Teine osa. RISTIUSU SALADUSE PÜHITSEMINE

Esimene jagu. SAKRAMENDIPÕHISUS

218. Mis on liturgia?

1066-1070

Liturgia on Kristuse saladuse, eriti Tema paasamüsteeriumi pühitsemine. Jeesuse Kristuse preestriameti toimetamise läbi teeb liturgia märkide kaudu ilmsiks ning teostab inimkonna pühitsemise. See, kes sel viisil Jumalat avalikult austab, on Kristuse Müstiline Ihu, s.t Tema Pea ja liikmed.

219. Mis koht on liturgial Kiriku elus?

1071-1075

Liturgia – kõige kõrgemas tähenduses püha talitus – on tipp, mille poole on suunatud Kiriku tegevus, ning ühtlasi allikas, millest voolab välja tema vägi. Liturgia läbi – Kirikuga ja Kiriku kaudu – jätkab Kristus oma lunastustööd.

220. Milles seisneb sakramendipõhisus?

1076

Sakramendipõhisus, sakramentidele tuginemine, seisneb Kristuse Lunastuse viljade vahendamises Kiriku sakramentide, eeskätt Euharistia kujul, „kuni Tema tuleb” (1Kr 11:26).

1. ptk  PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU AJASTUL

LITURGIA – PÜHIMA KOLMAINSUSE TOIMIMINE

221. Mil viisil on Isa liturgia allikas ja eesmärk?

1077-1083, 1110

Liturgia läbi jagab Isa meile rikkalikult õnnistust lihakssaanud Sõnas, kes suri ja tõusis üles meie pärast, ning kallab meie südameisse Püha Vaimu. Samas õnnistab Kirik Isa ülistamise, kiitmise ja tänamisega ning palub Temalt Poja ja Püha Vaimu andi.

222. Kuidas toimib liturgias Kristus? 

1084-1090, 1111

Kiriku liturgias Kristus avaldab ja toob kohale oma paasamüsteeriumi. Püha Vaimu andmisega apostlitele usaldas Ta nende ja ametijärglaste kätte meelevalla tuua kohale päästmistöö euharistilise Ohvri ja sakramentide kaudu, milles Tema ise tegutseb, vahendades oma armu kõikide aegade usklikele kõikjal üle maailma.

223. Kuidas toimib liturgias Püha Vaim?

1091-1109, 1112

Liturgias toimivad Püha Vaim ja Kirik väga tihedalt omavahel koos. Püha Vaim valmistab Kirikut ette kohtuma Issandaga. Ta meenutab ja näitab kokkutulnute usule Kristust. Ta toob Kristuse saladuse tõeliselt nende keskele. Ta ühendab Kiriku Kristuse elu ja missiooniga ning paneb osaduse anni Kirikus vilja kandma.

PAASAMÜSTEERIUM  KIRIKU SAKRAMENTIDES

224. Mis on sakramendid? 

1113-1131

Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad. Nende läbi saame osa Jumala elust. Sakramente on seitse: ristimine, kinnitamine, Euharistia (Püha Armulaud), meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus ja abielu.

225. Mis seos on sakramentidel Kristusega?

1114-1116

Kristuse elu saladused on see alus, millest Ta annab meile osa sakramentidena oma Kiriku vaimulike vahendusel.

Mis meie Lunastajas nähtav oli, see on nüüd Tema sakramentides.

(Püha Leo Suur)

226. Mis side on sakramentidel Kirikuga?            

1117-1119, 1131

Kristus usaldas sakramendid Kiriku hoolde. Sakramendid on „Kiriku omad” kahes mõttes. Nad tulevad „Kiriku läbi”, sest neid toimetab Kirik, kes ise on Kristuse tegevuse sakrament. Nad on „Kiriku jaoks”, sest nad ehitavad üles Kirikut.

227. Mis on sakramentaalne pitser? 

1121

See on vaimulik pitserimärk, mille inimene saab ristimise, kinnitamise ja vaimulikuseisuse  sakramentide läbi. See on Jumala kaitse all olemise tõotus ja tagatis. Selle pitseri läbi kujundatakse kristlane Kristuse sarnaseks, ta hakkab mitmel viisil osalema Tema preestriametis ning võtma erinevate seisuste ja ülesannete kohaselt omaks Tema rolli Kirikus. Nõnda on ta pühitsetud kummardama Jumalat ja teenima Kirikut. Kuna selline pitser on kustutamatu, siis saab sakramente, mis selle hinge jätavad, vastu võtta ainult üks kord elus.

228.Mis seos on sakramentidel usuga?

1122-1126, 1133

Sakramendid mitte ainult ei eelda usku, vaid ka toidavad, tugevdavad ja väljendavad seda oma sõnastuse ja rituaalsete elementidega. Sakramente pühitsedes tunnistab Kirik apostlite usku. See seletab, kust tuleb vana ütlus palve ja usu ühtsuse kohta: lex orandi, lex credendi, s.t, kuidas Kirik palvetab, nõnda ta usub.

229. Miks toimivad sakramendid tõhusalt?

1127-1128, 1131

Sakramendid toimivad ex opere operato – selle tõsiasja alusel, et sakramentaalne tegu tehti –, sest Kristus ise toimib neis ja vahendab nendes tähistatavat armu. Sakramendi tõhusus ei sõltu ametikandja isiku pühadusest, küll aga vastuvõtja valmidusest seda vastu võtta.

230. Mis põhjusel on sakramendid pääsemiseks hädavajalikud?

1129

Isegi kui kõiki sakramente ei saa anda kõigile usklikele, on Kristusesse uskujaile sakramendid pääsemiseks hädavajalikud, sest nende läbi jõuab kohale sakramentaalne arm, pattude andeksandmine, Jumala lapseks võtmine ning Kristuse sarnaseks ja Kiriku liikmeks saamine. Püha Vaim tervendab ja muudab neid, kes sakramente vastu võtavad. 

231. Mis on sakramentaalne arm?

1129, 1131, 1134, 2003

Sakramentaalne arm on Püha Vaimu arm, mida jagab Kristus ja mis on igale sakramendile eriomane. See arm aitab usklikke nende teekonnal pühaduse poole, nii et seeläbi kasvab ka kogu Kiriku armastus ja usu tunnistamine maailma ees.

232. Milline on seos sakramentide ja igavese elu vahel? 

1130

Sakramente pühitsedes – „oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist” (Tt2:13) – saab Kirik juba praegu eelmaitse igavesest elust.

2. ptk PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU SAKRAMENTIDES

KIRIKU LITURGIAPÜHITSEMINE

Kes pühitseb liturgiat?

233. Kes pühitseb liturgiat?

1135-1137, 1187

Liturgiast võtab osa kogu Kristus (Christus totus), nii Pea kui Ihu. Kristus kui ülempreester pühitseb liturgiat koos oma Ihuga – Kirikuga – nii Taevas kui ka maa peal.

234. Kes pühitsevad liturgiat Taevas?

1138-1139

Taevast liturgiat pühitsevad inglid, Vana ja Uue Testamendi pühakud, eelkõige Jumalaema, apostlid, märtrid koos „suure rahvahulgaga, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist hõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilm 7:9). Ka meie osaleme selles igaveses liturgias, kui pühitseme sakramentides oma pääsemise saladust.

235. Kuidas pühitseb Kirik liturgiat siin maailmas?

1120, 1132, 1140-1144, 1188

Kirik pühitseb siin maailmas liturgiat kui preesterlik rahvas, kellest igaüks toimib omas rollis  Püha Vaimu ühtsuses. Ristitud inimesed toovad iseendid vaimulikuks ohvrianniks. Pühitsetud vaimulikud toimivad vastavalt oma vaimuliku seisuse astmele, mille nad on saanud kõigi Kiriku liikmete teenimiseks. Piiskopid ja preestrid toimivad Kristuse kui Pea isikus.

Kuidas pühitsetakse liturgiat?

236. Kuidas pühitsetakse liturgiat?

1145

Liturgia pühitsemine on läbi põimitud märkidest ja sümbolitest, mille tähendus toetub Jumala loomistööle ja inimkultuurile, saab selgemaks Vana Testamendi sündmustes ning täiel määral ilmsiks Kristuse isikus ja tegudes.

237. Kust on pärit sakramentaalsed märgid? 

1146-1152, 1189

Mõned tulevad loodud asjade seast (valgus, vesi, tuli, leib, vein, õli), teised inimeste kooselust (pesemine, salvimine, leivamurdmine) või Vana Lepingu päästmisloost (paasariitused, ohvritalitused, käte pealepanemine, pühitsemine). Need märgid, millest mõned on normiandvad ja muutmatud, võttis Kristus üle ning tegi nendest oma päästva ja pühitseva tegevuse kandjad.

238. Mis seob sakramentide pühitsemisel tegevusi ja sõnu?

1153-1155, 1190

Tegevused ja sõnad on sakramentide pühitsemisel omavahel väga tihedalt seotud. Ehkki sümboolsed toimingud ise on juba omaette keel, on siiski hädavajalik, et rituaalsed sõnad saadaksid neid toiminguid ning annaksid neile elu. Liturgia sõnad ja tegevused on lahutamatud, kuna nad on tähenduslikud märgid ning kuna nad teevad teoks selle, mida nad tähistavad.

239. Mille järgi võib otsustada, et laulu ja muusikat on liturgia pühitsemisel kasutatud õigesti?

1156-1158, 1191

Kuna laul ja muusika on tihedalt seotud liturgilise tegevusega, peavad nad vastama järgmistele kriteeriumidele. Nende eelistatavalt Pühakirjast ja liturgilistest allikatest pärinevad tekstid peavad vastama katoliiklikule doktriinile. Nad peavad olema kaunis palveväljendus. Muusika tase peab olema kõrge. Laul ja muusika peavad julgustama kogudust liturgiast osa võtma. Nad peavad väljendama Jumala rahva kultuurilist rikkust ning talituse pühalikku ja pidulikku iseloomu. Kes laulab, palvetab kahekordselt (püha Augustinus).

240. Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte?

1159-1162, 1192

Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon, mida võib ette kujutada. Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust, keda nendes austatakse. Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit, mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku.

Millal pühitsetakse liturgiat?

241. Mis on liturgilise ajaarvestuse kese?  

1163-1167, 1193

Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev – kogu kirikuaasta alus ja tuum. Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas – pühade pühas.

242. Mis on liturgilise aasta roll?

1168-1173, 1194-1195

Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna – Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni. Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat, Jumalaema. Samuti mälestab Kirik pühakuid, kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses.

243.Mis on tunnipalve?

1174-1178, 1196

Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve, mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu – Kirikuga. Kristuse saladus, mida me pühitseme Euharistias, teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva. Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest, muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest.

Kus pühitsetakse liturgiat?

244. Kas Kirikul on vaja paika, et liturgiat pidada?

1197-1198

Jumala kummardamine tões ja vaimus (Jh 4:24) Uue Lepingu ajastul pole kindlalt seotud ühegi paigaga, sest Jumala tõeline tempel on Kristus. Tema läbi saab kristlastest ja kogu Kirikust Püha Vaimu toimel elava Jumala koda. Siiski vajab Jumala rahvas oma maises elus paiku, kuhu kogudus saaks kokku tulla liturgiat pühitsema.

245. Mis on sakraalhoone?

1198-1199

See on jumalakoda, niihästi kõnealuses paikkonnas elava Kiriku kui ka taevase Jeruusalemma sümbol. Eelkõike on see palvetamise paik, milles Kirik pühitseb Euharistiat ja kummardab Kristust, kes on tõeliselt kohalolev kiriku tabernaaklis.

246. Mis kohad on sakraalhoones erilise tähtsusega?

1182-1186

Need on altar, tabernaakel (sakramendi hoiupaik), püha kriisami ja teiste pühade õlide säilituspaik, piiskopi tool (kateeder) või preestri tool, ambo (pult), ristimisvaagen ja pihitool.

LITURGIA MITMEKESISUS – MÜSTEERIUMI ÜHTSUS

247. Miks pühitseb Kirik Kristuse üht müsteeriumi mitme liturgilise traditsiooni järgi?

1200-1204, 1207-1209

Kristuse müsteeriumi põhjatut rikkust ei suudaks üksainus liturgiline traditsioon ammendada. Eri rahvad ja kultuurid on leidnud seepärast algusest peale sellele rikkusele eri väljendusvorme, mis on imeliselt erisugused ja üksteist täiendavad.

248. Mille alusel säilib mitmekesisuse juures ühtsus? 

1209

Ühtsuse tagab ustavus apostellikule Pärimusele, s.t apostlitelt päritud usu ja sakramentide osadusele. Selle osaduse tunnuseks ja tagatiseks on apostellik järjepidevus. Kirik on katoliiklik, üleüldine, seepärast suudab ta oma ühtsusse lõimida kõik tõelised kultuuririkkused.

249. Kas liturgias püsib kõik muutumatuna? 

1205-1206

Liturgias, eriti sakramentide osas, on muutumatuid koostisosi, mis on sellised  oma jumaliku päritolu poolest. Kirik on nende ustav hoidja. Samas on olemas ka liturgia koostisosi, mida Kirikul on meelevald – ja mõnikord kohus – kohandada eri rahvaste kultuuridele vastavaks.