Ülestõusmisaeg on olnud meie kõikide jaoks väga erilise tähendusega: oleme tundnud Kristuse lähedust Pühal õhtusöömajal ja Tema risti juures ning oleme haua vaikust kogenud meie kirikutes. Missad toimusid ilma Jumalarahva kogunemista Kristuse ümber, kuid me tundsime siiski alati Tema kohalolekut, sest Kristuse arm on tugevdanud meid Missa ja sakramentide läbi. Katoliiklase jaoks Kirik ei ole kunagi tühi ruum, isegi siis, kui midagi seal ei toimu, sest kohal on alati Peremees, Kristus! Kirik ei ole koguduse kogunemispaik, vaid peamiselt Jumala ja inimese reaalne ja tõeline kohtumispaik, nagu loeme meie katedraali fassaadiltki: „Hic vere est Domus Dei“ (siin on tõesti Jumala koda).
Samm-sammult hakkavad leevenema EV valitsuse poolt kehtestatud piirangud. Juba poolteist nädalat tagasi, koos teiste kristlike konfessioonidega, pakkusime avada kirikuid pühapäeval 2. mail, aga valitsus sellega ei nõustunud ja kirikud saavad olema avatud Missadele 3. maist 2021.Nüüd seisame uue perioodi ees. Saame üha rohkem koguneda kirikutes, aga tõenäoliselt veel kaua aega suurte piirangutega. Oleme elanud üle aasta sellises olukorras ning on arusaadav, et teatud väsimus hakkab tekkima koos lootusetusega. Meid piinab üha rohkem küsimus: miks selline õnnetu olukord peab nii kaua aega kestma? Võib-olla valitseb meie sees sarnane meelolu, mida kogesid Püha evangelist Johannese järgi õed Marta ja Maria, kui nende vend Laatsarus haigestus tõsiselt ning nemad kutsusid Jeesust: „Issand, vaata, su sõber on haige“ ning ootasid Teda, aga Jeesus jõudis Betaaniasse alles siis kui Laatsarus oli juba surnud (Jh 11 : 1-45). Marta ja Maria panid kogu oma lootuse ja rõõmu Jeesuse peale, aga kui Jeesus tuli, nad ei osanud eriti näidata oma rõõmu, kuna nende arvates Jeesus tuli liiga hilja ning Marta suust tuleb isegi väike etteheide Jeesusele: „Issand, kui sa oleksid olnud siin, mu vend ei oleks surnud“. Meiega võib juhtuda midagi sarnast, et kui Jeesus meie arvates hilineb, ei paranda piisavalt kiiresti seda, mis meie elus või maailmas meid kurvastab, kaotame kannatlikkust, lootust või rõõmu ning kui Issand lõpuks ilmub, tunneme nagu Marta, et Issand on liiga kaua lasknud meid oodata. Aga Jumala loogika on teistsugune kui meie oma. Jeesus jõuab küll kui Laatsarus on juba surnud, aga Ta kutsub oma jüngreid uskuma „see haigus ei ole surmaks vaid Jumala austuseks“ (Jh11:4). Laatsarus oli juba neljandat päeva surnud, kohalolijad enam ei ootanud midagi ning irvitasid Jeesuse üle „kas see kes avab pimeda silmas, ei oleks suutnud teha, et tema poleks surnud?“ (Jh11:37). Aga Jeesuse hõikas valju häälega „Laatsarus, tule välja“ ning surm asendus eluga, sest Jeesus on võitnud surma.
Armsad vennad ja õed, Jeesus jõuab nüüd Betaaniasse, meie juurde, meie ellu, meie kodudesse. Tekkib uuesti võimalus Teda vastu võtta sakramentides, osaleda Missal, mis on reaalselt Tema ohverdus, koguneda Tema altari ümber, uuesti ehitada meie koguduste elu nagu Laatsarus ehitas uuesti oma elu kui ta tuli hauast välja, käivitada meie pühapäevakoolid ja teisi tegevusi. See ei saa kerge olema ning Jeesus ise peab meid aitama nagu Ta aitas Laatsarust „Päästke ta lahti ning laske tal minna“ (Jh 11 : 44). Aga meie südames peab nüüd valitsema Laatsaruse surnuist äratamise rõõm, mitte Marta ja Maria esialgne kurbus „Kui sa oleksid siin olnud..“. Issand on siin, võtkem Teda vastu kogu rõõmu ja usaldusega, isegi kui praeguse olukorra hirmud seovad veel meid kinni nagu Laatsarusel oli „jalad ja käed mähistega seotud“ (Jh11:44). Üks konkreetne viis ennast lahti päästa leigusest ja kurbusest on ühineda Paavst Franciscuse initsiatiiviga ja üleskutsega lugeda pidevalt roosipärga maikuus, ühtsuses Maarja pühamutega maailmas, ja paludes pandeemia lõppemise eest. Sarnasel viisil Paavst Pius V kutsus katoliiklasi 1571. aastal palvetama roosipärga, et eemalduks kõige suurem oht tol ajal Euroopas, türklaste sissetung. Ning see oht peatus ootamatult ja lõplikult Lepantos, Kreekas. Nüüd Paavst palub meie kõigi palveid pandeemiaohu vastu ja et see viirus kaoks sellest maailmas. Vastakem oma palvega paavsti üleskutsele maikuus - Omnes cum Petro ad Jesum per Mariam (kõik koos Peetrusega, Jeesuse juurde, Maarja kaudu)!
+ Piiskop Philippe Jourdan
27.04.2021