Juunikuus (2016) jõudis lõpuni Pühade Peetruse-Pauluse Katedraali vitraažide paigaldamine. Siinjuures väike vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga.
Tallinna Katedraali aknaid kaunistavad kaunid vitraažid. Tänavu suvel ilmus veel juurde erinevaid uusi vitraaže. Kuidas sai kõik alguse? Kas see töö jätkub?
Kogu see projekt sai alguse 2002. aastal, kui isa Alfonso tegi juttu sellest, et meie katedraali aknaid võiksid kaunistada pühakute kujutised. Tundsin ise sel ajal, et tegemist on kaugelt rohkem kui ühe tavalise tellimustööga ja otsustasin sellele teemale pühenduda põhjalikult. Selle kavatsusega võtsin selle teema oma magistriõpingute sisuks ja tegin kahe aasta jooksul EKA klaasiosakonnas läbi magistriõppe, mille sisuks oli just nende vitraažide tegemine, alustades sellest, kuidas üldse kaasajal luua vitraaže ajaloolisesse interjööri nii, et oleks seos ka selle paiga ja koha ajalooga ning tegeledes põhjalikult ideele vastava kujutamisviisi väljatöötamisega. Selle aja jooksul läbisin mitmeid etappe oma ideekavandite väljatöötamisel ja jõudsin lõpuks antud lahenduseni.
Selle "hõreda" vitraaži lahenduseni juhtis mind teadmine, et meie aladel on tehtud läbi aja pigem selliseid vitraaže, kus kirikuaknad ei ole mitte üleni kaetud tiheda värvilise klaasist "pildiga" vaid on kasutatud pigem värvitust klaasist akna põhiosa katvat rombistikku, kuhu sisse on asetatud ka üksikud kirkavärvilised põhjalikumalt läbitöötatud detailid. Osaliselt on selline lahendus tingitud kindlasti meie ilmastikust, kus pika hämara aja jooksul on aken eelkõige oluliseks välisvalguse allikaks ja kus värviline klaas pimedal ajal ei saa piisavalt valgust, et oma värvis särada. Teisalt võib pidada sellist lahendust ka aimamisi meie vaoshoitud temperamendile rohkem vastavaks. Nii säilib ka visuaalne side läbi akna ümbritseva maailmaga. Klaaside koloriidi valikul lähtusin ajalooliselt väljakujunenud tavast, kus põhjakülje akendes kasutatakse enamasti rohkem külmi värvitoone ja lõunakülje akendes sooje värvitoone.
Praeguseks on valmis ja ka oma kohale paigaldatud kõigi 8 akna vitraažid. Tegemisel on ka väiketrükis, kus on selgitused iga pühaku ja teda saatvate atribuutide ning sümbolite kohta. Voldiku-raamatukese ilmumisega peaks see projekt olema lõpetatud.
Miks on kujutatud just neid pühakuid Peetruse ja Pauluse Katedraali akentel? Näiteks on ühe akna peal Püha Risti Teresa. Kas temal on seos Eestiga? Kas ta on meie kaitsja nüüdsest?
Pühakute valiku tegi projekti alguses meie tollane peapiiskop - nuntsius Tema Ekstsellents Peter Zurbriggen. Ta valis pühakud vastavalt sellele, et valitutel oleks seos Eestiga. Tunnistan, et just nimetatud pühaku, püha Risti Teresa seos Eestiga, jäi mulle lõpuni selgusetuks, aga Peter Zurbriggen oli oma valikus kindel ja veendunud ning seeläbi on tõesti temast saanud nüüd üks meie kaitsjaid.
Kuidas näeb välja sinu tööprotsess? Ma tean, et ikoonimaalija alustab oma tööd palvega. Kuidas on sinul?
Jah, ka mina alustasin oma tööpäevi palvega, pöördudes kindlasti ka nende pühakute poole, kellega sel päeval tegelesin. Kuulasin ka palju vaimulikku muusikat töö tegemise ajal ja katsusin oma vaimu nii hästi kui oskasin hoida "õiges häälestuses". Pidasin meeles ka pühakute mälestuspäevi ja üritasin tegeleda kindla pühakuga just tema mälestuspäeva läheduses.
Ja kuidas jõuda selleni, et just niimoodi on pühakuid kujutatud nagu me akentelt näeme?
Sellise kujutamisviisi juurde jõudmiseks tuli mul läbida pikk tee, mille jooksul püüdsin kujutamisviisist jätkuvalt ebavajalikku ja liigset elimineerida. Otsisin sellist kujutamisviisi, kus oleks olemas kõik vajalik, aga mitte midagi üleliigset. Tunnistan, et need otsingud ei olnud lihtsad, joonistasin ja joonistasin ikka kümneid kordi neid pühakute figuure läbi, võttes seejuures appi ka ikoonimaalis kasutatud ikonograafilised põhitõed ja muud varasemad kunstiajaloost tuntud eeskujud pühakute kujutamises. Kuna mulle endale on väga südamelähedane varakristlik kunst, siis otsisin ka sealt eeskujusid. Tunnistan, et kohtasin oma tööprotsesis mitmel korral "tupikuid", kus viskasin kõik minema ja alustasin otsast. Õppisin ise väga palju selle töö tegemise käigus, see on olnud kogemusena tohutu kingitus mulle. Eelkõige on see olnud õppetund alandlikkuse ja kuulamise kohta.
Siin Tallinnas justkui need aknad elaks oma elu. Kuidas peab aga neid vaatama? Nendega suhtlema? On sul selleks soovitusi anda?
Nende akendega on nii nagu kõigi kunstniku stuudiost väljunud töödega - loomisperioodil saab teha töö tegija kõik, mis tema võimuses ja edaspidi elab töö oma elu edasi juba omal kohal ja aina muutuvas valguses.
Loodan, et tegemisel olev trükis, mis on pühakute atribuute ja sümboleid selgitav, lähendab vaatajaid kujutatud pühakutele. Samas arvan, et iga vaataja peas ja hinges tekivad oma seosed ja mõtted vastavalt kujutatule ning nii ongi hea ja õige ja kõike ei olegi vajalik lõpuni "lahti rääkida".
Mis on sinule kui klaasikunstnikule selles töös kõige olulisem?
Mul on tohutu tänutunne, et mulle usaldati nii suure ja vastutusrikka töö tegemine ning et mul oli võimalus selle töö käigus inimesena ja kunstnikuna kasvada. Ausalt öeldes ei oska ma kogu seda kogemust veel täpselt sõnastadagi.
Kuidas sa jõudsid üldse klaasikunstini?
Klaasikunstini jõudsin läbi tõdemuse, et see on ainus materjal, mis tänu oma läbipaistvusele mängib valgusega nii suurel määral kaasa. Ja sellest äratundmisest lähtuvalt olen üritanud jätkuvalt proovile panna ja otsida selle materjali erinevaid väljendusvõimalusi.
Kus võib veel sinu töid näha? Oled sa teinud väljaspool Eestist midagi huvitavat või sooviksid teha?
Olen esinenud väljaspool Eestit paljudel välisnäitustel, olen nüüdki selle aasta septembri alguses valitud ühena vähestest kunstnikest Eestit esindama Taanis toimuvale üleeuroopalisele klaasikunstisündmusele "European Glass Context".
Minu töid on ka mitmetes Eesti ja välismaa muuseumites ja erakogudes.
Mõni aasta tagasi oli mul võimalus tänu arhitekt Leles Luhsele osaleda Pärnu püha Johannese kabeli ümberehitusprojektis kavandades sinna ažuursele vineerist sirmile evangelistide sümbolid. Müürivahe tänaval dominiiklaste kabelis ripuvad kaks minu tööd, mis pärinevad katedraali vitraažide kavandamise varasest järgust....... kõik ei tule praegu meeldegi.
Oskad sa anda soovitusi, kes sooviks lähemalt lugeda katedraalide (kirikute) vitraažidest. On selleks mõni hea raamat või tekst. Teame ju kui palju on erinevaid pühamuid kaunistatud erinevate ornamentiktega, pühakutega, lugudega...
Ühte head ja kõikehõlmavat allikat ei oska ma nimetada, viimasest vitraažiajaloo kursuse lugemisest EKA-s on mul juba mõni aasta möödas.....
Ise olen oma töö tegemisel kasutanud mitmeid erinevaid allikaid, vastavalt sellele, mida olen parasjagu otsinud. Ajaloolise vitraaži kohta on inglise- ja prantsuskeelset usaldusväärset kirjandust päris palju. Mu oma raamaturiiulit on täitnud selle töö tegemise ajal kõikvõimalik kirjandus varakristliku kunsti kujunemise kohta, erinevatest allikatest pühakute lood, ikoonikunsti ajalugu käsitlevad raamatud, kristlike mõtlejate ja palvetajate sulest erinevad tekstid jms.
Kunstniku koduleht asub järgmisel leheküljel: http://www.kaikiudsoovarv.eu.
Mainitud trükis (kataloog) ilmub sügiseks, kust saab lähemalt lugeda Katedraali akentele loodud pühakutest.