Paljudel inimestel on kerkinud küsimus, kas on eetiline kasutada sellist COVID-19 vaktsiini, mille valmistamisel on kasutatud abordist saadud inimloote rakke.
SISSEJUHATUS
Inimrakke kasutatakse vaktsiinide valmistamisel, kuna haigusi põhjustavad viirused on tavaliselt omased teatud liiki organismidele. Inimrakud sobivad eriti hästi ka muteerunud viiruste – või neis sisalduvate proteiinide – kasvatamiseks, et valmistada vaktsiine, mis tekitavad immuunsust, haigust ennast põhjustamata. Kui vaktsiini põhjaks ei ole nõrgendatud viirus vaid proteiin, toodavad loomarakud vaktsiini jaoks vajalikke aineosi mis on suhkrumolekulide peidus ja mis võivad takistada immuunsuse tekkimist inimestel. Peale selle kasutatakse looterakke selleks, et saavutada suurem tõenäolisuus õnnestuda, kuna need on bioloogiliselt väga noored ja võivad paljuneda laboratooriumis peaaegu lõputult.
Üheks eetilise hinnangu murekohaks on muidugi võimalik aborteeritud inimloodetest võetud rakuosade kasutamine vaktsiinide arendamisel ja kasutamisel või testimisel. Selliste rakkude kasutamine vaktsiini valmistamisel võib teha COVID-19 -vaktsiiniprogrammi vaieldavaks ja vähendada vaktsiini kasutamist, kuigi paljud ei näe siin mingit eetilist probleemi. Paljudel juhtudel on ikkagi otsene side abordi ja vaktsiini vahel, sest selle valmistamisel on kasutatud rakke, mis on saadud aborteeritud lootest. Vaatamata sellele, et neid rakke on kasvatatud laboratooriumis palju aastaid ja tegelik abort on toimunud kaua aega tagasi, on ühendus siiski olemas.
TEADUSLIK VAATENURK
Hetkel on käimas umbes 130 projekti COVID-19 vaktsiini väljatöötamiseks. Neist ainult kuus kasutab selliseid rakke, mis on saadud aborteeritud inimlootest. Lisaks nendele kuuele on 17 muud kaugele arenenud projekti, kus ei ole seda eetilist probleemi, sest nad ei kasuta aborteeritud loote rakke.
(https://lozierinstitute.org/an-ethics-assessment-of-covid-19-vaccine-programs).
On siis kaks erinevat varianti:
a)Vaktsiin tuleb laboratooriumist, mis ei kasuta aborteeritud loodete rakkudest kasvatatud rakuliini
Üks neist vaktsiinidest, kus ei ole kasutatud aborteeritud loodetest pärinevaid rakke, on Pfizeri vaktsiin, millel tundub olevat 95% tõhusus COVID-19 viiruse vastu. Kompanii on taotlemas USA toiduainete ja ravimiametilt (FDA) vaktsiinile kiiret heakskiitu. Uurimused osutavad, et Pfizer Inc. Ja selle partneri BioNTech SE arendatud vaktsiin kaitseb inimesi oodatust paremini COVID-19 vastu.
Pfizeri vaktsiin võib olla kättesaadav juba järgneval kuul, kuigi USA terviseametnikud on väitnud, et selle testimine on raske. Pfizeri vaktsiin on arendatud geneetilise muundamisega arvuti abil, ilma looterakkudeta.
b) Vaktsiin tuleb sellistest laboratooriumidest, mis on kasutanud looterakke.
On hea teada, et vaktsiinis kasutatud rakuliinid on toodetud kahest 1970-80 aastatel aborteeritud loote rakkudest. Abordid on siis toimunud väga ammu.
Esimene rakuliin, HEK on pärit aborteeritud loote neerudest aastast 1972. Seda rakuliini on kasutatud laialdaselt teaduslikes uurimustes ja tööstuses. Teine on ravimifirma Johnson&Johnson tütarfirma Jansseni toodetud rakuliin PER-C6, mis on pärit 18-nädalal aborteeritud loote võrkkestast aastast 1985. Neid mõlemaid on arendatud Hollandi laboratooroiumis.
Nendest kuuest valmistatavast vaktsiinist, kus on kasutatud eelnimetatud rakke, on kaks arenenud juba kliinilise staadiumini: hiina Pekingi biotehnoloogia instituudi vaktsiin, mida toetab CanSino Biologics-firma ja Oxfordi ülikooli vaktsiin, mida toodetakse koos Astra-Zeneca ravimifirmaga.
EETILISI VAATEPUNKTE
a) Vaktsiin tuleb laboratooriumist, mis ei kasuta aborteeritud loodete rakkudest kasvatatud rakuliini
Sel juhul ei kaasne vaktsiini kasutamisega moraalseid probleeme, kui selle mõju on tõestatud ja kõrvalmõjud on arstiteaduslikult heaks kiidetud. Kui Soomes/Eestis kasutatakse Pfizeri vaktsiini, siis eetilised probleemid puuduvad.
Mõned päevad tagasi oli juttu ka Moderna valmistatud COVID-19 vaktsiinist. Selle vaktsiini puhul on andmed vastuolulised selles suhtes, kas kasutatakse aborteeritud inimloote jäänuseid või ei.
b) Vaktsiin tuleb sellistest laboratooriumidest, mis on kasutanud loodetest pärinevaid rakke.
Siin võime küll tõdeda mõningaid eetilisi probleeme, millele Paavstlik Elu Akadeemia arvamus aastast 2005 tähelepanuväärseid seisukohti pakub. Arvamus ei käsitle just COVID-19 vaktsiine, kuid teisi, milles on ka vastavaid eetilisi probleeme. Soovitan lugeda seda arvamust otse internetist (https://www.immunize.org/talking-about-vaccines/vaticandocument.htm).
Selles arvamusartiklis on tõdetud, et selliste vaktsiinide levitamine ja turustamine on põhimõtteliselt moraalselt keelatud, kuna need võivad julgustada rohkem aborte tegema, selleks et saaks rohkem vastavaid vaktsiine toota. Samas peab tunnistama, et tootjatel ja edasimüüjatel võib olla erinev moraalne vastutus. Neil, kes valmistavad vaktsiine abortidest saadud inimlooteid kasutades; neil, kes selliseid vaktsiine turustavad ja neil, kes peavad selliseid vaktsiine kasutama tervislikel põhjustel.
Kui selliste vaktsiinide tootjad ei mõista avalikult hukka ega püüa ühiselt vältida algset moraalitut tegu, milleks on abort ja kui nad ei pühendu sellise uurimuse arendamisele, mis ei oleks seotud moraalse halvaga, on koostöö vaktsiinide tootmiseks eetiliselt seadusevastane.
Teisest küljest need inimesed, kes peavad kasutama eelpool nimetatud eetiliselt problemaatilisi vaktsiine tervislikel põhjustel, osalevad üldiselt võttes väga kaudsel viisil selles koostöös algse teo, st. abordiga. Sellisel tingimusel võib problemaatilist vaktsiini siiski kasutada ajutiselt, kui sellega hoitakse ära suur oht tervisele. Moraalne põhjendus seisneb selles, et ei ole ilmtingimata kohustuslik vältida kaudset koostööd juhul, kui tegu on raske tervisliku põhjusega. Antud juhul on selleks risk haigestuda vaktsiini puudumise tõttu.
Abordiga seotud eetiliselt problemaatiliste vaktsiinide kasutamine oleks siis lubatud niikaua, kuni ei ole muud varianti ja niikaua kui teist tüüpi vaktsiin muutub saadavaks. Teiste sõnadega oleks nende kasutamine lubatud ajutiselt. Vatikani juhis Dignitas personae (2008) väidab, et ”rasked põhjused võivad olla moraalses mõttes nende algselt ebaseaduslike rakuliinide kasutamise õigustuseks, pidades silmas, et igaühel on õigus erimeelsust avaldada ning paluda tervishoiuorganisatsioone, et ka teist tüüpi vaktsiinid muutuksid kättesaadavaks (nr.35)”(https://www.vatican.va/roman_curia/congregations/cfaith/documents/rs_con_faith_doc20081208_dignitas-personae_en.html)
Elame ”ajal, mil on kiiresti vaja ärgitada inimese südametunnistus elu pooldama,”mis tähendab seda, et on oluline vältida skandaale ja avaldada toetust iga inimelu väärikkusele. Seepärast on inimesel kohustus valida just eetiliselt toodetud vaktsiine, kui need on olemas ja avaldada survet poliitikutele ja tervishoiusüsteemile, et oleksid kättesaadavad vaktsiinid, millega ei kaasne moraalseid probleeme. Samuti tuleks nõuda ravimitööstuselt ranget seaduslikku kontrolli.
Enne COVID-19-pandeemiat aastal 2017 rõhutas Paavstlik Elu Akadeemia, et varem valmistati vaktsiine selgemas ühenduses abordiga, kuid tänapäeval vaktsiinide valmistamisel kasutatud rakuliinid on väga kaugel algsest abordist ja ei kujuta endast enam sellist moraalse ühenduse sidet, mis tähendaks absoluutset kasutamiskeeldu.
(http://www.academyforlife.va/content/pav/en/the-academy/activity-academy/note-vaccini.html).
” Selliste vaktsiinide juures, mille valmistamisel on kasutatud lootest saadud rakke, tekib küsimus, mida on vaja täpsustada. Rõhutame, et see, mis on ”pahe” moraalses mõttes, on teod, mitte vaktsiinid või kasutatav materjal. Üldiselt võimaldavad lastele mõeldud vaktsiinide tehnilised piirjooned välistada seda, et abordi sooritaja ja vaktsiini kasutava inimese vahel oleks moraalset koostööd…. Kuigi oleme kohustatud kindlaks tegema, et vaktsiini valmistamine ei oleks mingis seoses abordist tuleneva materialiga, kordame, et vaktsineerimine on moraalne kohustus selleks, et vältida raskeid terviseriske lastele ja kogu inimkonnale”
KOKKUVÕTE
Selliseid COVID-19 vaktsiine, mille valmistamisel on kasutatud aborteeritud loote rakke, võib pidada ajutiselt eetiliselt lubatuks kui 1) ei ole saadaval muid vaktsiine ja 2) vaktsineerimatus tähendaks surmaohtu. Kohe, kui on olemas teine võimalus, tuleks kasutada esmajärjekorras seda. Nii olukorda hinnates oleks elu kaitsmine alati esikohal.
See moraalne lubamine ei võta meilt ära kohustust toimida kõigi moraalsete vahenditega selle nimel, et tehtaks kõik vajalik selleks, et võetaks kasutusele sellised vaktsiinid, mille valmistamisel ei oleks kasutatud aborteeritud loote rakke või rakuliine. Ainult sellisel viisil toetame me iga inimese elu ja väärikust sigimisest kuni loomuliku surmani ilma eranditeta.
Õnneks COVID-19 haiguse vastu on arendamisjärgus ka selliseid vaktsiine, kus ei ole kasutatud lootest pärinevaid rakke ja nii on meil reaalne võimalus teha eetiliselt õige valik.
Isa Raimo Goyarrola
18.11.2020
FIDES
Tõlkinud Mari Järvi