Eesti

Igal aastal kutsutakse kristlasi üle maailma palvetama ühtsuse eest. 18.–25. jaanuari periood algab apostel Peetruse võtmete mälestuspäevaga ning kestab apostel Pauluse kutsumise mälestuspäevani. Alates 1968. aastast valmistavad palvenädala ette Kirikute Maailmanõukogu usu ja kirikukorra komisjon ning Vatikani Kristliku Ühtsuse Edendamise Dikasteerium üheskoos. Vaata: https://www.oikoumene.org/news/week-of-prayer-for-christian-unity-2025-resources-available-in-seven-languages

2025. aasta palvenädal on eriline mitmel põhjusel. Välja kuulutud Püha Aasta ühisüritus Rooma linnas toimub kristlaste ühtsuse palvenädala viimasel päeval, 25. jaanuaril, mil paavst Franciscus palvetab oikumeenilist palverännuvigiiliat Püha Pauluse basiilika juures.

Loe edasi...

Talvisel koolivaheajal toimus Pärnus juba traditsiooniks kujunenud noorte katoliiklaste kohtumine.

4. jaanuaril kogunes lumetormijärgselt talvises suvepealinnas kokku 18 (!) noort Viljandist, Tallinnast ja Pärnust.

Nagu tavaks saanud, alustasime kohtumist kõige tähtsamast – Jumalast – isa Wodek pühitses alustuseks püha Missa. Ka eelmisel aastal toimus talvine noortekohtumine täpselt 4. jaanuaril ning päeva lugemised olid täpselt samad. Samade lugemiste teistkordne kuulmine võimaldas neid sügavamalt analüüsida, mullu osalenud said endasse vaadata ja uurida, kas on aasta jooksul leidnud vastuse isa Wodeki poolt eelmine kord jutluses püstitatud küsimusele: kes on Jeesus minu jaoks?

Loe edasi...

Taize kohtumise ajal viibis Tallinnas Pariisi peapiiskop mgr. Laurent Ulrich. Ta saatis kõikidele katoliiklastele omapoolsed õnnitlused piiskopkonnaks saamise puhul. Siinjuures lühike sõnum Pariisi peapiiskopilt Eestimaa katoliiklastele.

Paavst Franciscus ülendandas Apostellikku Administratuuri Tallinna Piiskopkonnaks, milliseid mõtteid see uudis Teile tõi, Ektsellents? Olete esimene välispiiskop, kes peale suursündmusi maailma noorimat piiskopkonda külastab.

Me kõik rõõmustame selle uudise üle, et tõesti katoliku kirik Eestis on nüüd piiskopkonnaks ülendatud. See näitab, et  kirik on liikumises. See on märk sellest, et kirik elab. Ja see näitab, et kirik on alati noor.

Millist koostööd see võiks tuua tulevikus kahe piiskopkonna vahel?

Iga kohalik kirik on osa universaalsest kirikust. Ja järgmine aasta toimub Taize kohtumine Pariisis, mis näitab et kirik on eriliselt maailmas avatud kõigile. Seega saame taas kohtuda Pariisis nagu siin Tallinnas täna.

Eesti ootab esimese märtri õndsakskuulutamist. Mis sõnumi annate meie katoliiklastele selle ajaloolise sündmuse eel?

See õndsakskuulutamine on väga oluline. Märtrites staatus on alati olnud oluline kirikus. See on suur sõnum kogu kirikule. Ja ma ühinen teie rõõmuga. Minu endises piiskopkonnas just on tulemas õndsaskkuulutmine 19. sajandi ühele preestrile (Camille Costa de Beauregard, 17.mai 2025), kes aitas paljusid halastustegudega. Tuleb meeles pidada, et igal õndsaks-ja pühakukskuulutamisel on suur tähendus meile kõikide, sest see tähistab meie osadust kõikide pühakutega.

Foto: © Diocèse de Paris

Püha Pauluse jälgedes on toimunud juba kaks palverännakut – Türgis Väike-aasia rannikul ja Kreekas, mõlemal korral koos isa Gustavoga. Seekord on kavas rännata püha Pauluse teekonda järgides Sitsiiliast, Sürakuusast Rooma. Samas oleme jõudnud paavst Franciscuse poolt välja kuulutatud pühasse Juubeliaastasse ja sellest osasaamine on rännaku teine eesmärk – jõuda Vatikani püha Peetruse katedraali.

Loe edasi...