Eesti

23. jaanuaril toimunud korralisel Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolekul, mis toimus Maarjamäe lossis, kinnitasid liikmeskirikute esindajad ühehäälselt ametisse juhatuse. 2022. aastal esmakordselt ning täna tagasi valitud juhatus koosneb presidendist, kelleks on EELK peapiiskop Urmas Viilma ning kahest asepresidendist, kelleks on EEKBKL pastor Erki Tamm ning RKK Tallina piiskop Philippe Jourdan. Juhatuse volitused kehtivad 3 aastat.

Õnnistatud ametiaega valitud juhatusele! Palju õnne Tallinna Piiskop Philippe Jourdanile.

Allikas: EKN

Avaldame kaastunnet piiskop Philippe Jourdanile tema isa Yves Jourdani surma puhul.

Oleme koos piiskopiga leinas ja palvetame tema isa hinge eest!

Tallinna Piiskopkond

Igal aastal kutsutakse kristlasi üle maailma palvetama ühtsuse eest. 18.–25. jaanuari periood algab apostel Peetruse võtmete mälestuspäevaga ning kestab apostel Pauluse kutsumise mälestuspäevani. Alates 1968. aastast valmistavad palvenädala ette Kirikute Maailmanõukogu usu ja kirikukorra komisjon ning Vatikani Kristliku Ühtsuse Edendamise Dikasteerium üheskoos. Vaata: https://www.oikoumene.org/news/week-of-prayer-for-christian-unity-2025-resources-available-in-seven-languages

2025. aasta palvenädal on eriline mitmel põhjusel. Välja kuulutud Püha Aasta ühisüritus Rooma linnas toimub kristlaste ühtsuse palvenädala viimasel päeval, 25. jaanuaril, mil paavst Franciscus palvetab oikumeenilist palverännuvigiiliat Püha Pauluse basiilika juures.

Loe edasi...

Taize kohtumise ajal viibis Tallinnas Pariisi peapiiskop mgr. Laurent Ulrich. Ta saatis kõikidele katoliiklastele omapoolsed õnnitlused piiskopkonnaks saamise puhul. Siinjuures lühike sõnum Pariisi peapiiskopilt Eestimaa katoliiklastele.

Paavst Franciscus ülendandas Apostellikku Administratuuri Tallinna Piiskopkonnaks, milliseid mõtteid see uudis Teile tõi, Ektsellents? Olete esimene välispiiskop, kes peale suursündmusi maailma noorimat piiskopkonda külastab.

Me kõik rõõmustame selle uudise üle, et tõesti katoliku kirik Eestis on nüüd piiskopkonnaks ülendatud. See näitab, et  kirik on liikumises. See on märk sellest, et kirik elab. Ja see näitab, et kirik on alati noor.

Millist koostööd see võiks tuua tulevikus kahe piiskopkonna vahel?

Iga kohalik kirik on osa universaalsest kirikust. Ja järgmine aasta toimub Taize kohtumine Pariisis, mis näitab et kirik on eriliselt maailmas avatud kõigile. Seega saame taas kohtuda Pariisis nagu siin Tallinnas täna.

Eesti ootab esimese märtri õndsakskuulutamist. Mis sõnumi annate meie katoliiklastele selle ajaloolise sündmuse eel?

See õndsakskuulutamine on väga oluline. Märtrites staatus on alati olnud oluline kirikus. See on suur sõnum kogu kirikule. Ja ma ühinen teie rõõmuga. Minu endises piiskopkonnas just on tulemas õndsaskkuulutmine 19. sajandi ühele preestrile (Camille Costa de Beauregard, 17.mai 2025), kes aitas paljusid halastustegudega. Tuleb meeles pidada, et igal õndsaks-ja pühakukskuulutamisel on suur tähendus meile kõikide, sest see tähistab meie osadust kõikide pühakutega.

Foto: © Diocèse de Paris