõusmise läbi igavese elu. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti.
E: Issand olgu teiega.
K: Ja sinu vaimuga.
E: Õnnistagu teid Kõigeväeline Jumal – Isa + ja Poeg ja Püha Vaim.
K: Aamen.
E: Minge Jumala rahus.
K: Tänu olgu Jumalale.