TEINE LÕIK. KIRIKU SEITSE SAKRAMENTI
1210. Uue Lepingu sakramendid on Kristuse seatud ja neid on kokku seitse: ristimine, kinnitamine, Euharistia (Armulaud), meeleparandus (piht), haigete salvimine, vaimulik seisus ja abielu. Need seitse sakramenti hõlmavad kõiki kristlase elu olulisi momente: nad annavad kristlase usulisele elule sünni ja kasvamise, tervendamise ja läkituse. Selles ilmneb ka teatud sarnasus loomuliku elu ja vaimuliku elu astmete vahel (vrd p. Thomas Aquinost, Summa theologiae, III,65,1). /1113/
1211. Vastavalt sellele analoogiale käsitleb Katekismus kõigepealt kolme kristliku sisenemissakramenti (initsiatsioon) (esimene peatükk), siis tervendussakramente (teine peatükk) ja lõpuks kristlaste osadust ja läkitust teenivaid sakramente (kolmas peatükk). See järjestus pole küll ainuvõimalik, kuid näitlikustab, et sakramendid moodustavad orgaanilise terviku, milles igal sakramendil on eluliselt tähtis koht. Selles organismis on Euharistial kui “sakramentide sakramendil” eriline koht: „Kõik teised sakramendid on suunatud temale kui eesmärgile“ (p. Thomas Aquinost, Summa theologiae, III,65,3). /1374/
Esimene peatükk. KRISTLIKU SISENEMISE SAKRAMENDID
1212. Kristliku sisenemise sakramentide – ristimise, kinnitamise ja Euharistia kaudu – rajatakse kogu kristliku elu põhialus. „Saanud kingitusena Kristuse armu, osalevad inimesed jumalikus loomuses. Selles on teatav sarnasus loomuliku elu saamise, kasvu ja tugevnemisega. Taassündinuna ristimises, tugevdatakse kristlased kinnitamise läbi ja neid toidetakse Euharistias igavese elu leivaga. Sel moel võetakse nad kristliku sisenemise sakramentide kaudu üha sügavamalt jumalikku ellu ja nende armastus kasvab üha täiuslikumaks“ (Paulus VI, apostellik konstitutsioon Divinae consortium naturae; vrd OICA praenotanda 1 – 2).
1213 - 1284 RISTIMISE SAKRAMENT
1285 - 1321 KINNITAMISE SAKRAMENT
1322 - 1419 ARMULAUAAKRAMENT EHK EUHARISTIA