Armsad vennad ja õed!

        Selles eriolukorras, milles meie maa ja rahvas praegu elab, otsustas valitsus ära keelata kõik avalikud kogunemised, sealhulgas kõik avalikud jumalateenistused ja Missad. Eriolukorras ei ole meil teist valikut kui teha seda, mida riigi legitiimne autoriteet peab vajalikuks teha rahva heaoluks. Nii ekstreemne otsus tekitab minus ja iga katoliiklase südames väga suurt valu, sest Missa on kristliku elu allikas ja kese. Mulle tulevad meelde 3. sajandi Abitene märtrite sõnad: „Sine Dominica non possumus viver“ (ilma Missata me ei saa elada). 

Seetõttu me armastame Missat kogu südamest ja osaleme Missal nii sageli kui võimalik, pühapäeviti ja sageli ka nädala sees. Täna peame me ohverdama selle kannatuse kogu rahva hingelise ja füüsilise heaolu eest. Vastavalt võimalustele, mida valitsus lubab, ma pöördun palvega kõigi preestrite poole, et nad pühitseksid nagu alati Missat igapäevaselt, privaatselt ja seda ainult liturgia läbiviimiseks vajalike abilistega. Samuti võib Missat pidada kohtades, kus elab tavaliselt kogukond (klooster või mõni teine osaduskond), selle kogukonna liikmete jaoks, ilma et tegemist oleks avaliku teenistusega. Me vajame eriti praegusel ajal, et võimalikult palju preestreid pühitseks iga päev Missat kogu inimkonna, Kiriku ja Eesti Katoliku Kiriku eest. Praeguses olukorras ma vabastan koguduseliikmed pühapäevase Missa kohustusest. Kõik katoliku kirikud Eestis on avatud privaatseks palveks, isegi enam kui enne praegust kriisi. See on võimalus olla palves Pühima Sakramendi ees ning leida sealt jõudu ja rahu. Need korraldused kehtivad seni, kuni ma annan teada muudatustest või edasisi juhiseid. 

          Armsad vennad ja õed, käesolev paastuaeg on tõesti väga eriline ning lähinädalatel peab meie usuelu toetuma rohkem sakramentidele, mida me võime isiklikult vastu võtta. Seetõttu ma palun kõiki preestreid, et nad maksimaalselt võimaldaksid usklikel sakramente vastu võtta – eriti pihisakramenti ja väljaspool Püha Missat antavat Armulauasakramenti – ning et nad teataksid kellaaegadest oma kogudustes, millal inimene võib tulla Armulauale. Praegusel ajal on eriti oluline meelde tuletada, et me võime alati ja igal ajal paluda haigete salvimise sakramenti. Meie preestrid on alati valmis, et kõik inimesed, seejuures eriti haiged, saaksid seda hingelist abi, mida nad väga vajavad sel raskel ajal.
      Lisaks võimaldame jälgida Missat internetist, mida pühitsevad erinevad preestrid. Missa jälgimiseks oleme Katoliku Kiriku kodulehel teada andnud interneti lingi ja Missade toimumise ajakava, mille vahendusel Missast interneti teel osa saada. Hoidke ennast regulaarselt kursis Katoliku Kiriku kodulehe kaudu  www.katoliku.ee.
        Ma palun Teid, armsad vennad ja õed, et meie kogudustes valitseks suur ühtekuuluvus ning et me aitaksime meie vendi ja õdesid, kes ei ole nii tuttavad kaasaegse tehnoloogiaga ning kelleni ei pruugi jõuda info ja kogu teave pidevatest muudatustest. Aidake neid, et nad saaksid kasutada internetti ja Missaga kergemini ning paremini ühineda interneti vahendusel. Jagage neile infot kiriku korraldustest ning muudatustest.
    Me võime näidata üles nii palju loomingulisust kui võimalik, et hoida ja tugevdada oma koguduste elu kaasaegsete tehnoloogiavahendite abil: palvegruppidena, roosipärja palvetamisega ja teisi võimalusi kasutades, mida võimaldab uus tehnoloogia. Palugem Jumalat, et ta lühendaks seda praegust katsumuse aega. Soovitan teile, et igaüks meist loeks iga päev roosipärga, vähemalt üks kord, oma pereliikmete tervise eest. Toetagem üksteist. Ma lugesin, et hiljuti Itaalia peaminister pöördus oma rahva poole järgmiste sõnadega: «Me peame nüüd lahus elama, selleks, et saaksime varsti uuesti üksteist emmata. Tegelikult me ei ela lahus, sest pühade osaduses ei ole distantsi. Aga ootame küll seda aega, millal me saame üksteist uuesti emmata. Olen kindel, et siis näeme selgemini neid suuri asju, mida Issand on teinud.»

         Armsad vennad ja õed, ma hoian teid kõiki oma mõtetes ja palves. Kuna me ei saa praegu nii tihedalt kohtuda, vähemalt proovigem tihedamalt suhelda muul viisil. Olete alati teretulnud ühendust võtma koguduste ja preestritega, ükskõik millisel põhjusel. Palun teid ka levitada selle praeguse läkituse sõnu enda ümber nii, et keegi ei jääks infota, mis on oluline igaühele tema kristliku elu jaoks.
      Lõpetuseks, me osaleme kogu rahva ja riigi pingutuses ning kannatuses praeguse probleemi lahendamiseks. Me usaldame aga ennast hetkel veelgi rohkem Kristusele, seda nii palves kui paastumises. Seetõttu ma kutsun teid kõiki üles paastuaja kolmandal reedel, 20. märtsil ühinema paastupäevaga, et olla enam palves ja paastuda.

Loe edasi...Armsad vennad ja õed!

On jäänud veel mõned päevad, enne kui saame kodudes ja kogudustes ning eriti oma südames ja hinges tähistada rõõmusõnumit, et „meile sünnib laps, meile antakse poeg“ (Js 9:5)!

Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja „Admirabile Signum“ („Imeline märk“), mille lugemist ma kõigile soovitan, sest see on väga ilus mõtisklus jõulude ja jõulusõime tähendusest. Selles kirjas meenutab Püha Isa, kuidas Assisi püha Franciscus 1223. aastal Itaalias Greccio linnas esimese jõulusõime ehitas. Ehkki päris esimene jõulusõim oli Jeesuse sõim Petlemmas, pani katoliiklikule jõulusõimetraditsioonile aluse just Assisi Franciscuse tehtud jõulusõim. See komme on seotud jõulupühade liturgilise tähistamisega. Püha Isa kirjutab: „25. detsembril tulid Grecciosse kokku frantsisklaste ordu vennad ühes kohalike talunikega, kes tõid kaasa lilli ja tõrvikuid, et seda püha ööd veel kaunimaks muuta. Franciscus leidis saabudes eest heina täis sõime ning eesli ja härja. Kõiki kohalviibijaid täitis jõulusõime juures sõnuseletamatu rõõm, mille sarnast polnud nad varem kogenud. Seejärel pühitses preester sõimel Euharistiat, väljendamaks sidet Jumala Poja lihakssaamise ja Armulaua vahel.”

Loe edasi...Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 23. märtsist 2005 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis.

Philippe Jourdan kuulub alates 1980. aastast Opus Dei personaalprelatuuri. Ta ordineeriti 20. augustil 1988 preestriks, mille järel ta liitus Preestrite Püha Risti ühinguga.

Aastal 1996 tuli Philippe Jourdan Eestisse ja sai 2005. aastal Eesti kodakondsuse. Ta ordineeriti piiskopiks 10. septembril 2005 Tallinnas Oleviste kirikus, pühitsemise viis läbi peapiiskop Peter Stephan Zurbriggen, kohal viibisid kardinal Jānis Pujāts, peapiiskop Tadeusz Kondrusiewicz ja Opus Dei prelaat Javier Echevarría. 23. juunil 2006 kohtus piiskop Philippe Jourdan Vatikanis paavst Benedictus XVI-ga ja 11. juunil 2015 paavst Franciscusega.

Philippe Jourdan valdab eesti, hispaania, inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja vene keelt.

Kontakt

Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com

Liitu infokirjaga

Sign up to receive email for the latest information.
Copyright © 2019 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search