Eesti

Traditsioonid hoiavad perekonda koos. Sestap olen ma eriti rõõmus, kui avastan vahvaid ja lihtsaid viise, kuidas lähedastega veedetud aega eriliseks muuta. Elasin pikalt Pariisis ja sain tuttavaks prantslaste kombega tähistada kolmekuningapäeva kindla koogiga – lihtsasti valmistatav maitsev kook, millesse on peidetud kujuke, nii et see, kellele satub koogilõiguga kujuke, saab selleks päevaks kroonituks kuningaks või kuningannaks.

Ajalooliselt oli just kolmekuningapäev see aeg, kui jagati kingitusi, sest kingituse tõi kuningas, mitte jõuluvana Lapimaalt. Iseenesest on selle sümboolsus väga oluline. Ei maksa alatähtsustada seda, et kui Jeesus sündis, leidsid tema juurde tee hommikumaatargad või -kuningad, sest see näitab, et juba siis leidus neid, kes olid oma südames joondunud Jumala tahtega – selle poole püüdleme ka meie.

Loe edasi...

Igal aastal 18.–25. jaanuaril kutsutakse kõiki kristlasi osalema Kristuse ülempreesterlikus palves: „Ma palun nende eest, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud“ (Jh 17:21).

Seda kristlaste ühtsuse palvenädalat korraldavad alates 1966. aastat ühiselt Kirikute Maailmanõukogu ja Paavstlik Kristlaste Ühtsuse Edendamise Dikasteerium. Põhjapoolkeral on palvenädala traditsiooniline periood 18.–25. jaanuar, aeg, mida raamistavad apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäevad. Lõunapoolkeral on palvenädala tähistamiseks sageli nelipühade aeg. Eesti Kirikute Nõukogu alustas nelipüha ühiseid oikumeenilisi palvusi 1995. aastal. Hilisematel aastatel koguneti ühe või teise konfessiooni kutsel. Alates 2018. aastast palvetatakse Tallinna Peeter-Pauli katedraalikoguduses kristlaste ühtsuse palvenädala vesperit perioodil 18.–25. jaanuar; pressiteadetega antakse edasi palveteemad ka teistele kogudustele. 2025. aastal liitus eestpalvetamisega EELK õpetajate konverents.

Loe edasi...