Esimene osa. Teine jagu KRISTLIK USUTUNNISTUS

Esimene osa. USUTUNNISTUS

 

Teine jagu  KRISTLIK USUTUNNISTUS

Usutunnistus

Apostellik usutunnistus

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse,

Taeva ja maa loojasse.

Ja Jeesusesse Kristusesse,

tema ainsasse Pojasse,

meie Issandasse,

kes on saadud Pühast Vaimust,

ilmale toodud Neitsist Maarjast,

kannatanud Pontsius Pilaatuse ajal,

Risti löödud, surnud ja maetud,

alla läinud surmavalda,

kolmandal päeval üles tõusnud surnuist,

läinud Taevasse,

istub oma kõigeväelise Isa paremal käel;

sealt Ta tuleb kohut mõistma

elavate ja surnute üle.

Mina usun Pühasse Vaimusse,

püha katoliiklikku Kirikut,

pühade osadust,

pattude andeksandmist,

ihu ülestõusmist

ja igavest elu.

Aamen.

 

Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus

Mina usun ainsasse Jumalasse, 

kõigeväelisesse Isasse, 

Taeva jamaa, 

kõige nähtavaja nähtamatu Loojasse. 

Ja ainsasse Issandasse, Jeesusesse Kristusesse, 

Jumala ainusündinud Pojasse, 

kes enneaegade algust Isast on sündinud.

Jumal Jumalast, valgus valgusest, 

tõeline Jumaltõelisest Jumalast. 

Sündinud, mitte loodud, 

olemuselt üks omaIsaga, 

kelle läbi kõik onloodud. 

Meie, inimeste,pärast ja meie õndsuseks

on Ta Taevast tulnud,  

Püha Vaimu läbi 

Neitsist Maarjast lihaks saanud, 

ja on saanud inimeseks.

Kes meie eest on Risti löödud

Pontsius Pilaatuse ajal, 

kannatanud ja maetud, 

kolmandal päeval surnuist üles tõusnud, 

nagu ütlevad pühad kirjad, 

Taevasse läinud,

istub Isa paremal käel 

ja tuleb taas oma kirkuses 

kohut mõistma elavate ja surnute üle 

ning Tema riigil ei ole lõppu. 

Mina usun Pühasse Vaimusse, 

Issandasse, kes elu annab, 

kes Isast ja Pojast lähtub, 

keda koos Isa ja Pojaga 

kummardatakse ja austatakse, 

ning kes on kõnelenud prohvetite läbi. 

Mina usun ühtainsat, püha, katoliiklikku

ja apostellikku Kirikut, 

tunnistan ühtainsat ristimist 

pattude andeksandmiseks, 

ootan surnute ülestõusmist 

ja igavest elu tulevasel ajastul.

Aamen.

 

1. ptk MINA USUN JUMAL-ISASSE

Usutunnistused

33. Mis on usutunnistused?

185-188; 192, 197

Usutunnistused on koondsõnastused (tuntud ka kui kreedo või ususümbol), mille abil on Kirik algusest peale võtnud kokku ja andnud edasi oma usu siduvalt ning kõigile usklikele ühises keeles.

34. Missugused on kõige vanemad usutunnistused?

189-191

Kõige vanemad on ristimistunnistused. Ristitakse „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). Seepärast on ka ristimisel tunnistatavad usutõed Pühima Kolmainsuse isikute järgi kolmeks jaotatud.

35. Missugused on kõige tähtsamad usutunnistused?

193-196

Need on Apostellik usutunnistus, mis on Rooma Kiriku vana ristimistunnistus, ning Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, mis pärineb kahelt esimeselt üleilmselt kirikukogult Nikaias (325. a.) ja Konstantinoopolis (381. a.) ning on tänapäevani ühine kõigile suurtele Hommiku- ja Õhtumaa kirikutele.

MINA USUN JUMALASSE, KÕIGEVÄELISSE ISASSE, TAEVA JA MAA LOOJASSE

36. Miks algab usutunnistus sõnadega Mina usun Jumalasse?

198-199

Usutunnistus algab nende sõnadega, kuna kinnitus „Mina usun Jumalasse” on kõige tähtsam: see on allikas, millest lähtuvad kõik teised tõed inimese ja maailma kohta ning ka iga Jumalasse uskuva inimese kogu elu kohta.

37. Miks me tunnistame usku sellesse, et on ainult üks Jumal?

200-202; 228

Me tunnistame ühtainsat Jumalat, sest Ta ilmutas ennast Iisraeli rahvale kui üks ja ainus, kui ütles: „Kuule Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus” (5Ms 6:4); „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole” (Js 45:22). Jeesus ise kinnitas: Jumal on „ainus Issand” (Mk 12:29). Tunnistus, et Jeesus ja Püha Vaim on samuti Jumal ja Issand, ei too endaga kaasa Jumala jaotamist.

38. Mis nime all Jumal ennast ilmutab?

203-205; 230-231

Jumal ilmutas ennast Moosesele kui elav Jumal, kes on „Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal” (2Ms 3:6). Jumal ilmutas Moosesele ka oma saladusliku nime: „Ma olen, kes Olen (JHWH)” (2Ms 3:14). Jumala nimi, mida ei tohtinud nimetada, asendati juba Vana Testamendi aegadel sõnaga Issand (=Isand). Uues Testamendis omistatakse ka Jeesusele nimi Issand ja tunnistatakse Teda kui tõelist Jumalat.                                     

39. Kas ainult Jumal „on”?

212-213; 229

Kuna kõik loodud olendid on saanud Jumalalt kõik, mis nad on ja mis neil on, siis onainult Jumal iseeneses kõige olemise ja mistahes täiuslikkuse täismäär. Jumal on „See, Kes On”, algusetu ja lõputu. Jeesus ilmutab, et ka Tema kannab Jumala Nime: „Mina Olen” (Jh 8:28).

40. Miks on tähtis, et Jumal ilmutab oma nime? 

206-213

Oma nime ilmutamise läbi annab Jumal teada rikkusest, mida sisaldab Tema seletamatu saladus: ainult Tema on – igavesest ajast ja igaveseks. Tema on see, kes ületab maailma ja ajaloo. Tema on loonud Taeva ja maa. Ta on ustav Jumal, alati oma rahva lähedal, et teda päästa. Ta on kõrgeimal määral püha, „rikas halastuse poolest” (Ef 2:4), alati valmis andeks andma. Tema on vaimne, kõikeületav, kõikvõimas, igavene, isikuline, täiuslik olemine. Ta on tõde ja armastus.

Jumal on lõpmatult täiuslik olemine, Pühim Kolmainsus.

(Mongrovejo püha Turibius)

41. Mil moel on Jumal tõde? 

214-217; 231

Jumal on Tõde ise, ning Tõena Ta ei peta ega saa ka Teda petta. Ta „on valgus, ja Temas ei ole mingit pimedust” (1Jh 1:5). Jumal läkitas maailma oma igavese Poja, inimeseks sündinud tarkuse, et Ta „tõest tunnistust” annaks (Jh 18:37).

42. Mil moel Jumal ilmutab, et Ta on armastus?

218-221

Jumal ilmutas ennast Iisraelile sellena, kelle armastus on tugevam kui isal või emal oma laste ja mehel või naisel oma abikaasa vastu. Jumal iseenesest „on Armastus” (1Jh 4:8.16), kes annab ennast täielikult ja mingit tasu nõudmata; kes on „nõnda maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et … maailm Tema läbi päästetaks” (Jh 3:16-17). Oma Poja ja Püha Vaimu läkitamisega ilmutab Jumal, et Ta on igavene, vastastikune Armastus.

43. Mida tähendab uskuda ühteainsasse Jumalasse?

222-227; 229

Usuga ühteainsasse Jumalasse käib kaasas Tema suuruse ja ülimuslikkuse tundmine; elamine Teda tänades ja usaldades – ka raskustes; Jumala näo järgi loodud inimeste ühtsuse ja tõelise väärikuse tunnustamine; Tema loodud asjade hea kasutamine. 

44. Mis on kristliku usu ja elu keskne saladus?

232-236; 261

Kristliku usu ja elu keskne saladus on Pühima Kolmainsuse saladus. Kristlane võtab  vastu ristimise Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.

45. Kas Pühima Kolmainsuse saladust võib mõista ainuüksi inimmõistuse valgusel?

237

Jumal on jätnud mõned jäljed oma kolmainsast olemisest nii loodusse kui ka Vanasse Testamenti, aga Tema sisim kolmainus olemine on saladus, millele inimmõistus üksi ligi ei pääse. Jumala Poja Lihakssaamise ja Püha Vaimu väljavalamiseni jäi see kättesaamatuks ka Iisraeli usule. Selle saladuse, mis on kõigi teiste ususaladuste algallikas, ilmutas alles Jeesus Kristus.

46. Mida ilmutas Jeesus Kristus Isa saladusest?

238-242; 262

Jeesus Kristus ilmutas meile, et Jumal on Isa mitte ainult kõiksuse ja inimese Loojana, vaid eelkõige seetõttu, et Ta sünnitas oma sisimas igavikuliselt Poja, kes on Tema Sõna, „tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju” (Hb 1:3).

47. Kes on Püha Vaim, keda Jeesus Kristus meile ilmutas?

243-248; 263j

Püha Vaim on Pühima Kolmainsuse kolmas isik. Ta on Jumal, Isa ja Pojaga üks ja võrdne. Ta „lähtub Isast” (Jh 15:26), alguseta algusest, kogu Kolmainsuse elu lättest. Ta lähtub ka Pojast (Filioque), sest Isa kingib Ta Pojale igavese annina. Püha Vaim, läkitatud Isa poolt ja inimeseks sündinud Poja poolt, juhatab Kiriku „kogu tõesse” (Jh 16:13).

48. Kuidas väljendab Kirik oma usku Kolmainsusse?

249-256; 265-266

Kirik väljendab oma usku Kolmainsusesse sellega, et ta tunnistab ühtainsat Jumalat kolmes isikus: Isa ja Poega ja Püha Vaimu. Need kolm isikut on ainult üks Jumal, sest igaühel neist on üheainsa ja jagamatu jumaliku loomuse täius. Reaalne erinevus nende vahel tuleneb nende omavahelistest seostest: Isa sünnitab Poja, Poeg sünnib Isast, Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast.

49. Kuidas toimivad Jumala kolm isikut? 

257-260; 267

Kolm jumalikku isikut, kes on lahutamatud oma ühtses olemuses, on lahutamatud ka oma toimimises. Kolmainsus toimib ühtse ja samana. Ent selles ühes jumalikus toimimises on iga Kolmainsuse isik tegev oma eripära kohaselt.

Oh mu Jumal, Kolmainsus, keda ma kummardan…

Vaigista mu hinge, tee temast oma Taevas, oma armas asukoht, oma puhkepaik.

Iial ei taha ma jätta Sind sinna üksi, lase mul olla täielikult Sinu lähedal,

alati ergas usus, alati kummardamas Sind, alati avatud Sinu loovale tööle.

(Õnnis Kolmainsuse Elisabeth)

50. Miks öeldakse, et Jumal on kõigeväeline?

268-278

Jumal ilmutab ennast kui „tugev ja vägev” (Ps 24:8), kelle „käes ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Tema kõikvõimsus on üleüldine ning see on ususaladus; seda näitab maailma loomine eimillestki ja inimese loomine armastusest, ennekõike aga Tema Poja Lihakssaamine ja Ülestõusmine, meie lapseks võtmise kingitus ning pattude andeksandmine. Seepärast pöördub Kirik oma palvetes „kõigeväelise igavese Jumala” poole (Omnipotens sempiterne Deus…).

51. Miks on tähtis rõhutada Alguses lõi Jumal Taeva ja maa (1Ms 1:1)?

279-289; 315

See on tähtis, kuna loomine on kogu Jumala päästmisplaani alus. Loomine näitab Jumala  kõigeväelist ja tarka armastust ning Ta on esimene samm lepingu poole Ainujumala ja Tema rahva vahel. Loomisest algab õndsuslugu, mis saavutab haripunkti Kristuses. See annab esimese vastuse meie peamistele küsimustele inimese päritolu ja eesmärgi kohta.

52. Kes lõi maailma?

290-292; 316

Isa ja Poeg ja Püha Vaim on ühtne ja jagamatu loomisprintsiip, isegi kui maailma loomise tegu omistatakse eriliselt Jumal-Isale.

53. Miks maailm loodi?

293-294; 319

Jumal on maailma loonud enese auks, et ilmutada oma headust, tõde ja ilu ning et seda jagada. Loomise ülimaks eesmärgiks on see, et Jumal oleks Kristuses „kõik kõiges” (1Kr 15:28) – enese auks ja meie õndsuseks.

Elav inimene teeb Jumalale au, inimese elu on Jumala nägemine.

(Püha Irenaeus)

54. Kuidas lõi Jumal maailma?

295-301; 317-318; 320

Jumal lõi maailma oma vabast tahtest, tarkuse ja armastusega. Maailm pole hädavajalikkuse, pimeda saatuse ega juhuse tagajärg. Jumal lõi „eimillestki” („ex nihilo”, 2Mak 7:28) maailma, mis on korrastatud ja hea ning millest Ta ise on lõputult ülem. Jumal hoiab ja kannab loodut olemises, laseb loodul toimida ning juhib seda täiuslikkuse poole oma Poja ja Püha Vaimu abiga.

55. Mis on Jumala ettehooldus? 

302-306; 321

Jumala ettehooldus seisneb maailma korraldamises, millega Jumal juhib oma loodud olendeid nende lõppeesmärgi poole. Jumal ise on oma kavatsuste suveräänne haldaja. Selle teostamisel kasutab Ta aga ka loodud olendite koostööd. Sellega kingib Ta loodud olendeile väärikuse toimida iseseisvalt ning olla üksteisele toimimise põhjuseks.

56. Kuidas toimib inimene kooskõlas Jumala ettehooldusega?

307-308; 322 - 323

Meie vabadust austades kutsub Jumal meid koostööle ning annab meile võime seda teha  tegude, palvete ja kannatuste läbi. Nii äratab Ta meis soovi „tahta ja toimida Jumala hea nõu kohaselt” (vrd Fl 2:13).

57. Kui Jumal on kõikvõimas ja ettehooldav, miks siis on olemas kurjus?

309-310; 324, 400

Sellele küsimusele – nii valus ja mõistatuslik kui ta on – saab vastuse anda ainult kogu ristiusk tervikuna. Jumal ei ole mitte mingil viisil –ei otseselt ega kaudselt – kurja põhjus. Ta valgustab kurjuse saladust oma Pojas Jeesuses Kristuses, kes suri ja tõusis üles selleks, et võita ülisuur kõlbeline kurjus – inimese patt, mis on kõige muu kurja juur.

58. Miks Jumal lubab kurja?

311-314; 324

Usk annab meile kindluse, et Jumal ei lubaks kurja, kui Ta sellest samast kurjast ei laseks sündida heal. See juhtus imelisel viisil Kristuse Surma ja Ülestõusmisega. Tegelikult tõi Ta suurimast mõeldavast kõlbelisest kurjusest (Jumala Poja tapmisest) esile suurima mõeldava  hüve (Kristuse kirkusse tõstmise ja meie lunastamise).

Taevas  ja  maa

59. Mida Jumal on loonud?

325-327

Pühakiri ütleb: „Alguses lõi Jumal Taeva ja maa” (1Ms 1:1). Kirik kuulutab oma usutunnistuses, et Jumal on kõige – nii nähtava kui nähtamatu, nii vaimsete kui kehaliste olendite Looja, see tähendab inglite, nähtava maailma ning – erilisel viisil – inimese Looja. 

60. Kes on inglid?

328-333; 350-351

Inglid on puhtalt vaimsed, kehatud, nähtamatud, surematud ja isikulised loodud olendid, kel on mõistus ja tahe. Nad on Jumalaga lakkamatult palgest palgesse ning ülistavad Teda. Nad teenivad Teda ning toovad Temalt sõnumeid kõigi inimeste päästmise missioonis.

61. Mis osa on inglitel Kiriku elus?

334-336; 352

Kirik kummardab Jumalat koos inglitega, palub neilt abi ning austab mõningaid ingleid oma liturgias.

Iga uskliku kõrval seisab ingel kui tema kaitsja ja karjane, kes aitab tal jõuda Ellu.

(Püha Basilius Suur)

62. Mida õpetab Pühakiri nähtava maailma loomise kohta?

337-341                                                                                                       

Pühakirja kirjeldus maailma loomisest „kuue päevaga” õpetab meile loodu väärtust ning otstarvet, nimelt –  Jumala kiitmist ja inimese teenimist. Iga väikseimgi asi on saanud oma olemasolu Jumalalt, kelle käest saab see ka oma headuse ja täiuslikkuse, talle omased seadused ja oma õige koha kõiksuses.

63. Missugune koht loodu keskel kuulub inimesele?                                                      

343-344; 353

Inimene on nähtava loodu tipp, sest ta on loodud Jumala näo järgi ja Jumala sarnaseks.

64. Milline side on loodud olendite vahel?

342,  354

Loodud olendite vahel valitseb Jumala tahte kohaselt vastastikune sõltuvus ja hierarhiline korraldus. Samas on loodud olendite vahel ka ühtsus ja solidaarsus, kuna kõigil on sama

Looja, kes neid armastab ja neid oma au poole kutsub. Loodusse sisse kirjutatud seaduste ja asjade olemusest tulenevate suhete austamine on seega tarkuse põhimõte ja kõlbluse alus.

65. Missugune on loomistöö ja lunastamistöö suhe?

345-349

Loomistöö tipneb lunastamistööga, mis on veelgi suurem ning mis tegelikult annab alguse uuele loodule, milles kõik saavutab oma tõelise tähenduse ja täiuslikkuse.

Inimene

66. Mis mõttes on inimene loodud Jumala näo järgi?

355-358; 

Inimene on loodud Jumala näo järgi selles mõttes, et ta on võimeline vabalt oma Loojat tundma ja armastama. Ta on maa peal ainus loodud olend, keda Jumal tahtis tema enda pärast ning kutsus tunnetuse ja armastuse kaudu osalema oma jumalikus elus. „Jumala näo järgi” loodutena on kõigil inimestel isiku väärikus: isik pole miski– ta on keegi. Ta suudab iseennast mõista, vabast tahtest ennast anda ning Jumala ja teiste isikutega osadusse astuda.

67. Milleks Jumal lõi inimese?

358-359; 381

Jumal on loonud kõik inimese pärast, ent inimese lõi Ta Jumalat tundma, teenima ja armastama, selleks et inimenekõik loodu selles maailmas tänuga Jumalale ohvriks tooks ning et ta ülendataks elama Taevas koos Jumalaga. Inimese saladus tõuseb õigesse valgusse üksnes inimeseks saanud Sõna saladuse läbi. Inimene on ette määratud eneses taaslooma inimeseks saanud Jumala Poja kuju, kes on täiuslik „nähtamatu Jumala kuju” (Kl 1:15).          

68. Miks moodustavad kõik inimesed ühtse terviku?

360-361

Kõik inimesed moodustavad ühtse inimsoo, sest nad on kõik üht päritolu, pärinedes Jumalast: „Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna” (Ap 17:26).* Kõigil on üksainus Päästja ning kõik on kutsutud osalema Jumala igaveses õndsuses.      

*kõik rahvad – nii ütleb kreekakeelne originaaltekst. Eestikeelne Piibel ütleb “terve inimkond”. – Tlk.

69. Kuidas moodustavad hing ja ihu inimeses ühtse terviku?

362-365; 382

Inimene on ühtaegu kehaline ja vaimne olend. Vaim ja aine moodustavad inimeses ühtse loomuse. See ühtsus on sedavõrd sügav, et hinge kui vaimse alge toimel saab ainelisest kehast elav inimihu, mis osaleb „Jumala kuju“ väärikuses.

70. Kust tuleb hing?

366-368; 382

Inimese vaimne hing ei pärine tema vanematelt, vaid on vahetult Jumala loodud ning surematu. Hing ei hävi, kui ta surmahetkel lahkub ihust, ning lõplikul surnute ülestõusmisel ühendatakse ta uuesti ihuga. 

71. Millise suhte on Jumal seadnud mehe ja naise vahele?

369-373; 383

Jumal on loonud mehe ja naise võrdselt väärikana, sest nad on isikud. Samas on nad loodud teineteist täiendama. Jumala tahtel on nad teineteise jaoks, nii et nad moodustavad kahe isiku koosluse. Üheskoos on nad kutsutud edasi andma inimelu, kui neist abielus saab „üks liha” (1Ms 2:24). Samuti on nad Jumala „majapidajatena” kutsutud valitsema maad.

72. Missugune oli inimese algne seisund Jumala kava kohaselt?

374-379; 384

Kui Jumal lõi mehe ja naise, siis andis Ta neile erilise osa oma jumalikust elust pühaduses ja õigluses. Jumala kava kohaselt ei tulnud neil kannatada ega surra. Lisaks valitses täiuslik kooskõla inimeses endas ning ka loodu ja Looja, mehe ja naise, esimese inimpaari ja kogu loodu vahel.

Pattulangemine

73. Kuidas mõista patu tegelikkust?

385-390

Inimajaloos on patt selgelt olemas. Patu tegelikku tähendust saab mõista alles selles valguses, mida annavad Jumala Ilmutus ning esmajoones Kristus, kõikide Päästja: seal, kus oli pattu külluses, andis Ta armu seda küllasemalt.

74. Mis on inglite langemine?

391-395; 414

See väljend viitab, et Saatan ja teised deemonid, kellest räägib Pühakiri ja Kiriku Pärimus, olid Jumala poolt headena loodud inglid, kes aga pöördusid kurjaks, kuna hülgasid oma vabal ja pöördumatul valikul Jumala ja Tema kuningriigi, tekitades sel viisil Põrgu. Nad üritavad inimesi sellele vastuhakule kaasata, ent Jumal on Kristuses kurja kindlalt ära võitnud.

75. Milles seisnes inimese esmane patt?      

396-403; 415-417

Kuradi kiusamisest lasksid esimene mees ja naine oma südames kustuda usaldusel Looja vastu. Sõnakuulmatuna soovisid nad olla „nagu Jumal” (1Ms 3:5), ent ilma Jumalata ja Temaga kooskõlas olemiseta. Nii kaotasid Aadam ja Eeva endi ning oma järeltulijate jaoks algse pühaduse ja õigluse armu.

76. Mis on pärispatt?

404,  419

Pärispatt (= pärilik patt), milles kõik inimesed sünnivad, on algsest pühadusest ja õiglusest ilmajäetuse seisund. See on kaasa saadud, mitte sooritatud patt, kaasasündinud seisund, mitte isikliku teotagajärg. Kuna kõik inimesed on üht päritolu, kandub pärispatt Aadamalt järglastele „mitte jäljendamise, vaid soo jätkumise teel”. Selline edasikandumine jääb saladuseks, mida me ei suuda täielikult mõista.

77. Missuguseid tagajärgi pärispatt veel kaasa toob?

405-409; 418

Pärispatu tagajärjel ei ole inimese loomus koos talle loomuomaste jõududega küll täiesti rikutud, vaid haavatud. Ta on teadmatuse, kannatuse ja surma võimuses ning kaldub patu poole. Seda kalduvust nimetame himuks(ld concupiscentia).

78. Mida tegi Jumal pärast esmast pattu?

410-412; 420-421

Pärast esmast pattu ähvardas patt maailmas võimust võtta, ent Jumal ei jätnud inimest surma meelevalda. Nn „esi-evangeeliumis” (1Ms 3:15) kuulutas Ta hoopis saladuslikul viisil ette, et Kuri võidetakse ning inimene tõstetakse oma langusest üles. See oli Messia ja Lunastaja esimene ettekuulutus. Seepärast hakati hiljem pattulangemist nimetama „õnnelikuks süüks”, sest seetõttu „saime nii aulise Lunastaja” (Ülestõusmispüha ööliturgia).

2. ptk MINA USUN JEESUSESSE KRISTUSESSE, JUMALA AINSASSE POJASSE 

79. Mis on inimsoole Rõõmusõnumiks?

422-424

Rõõmusõnum kuulutab Jeesust Kristust, „elava Jumala Poega” (Mt 16:16), kes suri ja on surnuist üles tõusnud. Jumal tegi Aabrahamile ja tema soole antud tõotused teoks kuningas Heroodese ja keiser Augustuse ajal. Ta „läkitas oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma neid, kes on Seaduse all, et me saaksime pojaseisuse” (Gl 4:4-5).

80. Kuidas seda Rõõmusõnumit levitatakse?

425-429

Algusest peale innustusid esimesed jüngrid õhinal kuulutama Jeesust Kristust kõigile ja juhatama neid Temasse uskuma. Ka praegu innustab Kristuse tundmisest võrsuv armastus uskujaid Rõõmusõnumit kuulutama ja usutõdesid õpetama (katehhees), s.t Jumala kavatsusi Kristuse isikus ilmsiks tegema ning inimsugu Temaga osadusse viima.

JA JEESUSESSE KRISTUSESSE, TEMA AINSASSE POJASSE, MEIE ISSANDASSE

81. Mida tähendab nimi Jeesus?

430-435; 452

Nimi, mis anti Jeesusele inglikuulutuse läbi, tähendab „Jumal päästab” ning ütleb meile, kes on Jeesus ja milleks Ta saadeti („sest Tema päästab oma rahva nende pattudest”,Mt 1:21). Peetrus kuulutas: „Kellegi muu läbi ei ole pääsu, sest inimestele ei ole antud ühtegi teist nime taeva all, kelle läbi meid päästetaks” (Ap 4:12).

82. Miks nimetatakse Jeesust Kristuseks?

436-440; 453

Kreeka sõna Kristus ja heebrea Messias tähendavad salvitud inimest. Jeesus on Kristus, sest Jumal on Tema pühitsenud ja Püha Vaimuga salvinud lunastamist teoks tegema. Tema on Messias, keda Iisrael ootas ja kelle Isa läkitas maailma. Jeesus võttis Messia nime omaks, kuid täpsustas selle tähendust: Ta on see, „kes on tulnud Taevast alla” (Jh 3:13), Risti löödud ja surnuist üles tõusnud. Ta on Kannatav Sulane, kes jätab oma elu „lunaks paljude eest” (Mt 20:28). Meie nimetus kristlanetuleb nimest Kristus. 

83. Mis mõttes on Jeesus Jumala ainusündinud Poeg?

441-445; 454

Jeesus on Jumala Poeg ainukordsel ja täiuslikul viisil. Kui Jeesust ristiti ja kirgastati, nimetas Isa hääl Teda “armsaks Pojaks”. Jeesus nimetab ennast Pojaks, kes „tunneb Isa” (Mt 11:27). Sellega kinnitab Ta oma kordumatut ja igavest suhet Jumala, oma Isaga. Ta on “Jumala ainusündinud Poeg” (1Jh 4:9), Pühima Kolmainsuse teine isik. Ta on apostlite kuulutuse kese: nad nägid „Tema au nagu Isast Ainusündinu au, täis armu ja tõde” (Jh 1:14).

84. Mida tähendab nimetus Issand?

446-451; 455

Piiblis tähendab nimetus Issand tavaliselt Jumalat kui valitsejat. Jeesus kasutas seda enda kohta ning ilmutas oma jumalikku väge meelevallaga looduse, kurjade vaimude, patu ja surma üle, ennekõike aga ülestõusmisega surnuist. Esimesed kristlikud usutunnistused kuulutavad, et sama vägi, au ja kirkus, mis on omased Jumal-Isale, kuuluvad ka Jeesusele: Jumal on „annetanud talle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:9). Tema on maailma ja ajaloo Isand, ainus, kellele me peame täielikult allutama oma isikliku vabaduse.

JEESUS KRISTUS … SAADUD PÜHAST VAIMUST, ILMALE TOODUD 

NEITSIST MAARJAST

85. Miks sai Jumala Poeg inimeseks?

456-460

Jumala Poeg sai Püha Vaimu väel Neitsi Maarja ihus inimeseks meie, inimeste, ja meie lunastamise pärast. Ta tegi seda, et meid patuseid Jumalaga lepitada, lasta meil tunda Jumala piiritut armastust, olla meile pühaduse eeskujuks ning teha meid „jumaliku loomuse osalisteks” (2Pt 1:4).

86. Mida tähendab sõna Inkarnatsioon?

461-463; 483

Inkarnatsiooniks ehk Lihakssaamiseks nimetab Kirik Jumala ja inimese loomuste imelise liitumise saladust Sõna ühes jumalikus isikus. Jumala Poeg „sai lihaks” (Jh 1:14) meie päästmiseks ning sai tõeliseks inimeseks. Usk Jumala Poja inimeseks saamisse on üks ristiusu erilisi tunnuseid.

87. Mil viisil on Jeesus Kristus tõeline Jumal ja tõeline inimene?                       

464-466; 469

Jeesus on jagamatult tõeline Jumal ja tõeline inimene iseenda kui jumaliku isiku ühtsuses. Ta on Jumala Poeg, „sündinud, mitte loodud, olemuselt üks oma Isaga”, kellest sai tõeline inimene, meie vend, ilma et Ta oleks lakanud olemast Jumal, meie Issand.

88. Mida õpetab selle kohta Halkedoni Kirikukogu (451. a.)?

467

Halkedoni Kirikukogu õpetab „tunnistama meie Issandat Jeesust Kristust kui ühte ja sama Poega, kes on täiuslik nii oma jumalikkuse kui ka oma inimlikkuse poolest; kes on tõeline Jumal ja tõeline inimene, mõistusliku hingega ning ihuga; kes oma jumalikkuses on olemusühtne Isaga ja oma inimlikkuses olemusühtne meiega, kõiges ’nii nagu meie, ja siiski ilma patuta’ (Hb 4:15), sündinud Jumalana Isast enne aegade algust ning inimesena neil viimastel aegadel Maarjast, Neitsist ja Jumalaemast, meie pärast, meie lunastamiseks”.

89. Kuidas esitab Kirik Inkarnatsiooni saladust?

464-469; 479-481

Kirik tunnistab, et Jeesus Kristus on tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle kaks loomust – jumalik ja inimlik – ei ole üksteisega segunenud, vaid on ühinenud Sõna isikus. Seega tuleb Jeesuses kui inimeses kõik – imeteod, kannatused ja surm – omistada Tema jumalikule isikule, kes toimib omaksvõetud inimloomuse kaudu.

Oh ainusündinudJumala Poeg ja Jumala Sõna!

Igavene! Sina võtsid meie lunastamise pärast lihasse tulla pühast Jumalaemast ja alati Neitsist Maarjast... 

Sina, üks Pühast Kolmainusest, keda Isa ja Püha Vaimuga ühes kiidetakse – lunasta meid!

  (Püha Johannes Chrysostomuse liturgiast)

90. Kas lihakssaanud Jumala Pojal oli inimmõistusega hing?

470-474; 482

Jumala Poeg võttis omaks ihu, mida elustas inimmõistuslik hing. Selle inimmõistuse abil õppis Jeesus paljusid asju kogemuste kaudu, kuid ka inimesena oli Jumala Pojal sisim ja vahetu teadmine Jumalast, oma Isast.Ta tajus inimeste salamõtteid ning teadis täiel määral ka Jumala igavesi kavatsusi, mida Ta tuli ilmutama.

91. Kuidas toimisid lihakssaanud Sõna kaks tahet?

475, 482

Jeesusel oli jumalik tahe ja inimlik tahe. Oma maises elus tahtis Jumala Poeg inimesena sedasama, mida Ta oli otsustanud Jumalana koos Isa ja Püha Vaimuga meie päästmiseks ette võtta. Kristuse inimlik tahe järgis tema jumalikku tahet vastuseisuta ja tõrkumata, teisisõnu allus sellele.

92. Kas Kristusel oli tõeline inimihu?

476-477

Kristus võttis omaks tõelise inimihu, mille abil nähtamatu Jumal muutus nähtavaks. Seepärast võib Kristust kujutada ja austada pühapiltidel ja -kujudel.

93. Mida näitab Jeesuse Süda?

478

Jeesus tundis ja armastas meid inimsüdamega. Tema Süda, mis meie päästmiseks odaga läbi torgati, on selle lõputu armastuse märk, millega Ta armastab Isa ja igaüht meist.

94. Mida tähendab väljend saadud Pühast Vaimust?

484-486

See väljend tähendab, et Neitsi Maarja üsas eostus igavene Poeg Püha Vaimu väel, mehe osaluseta. Ingel oli Neitsi Maarjale kuulutades öelnud: „Püha Vaim tuleb sinu peale” (Lk 1:35).

95. Ilmale toodud Neitsist Maarjast. Miks on Maarja tõeliselt Jumala Ema?     

495,  509

Maarja on tõeliselt Jumala Ema, sest ta on Jeesuse ema (Jh 2:1; 19:25). See, kelle ta sai Pühast Vaimust ja kes sündis tõeliselt tema pojana, on Jumal-Isa igavene Poeg, Jumal ise.

96. Mida tähendab patusüüta saamine?

487-492; 508

Jumal valis oma tahtest Maarja igavikuliselt oma Poja Emaks. Teostamaks temale antud missiooni, eostati ta süüvabalt, s.t Maarja hoiti eostumisest peale pärispatust vaba. See sündis Jumala armust ja Jeesuse Kristuse tulevaste teenete nimel.

97. Mis osa on Maarjal Jumala päästmisplaanis?

493-494; 508-511

Jumala armust jäi Maarja kogu oma elu jooksul vabaks mistahes isiklikust patust. Ta on „armuleidnu” (Lk 1:28), „täis armu“ ja „täiuslikult püha”. Kui ingel talle kuulutas, et ta sünnitab „Kõigekõrgema poja” (Lk 1:32), nõustus ta sellega omast vabast tahtest, „usukuulekuses” (Rm 1:5). Nõnda pühendus Maarja täielikult oma Pojale Jeesusele ja Tema tööle ning avas end kõigest südamest Jumala tahtele päästa inimkond.

98. Mida tähendab Jeesuse eostumine Neitsist?

496-498; 503

See tähendab, et Jeesus eostati Neitsi üsas ainult Püha Vaimu väel, ilma mehe osalemiseta. Ta on taevase Isa Poeg jumaliku loomuse järgi ning Maarja poeg inimliku loomuse järgi, kuid ometi tõeline Jumala Poeg mõlema loomuse järgi, sest Ta on ainult üks jumalik isik.

99. Mis mõttes on Maarja alati Neitsi?       

499-507; 510-511

Maarja jäi alati neitsiks selles mõttes, et ta „oli neitsi kui ta eostas oma poja, neitsi ka siis, kui ta oli poja ilmale toonud, neitsi, kui ta teda kandis, neitsi ka siis, kui ta teda rinnaga toitis – neitsi alati“ (Püha Augustinus). Evangeeliumides mainitud „Jeesuse vennad ja õed” tähendavad Pühakirja keelekasutuses Jeesuse lähisugulasi.

100. Mil viisil on Maarja vaimulik emaksolemine universaalne?

501-507; 511

Maarjal oli ainult üks poeg – Jeesus, kuid Jeesuses laieneb Maarja vaimulik emaksolemine kõigile, keda tema Poeg päästma tuli. Kuulekalt Jeesuse Kristuse, uue Aadama, kõrval seistes on ta uus Eeva, tõeline kõigi elavate ema, kes aitab emaarmastusega kaasa nende sündimisele ja kasvamisele armu korras. Neitsi ja Emana on ta ühtlasi Kiriku võrdkuju, Kiriku ideaali kehastus.

101. Mil viisil on kogu Kristuse elusaladus?

512-512-521; 561-562

Kogu Kristuse elu on Ilmutus – kõik nähtav Tema maises elus viib meid Tema Jumala Pojaks olemise nähtamatu saladusejuurde: „Kes on näinud mind, on näinud Isa” (Jh 14:9). Lisaks – olgugi et pääsemine tuleb ainuüksi Ristist ja Ülestõusmisest – on kogu Kristuse elu päästmise saladus, sest kõigi Jeesuse tegude, ütluste ja kannatuste eesmärgiks oli pattulangenud inimese päästmine ning tema Jumala lapse kutsumuse taastamine.

102. Kuidas valmistas Jumal maailma ette Jeesuse saladusejaoks?

522-524

Jumal valmistas oma Poja tulemist ette sajandeid. Ta äratas rahvaste südameis hämara aimduse sellest tulemisest, samuti valmistas Ta seda eriliselt ette Vana Testamendiga kuni Ristija Johanneseni, kes oli prohvetite seast viimane ja suurim. Meie taaselustame seda pikka ootust advendiaja iga-aastase liturgilise tähistamisega.

103. Mida õpetab evangeelium Jeesuse sündimise ja lapsepõlve saladuste kohta? 

525-530; 563

Jõulusündmuses saab Taeva kirkus ilmsiks väeti lapse kujul, Jeesuse ümberlõikamine märgib Tema kuuluvust juudi rahva hulka ning kuulutab ette meie ristimist, Ilmumispühal ilmub juutide kuningas ja Messias kõigile rahvastele, templissetoomisel kohtub Siimeoni ja Anna isikuis kogu Iisraeli ootus ja lootus oma Päästjaga, põgenemine Egiptusse ja süüta laste tapmine annavad mõista, et kogu Kristuse elu kulgeb tagakiusamistes, Tema kojutulek Egiptusest tuletab meelde Iisraeli rahva naasmist ja näitab Jeesust kui uut Moosest, tõelist ja lõplikku Päästjat.

104. Mida õpetab meile Jeesuse varjujäänud elujärk Naatsaretis?

531-534; 564

Temavarjujäänud elujärk kulgeb igapäevaelu vaikuses. See lubab meil astuda osadusse Jeesusega igapäevaelu pühaduses, mida iseloomustab palve, lihtne eluviis, töö ja perearmastus. Tema kuulekus Maarjale ja kasuisa Joosepile on Isale kuuletumise võrdkuju. Maarja ja Joosep võtsid Jeesuse saladuse vastu usus, ilma et oleksid seda alati mõistnud.

105. Miks võttis Jeesus Johanneselt vastu meeleparandusristimise pattude andeksandmiseks (Lk 3:3)?

535-537; 565

Sisse juhatades oma avalikku tegevust ja ette tähistades „ristimist” oma surma läbi (Mk 10, 38), loeb Tema, kes Ta oli patust vaba, enese patuste hulka kuuluvaks. Ta oli „Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu” (Jh 1:29). Isa kuulutab Ta oma „armsaks Pojaks” (Mt 3:17) ning Püha Vaim tuleb Tema peale. Jeesuse ristimine kuulutab ette meie ristimist.

106. Mida õpetavad meile Jeesuse kiusatused kõrbes?

538-540; 566

Jeesuse kiusatused kõrbes võtavad kokku Aadama kiusatuse Paradiisis ja Iisraeli kiusatused kõrbes. Saatan kiusab Jeesust, kui too Isa antud missioonis Talle kuuletub. Kristus, uus Aadam, jääb kindlaks ning see võit kuulutab ühtlasi ette Tema võitu Kannatuses, milles Jeesuse kuulekas pojaarmastus Isa vastu on ülim. Kirik ühineb selle saladusega erilisel viisil liturgilisel paastuajal.

107. Kes on kutsutud Jumalariiki, mida Jeesus kuulutas ja teoks tegi?

541-546; 567

Jeesus kutsub kõiki Jumalariiki tulema. Isegi suurim patune on kutsutud pöörduma ja Isa piiritut halastust vastu võtma. Juba siin maises elus kuulub Jumalariik neile, kes selle alandliku südamega omaks võtavad. Neile ilmutatakse selle saladused.

108. Miks Jeesus osutas Jumalariigile tunnustähtede ja imetegudega?

547-550; 567

Jeesus kinnitas oma sõnu tunnustähtede ja imetegudega, näitamaks, et Jumalariik on tema, Messia isikus päral. Olgugi et Ta tegi mõned inimesed terveks, ei tulnud Ta maa pealt kogu kurjust ära kaotama, vaid hoopis vabastama meid eelkõige patu orjusest. Kurjade vaimude väljaajamine kuulutas, et Jeesuse Rist võidab „maailma vürsti” (Jh 12:31).

109. Missuguse meelevalla andis Jeesus oma apostlitele Jumalariigis?

551-553; 567

Jeesus valis kaksteist apostlit, oma Ülestõusmise tulevased tunnistajad, ja tegi neist osalised oma missioonis ja meelevallas õpetada, anda andeks patte ning ehitada ja juhtida  Kirikut. Selles kolleegiumis sai Peetrus „Taevariigi võtmed” (Mt 16:19), esikoha ja ülesande hoida usku puhtana ning kinnitada oma vendi.

110. Mida tähendab Issandamuutmine?

554-556; 568

Issandamuutmine (Jeesuse kirgastumine) tähendab eelkõige Püha Kolmainsuse ilmumist: „Hääles Isa, inimeses Poeg, heledas pilves Püha Vaim” (Aquino püha Thomas). Kõneldes Moosese ja Eelijaga oma „eluotsast” (Lk 9:31), ilmutab Jeesus, et tema au tuleb Risti läbi, ning ennustab oma Ülestõusmist ja aulist Taastulemist, mil Kristus „meie alanduse ihu muudab oma kirgastatud ihu sarnaseks” (Fl 3:21).

Mäe peal muudeti Sind, oh Kristus Jumal, ja Su jüngrid said Sinu au näha nii palju kui nad võisid,

et nad Sinu Ristisurma nähes mõistaksid, et Sa oma tahtmist mööda kannatad ja maailmale kuulutad,

et Sina oled tõesti Isa hiilgus.

(Bütsantsi liturgiast)

111. Kuidas toimus Jeesuse tulek Messiana Jeruusalemma?                                                                 557-560; 569-570

Seatud ajal otsustas Jeesus minna üles Jeruusalemma kannatama, surema ja surnuist üles tõusma. Eesli seljas oma linna sisse ratsutades kuulutas Ta Messia ja Kuningana Jumalariigi tulekut. Teda võtsid vastu lapsed, kelle rõõmuhõisked kõlavad edasi euharistiatalituse hümnis Püha, püha, püha: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna (päästa meid)!” (Mt 21:9). Kannatusnädalat alustab Kiriku liturgia pühapäevaga, mis mälestab Jeesuse saabumist Jeruusalemma.

… KANNATANUD PONTIUS PILAATUSE AJAL, RISTI LÖÖDUD, SURNUD JA MAETUD

112. Kui oluline on Jeesuse paasamüsteerium?

571-573

Jeesuse paasamüsteerium, mis hõlmab Kannatamist, Surma, surnuist Ülestõusmist ja tõusmist Taeva kirkusse, on ristiusu kese, sest Jumala kava inimsoo päästmiseks sai Poja Lunastussurmaga lõplikult teoks.

113. Milliste süüdistuste alusel mõisteti Jeesus surma?

574-576

Mõned Iisraeli juhid süüdistasid Jeesust, et Ta oli astunud Seaduse, Jeruusalemma Templi ning eriti ainsasse Jumalasse uskumise vastu, sest Ta nimetas ennast Jumala Pojaks. Sel põhjusel andsid nad Jeesuse Pilaatuse kätte, et too Ta surma mõistaks.

114. Kuidas Jeesus käitus Iisraeli Seaduse suhtes?

577-582; 592

Jeesus ei tühistanud, vaid viis täide Seaduse, mille Mooses oli saanud Jumalalt Siinai mäel, ning andis sellele lõpliku tõlgenduse. Jeesus ise oli jumalik seadusandja, kes ka  seda Seadust täitis. Lisaks tõi Ta ustava sulasena oma Lepitussurmaga ainsa Ohvri, mis suudab hüvitada kõik „esimese lepingu aegsed üleastumised” (Hb 9:15).

115. Missugune oli Jeesuse hoiak Jeruusalemma Templi suhtes?

583-586; 593

Jeesust süüdistati vaenulikus suhtumises templisse. Tegelikult austas Ta seda kui oma „Isa koda” (Jh 2:16) ning jagas just seal suure osa oma õpetustest. Samas ennustas Ta templi hävitamist seoses oma surmaga ning esitas iseennast Jumala jäädava eluasemena inimeste hulgas.

116. Kas Jeesus astus vastu Iisraeli usule ainsasse Jumalasse, kes päästab?

587-591; 594

Jeesus ei vaidlustanud kunagi usku ainsasse Jumalasse, isegi mitte siis, kui Ta tegi seda, mis on omane ainult Jumalale – andis andeks patte, täitis nõnda Messia kohta antud tõotust ja ilmutas end Jumalaga samasena. Aga kuna Jeesus kutsus inimesi üles, et nad usuksid Temasse ja pöörduksid, võib aru saada Suurkohtu traagilisest mõistmatusest, mille alusel nad langetasid otsuse Jeesus jumalateotuse eest surma mõista.

117. Kes kannab vastutust Jeesuse surma eest?

595-598

Jeesuse Kannatuse ja surmamõistmise eest vastutavaks ei tohi lugeda kõiki tollal elanud juute ega ka nende järeltulijaid. Iga patune – seega iga inimene – on tegelikult Lunastaja Kannatuse põhjus ja vahend. Suurem süü lasub selles mõttes nendel, kes sagedamini pattu langevad või oma pahesid naudivad, eriti kui nad on kristlased.

118. Miks oli Jeesuse surm osa Jumala kavatsusest?

599-605; 619

Soovides endaga lepitada kõik, kes olid määratud patu tõttu surema, astus Jumal armastavalt vahele ning läkitas oma Poja, et Ta annaks elu patuste eest. Vana Testamendi kirjade järgi, eriti vastavalt kirjeldustele Kannatava Sulase ohvrist, tuli Jeesusel surra.

119. Missugusel viisil ohverdas Jeesus ennast ise Isale?

606-609; 620

Kogu Kristuse elu oli vabatahtlik ohvriand Isale Tema päästmisplaani elluviimiseks. Ta loovutas oma elu „lunaks paljude eest” (Mk10:45), lepitades sel viisil kogu inimsoo Jumalaga. Tema Kannatus ja Surm näitasid, kuidas Tema inimloomus oli vabatahtlik ja täiuslik tööriist Jumala armastusele, mis ihkab kõikide päästmist.

120. Kuidas väljendub Jeesuse Ohverdus Viimses Õhtusöömaajas?

610-611; 621

Oma Kannatuse eelõhtu Viimsel Paasasöömaajal apostlitega Jeesus niihästi ennetab oma tulevast eneseohverdust sümboolselt kui ka teeb selle reaalselt teoks: „See on minu Ihu, mis teie eest antakse” (Lk 22:19), „see on minu lepingu Veri, mis … valatakse” (Mt26:28).Nõnda seab Ta Euharistia oma Ohverduse „mälestuseks” (1Kr 11:25) ning apostlid Uue Lepingu preestriteks.

121. Mis toimub, kui Jeesus tunneb Ketsemani aias surmahirmu?

612

Hoolimata surmaõudusest, mida Jumala Poja, „Elu Juhi” (Ap 3:15) püha inimloomus kogeb, jääb Tema inimlik tahe ustavaks Isa tahtmisele, et meid päästa. Jeesus võttis vastu kohustuse kanda meie patte oma kehas, „saades kuulekaks surmani” (Fl 2:8).

122. Mis tagajärjed on Kristuse Ristiohvril?

613-617; 622-623

Jeesus andis vabast tahtest oma elu Lepitusohvriks, s.t hüvitas meie patud oma täiuslikult kuuleka armastusega, armastusega kuni surmani. Jumala Poja armastus „lõpuni” (Jh 13:1) lepitas kogu inimkonna Isaga. Kristuse Paasaohverdus lunastab seega inimsoo ainukordselt, täiuslikult ja alatiseks ning avab talle osaduse Jumalaga.

123. Miks kutsub Jeesus jüngreid oma risti kandma?

618

Kui Jeesus ütleb jüngritele, et nad võtaksid oma risti ja käiksid Tema järel, tahab Ta tõmmata oma Lunastusohvrisse kaasa need, kes saavad sellest esimesena kasu.

124. Mis olekus oli Kristuse keha hauakambris?

624-630

Kristus suri tõelist surma ja Ta ihu pandi hauakambrisse, kuid Jumala vägi hoidis seda lagunemast. 

…ALLA LÄINUD SURMAVALDA, KOLMANDAL PÄEVAL ÜLES TÕUSNUD SURNUIST

125. Mis on surmavald, kuhu Jeesus läks?

632-637

„Surmavald” ei ole hukkamõistetute Põrgu, vaid tähendab kõigi nende – õigete ja kurjade – seisundit, kes surid enne Kristust. Jeesuse hing – ühendatud tema jumaliku isikuga – laskus surmavalda õigete juurde, kes ootasid oma Lunastajat, et nad saaksid lõpuks näha Jumalat. Pärast seda kui Jeesus oli oma surmaga alistanud surma ja kuradi, „kellel on võimus surma üle” (Hb 2:14), vabastas Ta õiged, kes ootasid Lunastajat, ning avas neile Taeva väravad.

126. Missugune koht on meie usus Kristuse Ülestõusmisel?

631, 638

Jeesuse surnuist Ülestõusmine on tõde, mis kroonib meie usku Kristusesse ning moodustab koos Ristiga paasamüsteeriumi keskse osa.

127. Missugused märgid tunnistavad Jeesuse surnuist Ülestõusmisest?

639-644; 656-657

Otsustava tähtsusega tõendi kõrval, milleks oli tühi haud, tõendasid Jeesuse surnuist Ülestõusmist naised, kes esimesena nägid ülestõusnud Kristust ja viisid sõna apostlitele. Siis Jeesus „näitas ennast Keefasele (Peetrusele), seejärel Kaheteistkümnele, seejärel ... enam kui viiesajale vennale” (1Kr 15:5-6) ning veel teistelegi. Apostlid poleks suutnud Ülestõusmise lugu ise välja mõelda, sest see tundus neile võimatu: Jeesus pidi neid koguni manitsema nende uskmatuse pärast.

128. Miks on Ülestõusmine samas ka meelteülene (transtsendentne) sündmus?

647; 656-657

Ajaloolise sündmusena on Ülestõusmine tõestatud märkide ja tunnistustega, ent kuivõrd see oli Kristuse inimloomuse sisenemine Jumala kirkusesse, siis on tegemist ajalugu ületava ususaladusega. Seetõttu ei näidanud ülestõusnud Kristus ennast mitte maailmale, vaid jüngritele ja tegi nendest oma tunnistajad rahva ees.

129. Mis olekus on Jeesuse ihu pärast Ülestõusmist?

645-646

Kristuse Ülestõusmine ei olnud tagasipöördumine maisesse ellu: Tema ülestõusnud ihu kannab ristilöömise ja kannatuse märke, ent osaleb jumalikus elus kirgastatud ihu tunnustega. Seetõttu oli ülestõusnud Jeesus täiesti vaba otsustama, millal, kus ja missugusel kujul Ta end oma jüngritele näitab.

130. Mil moel on Ülestõusmine Pühima Kolmainsuse tegu?

648-650

Kristuse Ülestõusmine on Jumala üleloomulik tegu. Kolmainsuse isikud toimivad üheskoos, nii nagu igaühele omane: Isa ilmutab oma väge, Poeg võtab tagasi oma elu (Jh 10:17), mille Ta vabatahtlikult loovutas, ühendades oma hinge oma ihuga, mille elustab ja kirgastab Vaim.

131. Mis on Ülestõusmise päästev tähendus? 

651-655; 658

Ülestõusmine on Jumala Sõna inimeseks saamise kõrgpunkt. See kinnitab Kristuse jumalikku olemust ning kogu Tema tegevust ja õpetust. See teeb teoks kõik meile Jumala poolt antud tõotused. Ülestõusnud Kristus, patu ja surma äravõitja, on ka meie õigeksmõistmise ja tulevase ülestõusmise põhjus. Juba praegu annab Ta meile lapseseisuse armu – tegeliku osaduse ainusündinud Poja elus. Aegade lõpul äratab Ta üles meie ihud.

… ÜLES LÄINUD TAEVASSE; ISTUB OMA KÕIGEVÄELISE ISA PAREMAL KÄEL

132. Mida tähendab Kristuse Taevasseminemine?

659-667

Nelikümmend päeva näitas Kristus end apostlitele oma tavalisel inimkujul, mis varjas Tema kui Ülestõusnu kirkust; siis läks Ta Taevasse ning asus oma Isa paremale käele. Tema on Issand, kes nüüd valitseb oma inimloomusega Jumala Poja igaveses kirkuses ning kostab kogu aeg Isa palge ees meie eest. Tema läkitab meile oma Vaimu ja annab meile lootust jõuda ühel päeval eluasemesse, mille Ta on meile valmistanud.                                

… TULEB KOHUT MÕISTMA ELAVATE JA SURNUTE ÜLE 

133. Kuidas valitseb meie Issand Jeesus praegu?

668-674; 680

Kõiksuse ja ajaloo Isandana jääb Kiriku Pea, kirgastatud Kristus, saladuslikul viisil maa peale, kus Tema riik on külvatud ja juba võrsumas Kirikus. Kunagi tuleb Ta tagasi kirkuses, aga meie ei tea, millal. Seepärast elame valvsas ootuses ja palvetame: „Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20).

134. Kuidas toimub Issanda Taastulemine kirkuses?

675-677; 680

Pärast praeguse kaduva maailma viimast kosmilist vapustust naaseb Kristus kirkuses. Tema ilmumise ja Viimse Kohtupäevaga triumfeerib Jumal lõplikult. Siis on Jumalariik teoks saanud.

135. Kuidas mõistab Kristus kohut elavate ja surnute üle?

678-679; 681-682

Kristus hakkab mõistma kohut meelevallaga, mille Ta saavutas maailma Lunastajana, kes tuli tooma päästmist kõigile. Siis tulevad avalikuks südamesaladused ning igaühe käitumine Jumala ja kaasinimese suhtes. Vastavalt elatud elule pälvib igaüks kas elu täiuse või igavese hukatuse. Nõnda saab teoks „Kristuse täisea mõõt” (Ef 4:13), milles Kristus on „kõik kõiges” (1Kr 15:28).

3. ptk  MINA USUN PÜHASSE VAIMUSSE

…PÜHASSE VAIMUSSE

136. Mida tahab Kirik öelda, kui ta tunnistab Mina usun Pühasse Vaimusse?

683-686

Uskuda Pühasse Vaimusse tähendab tunnistada usku, et Püha Vaim on Pühima Kolmainsuse kolmas isik, kes lähtub Isast ja Pojast ja „keda koos Isa ja Pojaga kummardatakse ja austatakse”. Vaim on läkitatud „meie südameisse” (Gl 4:6), et me saaksime uue elu Jumala lastena.

137. Miks on Poja ja Püha Vaimu läkitamine lahutamatu?

687-690; 742-743

Jagamatus Kolmainsuses on Poeg ja Vaim küll teineteisest erinevad, kuid pole lahus. Algusest kuni aegade lõpuni lähetab Isa Poega, läkitades ühtlasi välja oma Vaimu, kes ühendab meid usus Kristusega, et me võiksime Jumala lasteks võetuna hüüda Jumalale: „Abba! Isa!” (Rm 8:15). Püha Vaim on küll nähtamatu, aga me tunneme Ta ära tegudest, kui Ta ilmutab meile Sõna ja toimib Kirikus.

138. Mis nimed on Pühal Vaimul?

691-693

Pühima Kolmainsuse kolmanda isiku põhinimi on Püha Vaim. Jeesus nimetab Teda veel ka Lohutajaks ja Tõe Vaimuks. Uues Testamendis on Ta ka Kristuse Vaim, Issanda Vaim, Jumala Vaim, Kirkuse Vaim, Tõotuse Vaim.

139. Millised sümbolid on kasutusel Püha Vaimu kohta?                                  

694-701

Pühal Vaimul on palju sümboleid: eluvesi, mis voolab välja Kristuse haavatud südamest ja vaigistab ristitud inimese janu;õliga salvimine, mis on kinnitamissakramendi märk; tuli, mis muudab kõike, mida puudutab; tume või hele pilv, millest paistab Jumala kirkus; käte pealepanemine, mille kaudu Püha Vaimu edasi antakse; tuvi, kes Jeesuse ristimise ajal alla laskus ja Tema kohale jäi.

140. Mida tähendab, et  Püha Vaim on kõnelnud prohvetite läbi?

687-688; 702-716

Prohvetid olid inimesed, keda Püha Vaim inspireeris rääkima Jumala nimel. Vana Testamendi prohvetisõnadel laseb Püha Vaim lõplikult täide minna Kristuses, kelle saladuse Ta ilmutab Uues Testamendis.

141. Mida tegi Püha Vaim Ristija Johannese läbi?

717-720

Püha Vaim valdas Ristija Johannese, Vana Testamendi viimase prohveti, ning läkitas ta „looma Issandale valmistatud rahvast” (Lk1:17) ja kuulutama ette Jumala Poja Kristuse tulekut. Johannes nägi Vaimu laskuvat ja jäävat Jeesuse peale, Tema peale, kes „ristib Püha Vaimuga” (Jh 1:33).

142. Kuidas toimis Püha Vaim Neitsi Maarjas?   

721-726; 744

Püha Vaim viis Maarja isikus täide kogu Vana Testamendi ootuse ja ettevalmistuse Kristuse tuleku eel. Ta täitis Maarja ainukordsel viisil armuga ja muutis tema neitsilikkuse viljakaks, nii et ta sai ilmale tuua inimeseks saanud Jumala Poja. Vaim tegi temast Ema „kogu Kristusele”– Jeesuse Kristuse kui Kiriku Pea Ema ning Kiriku kui Tema Müstilise Ihu Ema. Maarja oli koos apostlitega Nelipühipäeval, kui Vaim avas Kiriku kehtestamisega ajaloo „lõpuajastu”.

143. Mis seos on Püha Vaimu ja Kristuse maapealse missiooni vahel?                         

727-730; 745-746

Jumala Poeg pühitseti oma inimloomuses Messiaks Püha Vaimu salvimisega Tema inimeseks saamisest alates. Ta ilmutas Vaimu oma õpetuses ning tegi teoks patriarhidele tõotatu. Pärast surnuist Ülestõusmist andis Ta apostlite peale hingates Püha Vaimu sündivale Kirikule.

144. Mis toimus Nelipühil?  

731-732; 738

Viiskümmend päeva pärast Ülestõusmist, Nelipühi pühapäeval, kallas kirgastatud Kristus külluslikult välja Püha Vaimu ning ilmutas Vaimu Jumala isikuna, nii et Ilmutus Pühast Kolmainsusest sai täielikuks. Kristuse ja Püha Vaimu missioonist sai Kiriku missioon, kes on läkitatud kuulutama ja levitama Kolmainsuse osaduse saladust.

Meie saime näha tõe valgust, võtsime vastu Taeva Vaimu ja leidsime õige usu. Me kummardame jagamatut kolmainsat Jumalat, sest Tema on meid lunastanud.

(Nelipühade vespri tropar Bütsantsi liturgiast)

145. Mida teeb Püha Vaim Kirikus?

733-741; 47

Püha Vaim ehitab, hingestab ja pühitseb Kirikut. Armastuse Vaimuna taastab Ta ristitutes Jumala-sarnasuse, mis läks kaduma patu läbi, ning laseb neil Kristuses osa saada Püha Kolmainsuse elust. Ta läkitab nad tunnistama Kristuse tõest ja suunab nende tegemisi nii, et kõik võiksid kanda „Vaimu vilju” (Gl 5:22).

146. Kuidas toimivad Kristus ja Püha Vaim usklike südameis?                                                

738-741

Kristus jagab sakramentides oma Vaimu ja Jumala armuKiriku liikmetele, kes seeläbi kannavad Vaimu uue elu vilja. Püha Vaim õpetab meid ka palvetama.

… PÜHA KATOLIIKLIKKU KIRIKUT

Kirik Jumala kavatsuse kohaselt

147. Mida tähendab sõna Kirik?

748-752; 777,  804

Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid.

148. Kas Piibel pakub Kiriku kohta veel muid nimetusi ja võrdpilte?              

753-757

Pühakirjast leiame hulga võrdpilte, mis näitavad Kiriku saladusest selle üksteist täiendavaid külgi. Vana Testament eelistab kujundeid, mis seostuvad ideega Jumala rahvast.  Uus Testament pakub kujundeid, mis seostab Kristuse kui Pea tema rahva kui Ihuga. Samuti leiame võrdpilte karjuste (lambakari ja -tara), põllumeeste (põld, õli- ja viinapuu), ehitajate (koda, kivi, tempel) ja perekonna elust (pruut, ema, pere).

149. Mis on Kiriku algus ja lõpuleviimine?

758-766; 778

Kiriku algus ja lõpuleviimine on osa Jumala igavikulisest kavatsusest. Vana Leping valmistas Kiriku algust ette Iisraeli äravalimisega, mis oli tulevase kõigi rahvaste kokkukogumise märk. Kirikule rajasid aluse Kristuse sõnad ja teod, teda vormis Jeesuse Lunastussurm ja Ülestõusmine; Kiriku kui päästva saladuse tegi nähtavaks Püha Vaimu väljavalamine Nelipühil. Kirik saavutab täiuseaegade lõpul – kõigi maa peal päästetute kogudusena Taeva kirkuses.

150. Mis on Kiriku ülesanne?

767-769

Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus.

151. Mis mõttes on Kirik saladus?

767-773; 779

Kirik on saladus selles mõttes, et tema nähtavas tõeluses peitub ja toimib vaimne, jumalik tõelus, mida näeb üksnes ususilmaga.

152. Miks ütleme, et Kirik on üleüldine pääsemissakrament?

774-776; 780

See tähendab, et ta on kogu inimkonna Jumalaga lepitamise ja Temaga osadusse pääsemise märk ja vahend ning samuti kõigi inimeste ühtsuse märk ja vahend.

Kirik – Jumala rahvas, Kristuse Ihu, Püha Vaimu tempel

153. Miks on Kirik Jumala rahvas?

781; 802-804

Kirik on Jumala rahvas, sest Jumal arvas heaks inimesi pühitseda ja päästa mitte ükshaaval, vaid Isa ja Poja ja Püha Vaimu ühtsuse jõul kokku liidetud ühtse rahvana.

154. Millised jooned iseloomustavad Jumala rahvast?

782

Selle rahva liikmeks saab usust Kristusesse ja ristimise vastuvõtmisega. See rahvas saab alguse Jumal-Isast, tema Pea on Jeesus Kristus, tema tunnus on Jumala laste väärikus ja vabadus, tema seadus on uus armastuse käsk, tema ülesanne on olla maa sool ja maailma valgus, tema eesmärk on Jumalariik, mis juba praegu maa peal kasvab.

155. Mil moel võtab Jumala rahvas osa Kristuse kolmest ametist: olla preester, prohvet ja kuningas?

783-786

Jumala rahvas osaleb Kristuse preestriametis, sest Püha Vaimu poolt pühitsetuna tulebristituil tuua vaimseid ohvreid; prohvetiametis, sest oma üleloomuliku usutunnetuse ajel võtab ta eksimatult omaks usu, õpib seda järjest sügavamalt tundma ning tunnistab seda; kuningaametis,sest ta teenib, järgides Kristuse eeskuju, kes kõiksuse kuningana hakkas kõikide, eriti vaeste ja kannatajate teenijaks.

156. Mil moel on Kirik Kristuse Ihu?

787-791; 805-806

Ülestõusnud Kristus ühendab Temasse uskujad Püha Vaimu väel endaga väga lähedaselt. Nõnda on Kristusesse uskujad, kes on Temaga lähisuhtes eriti läbi Euharistia, ka omavahel ühendatud armastuses. Nad moodustavad ühe Ihu – Kiriku. Selle Ihu ühtsus teostub erinevate ihuliikmete ja ülesannete mitmekesisuses.

157. Kes on selle Ihu Pea?

792-795; 807

Kristus „on oma Ihu, Kiriku pea” (Kl 1:18). Kirik elab Tema läbi, Temas ja Temale.Kristus ja Kirik üheskoos on „kogu Kristus” (Püha Augustinus). „Pea ja ihuliikmed moodustavad otsekui ühe ja sama müstilise isiku” (Aquino püha Thomas).

158. Miks Kirikut nimetatakse Kristuse Mõrsjaks?

796,  808

Kirikut kutsutakse Kristuse Mõrsjaks, kunaIssand ise kasutas enda kohta nimetust „peigmees” (Mk 2:19). Issand armastab Kirikut ning on ta endaga sidunud igavese Lepingu läbi. Ta on enda loovutanud Kiriku pärast, et „teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi” (Ef 5:26), ja teha temast kõigi Jumala lasteviljakas Ema. Ihumõiste rõhutab Pea ühtsust ihuliikmetega, sõna Mõrsja toob esile kahe poole erinevuse selles isiklikus suhtes.

159. Miks Kirikut nimetatakse Püha Vaimu templiks?

797-798; 809-810

Kirikut nimetatakse nõnda, kuna Püha Vaim elab Ihus, kes on Kirik, nii tema Peas kui ka liikmetes. Lisaks ehitab Ta Kirikut armastusega sõna, sakramentide, vooruste ja karismade väel.

Mida hing on inimese ihule, seda on Püha Vaim Kristuse liikmetele, see tähendab, Kristuse Ihule, kes on Kirik.

(Püha Augustinus)

160. Mis on karismad?

799-801

Karismadeks nimetatakse Püha Vaimu erilisi ande, mis kingitakse konkreetsetele inimestele kaasinimeste hüvanguks, maailma vajaduste heaks ning eriti Kiriku ülesehitamiseks. Karismade üle otsustamine kuulub Kiriku Õpetusameti pädevusse.

Kirik on üks, püha, katoliiklik ja apostellik

161. Miks on Kirik üks?       

811-815; 866

Kirik on üks, sest tema allikas ja eeskuju on isikute ühtsus kolmainsas Jumalas;  sest Kiriku asutajana ja Peana taastas Jeesus Kristus kõigi rahvaste ühtsuse ühesainsas Ihus. Kiriku hingena ühendab Püha Vaim Kristuse osaduses kõiki usklikke. Kirikul on üksainus usk, üksainus sakramentaalne elu, üksainus apostellik järjepidevus, üks ühine lootus ning üks ja sama armastus.

162. Kus on Kristuse üks Kirik?

816,  870

Kristuse üks Kirik kui maa peal asutatud ja üles ehitatud kogukond on olemas (subsistit in) katoliku Kirikus, keda juhib Peetruse ametijärglane koos temaga osadust jagavate piiskoppidega. Üksnes selle Kiriku kaudu pääseb täiel määral pääsemise vahendite juurde, sest Issand usaldas kõik Uue Lepingu hüved ainuüksi Apostlite Kogu hoolde, kelle pea on Peetrus.

163. Kuidas suhtuda kristlastesse, kes ei ole katoliiklased?

817-819

Kirikutest ja kiriklikest kogukondadest, mis on lahutatud täielikust osadusest katoliku Kirikuga, võib leida hulgaliselt pühaduse ja tõe elemente. Kõik need hüved tulevad Kristuse käest ja juhivad katoliiklikku, see tähendab üleilmsesse ühtsusse. Ristimise läbi on nende kirikute ja kiriklike kogukondade usklikud ühinenud Kristusega ning seega tunnistame me neid kui vendi.

164. Kuidas edendada kristlaste ühtsust?

820-822

Soov taastada kõigi kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Vaimu kutse. See soov hõlmab kogu Kirikut ning teostub meeleparanduse, palve, üksteise vennaliku tundmaõppimise ja teoloogilise mõttevahetuse kaudu.

165. Mil viisil on Kirik püha?

823-829; 867

Kirik on püha, kuna tema rajaja on pühimast püham Jumal. Kristus andis oma elu, et Kirikut pühitseda ja teha temast pühitseja. Püha Vaim annab Kirikule elu armastuses. Kirikus võib leida kõik pääsemisvahendid. Pühadus on iga Kiriku liikme kutsumus ning kõigi Kiriku tegevuste eesmärk. Kirik loeb oma liikmeks Neitsi Maarjat ja suurt hulka pühakuid, kes on Kirikule eeskujuks ja eestkostjaks. Kiriku pühadus on pühitsusallikaks tema lastele, kes tunnistavad maa peal, et nad patustena vajavad pidevalt meeleparandust ja puhastust.

166. Miks nimetatakse Kirikut katoliiklikuks?

830-831; 868

Kirik on katoliiklik, see tähendab üleüldine, kuna temas on kohal Kristus: „Kus on Kristus Jeesus, seal on ka katoliku Kirik” (Antiookia püha Ignatius). Kirik kuulutab täielmääral kogu usku. Talle kuuluvad kõik päästevahendid ja ta jagab neid; Kristus on ta läkitanud missioonile kõigiinimeste juurde, mis hõlmab kõiki ajastuid ja kultuure.

167. Kas osakirik on katoliiklik?

832-835

Iga osakirik (piiskopkond, diötsees ehk eparhia) on katoliiklik. Selle moodustab usklike kogukond, kes seisavad usu- ja sakramendiosaduses nii oma piiskopiga, kes on pühitsetud apostellikus järjepidevuses, kui ka Rooma Kiriku, „armastuse eesistujaga” (Antiookia püha Ignatius).

168. Kes kuuluvad katoliku Kirikusse?

836-838

Mingil viisil kuuluvad Jumala rahva katoliiklikku ühtsusse või on sellesse kutsutud kõik inimesed. Täielikult on katoliku Kiriku liikmed need, kellel on Kristuse Vaim ja keda  ühendab Kirikuga usutunnistuse, sakramentide, kiriklikule hierarhiale allumise ja  osaduse side. Selles ühtsuses mitteosalevad ristitud inimesed seisavad siiski teatavas, olgugi et mittetäielikus osaduses katoliku Kirikuga.

169. Mis suhe on katoliku Kirikul juudi rahvaga?

839-840

Katoliku Kirik tunnistab erilist seost juudi rahvaga selles, et Jumal valis nad enne kõiki teisi vastu võtma oma Sõna. Juudi rahvas on see, „kelle päralt on lapseõigus ja kirkus, lepingud ja seadused, jumalateenistus ja tõotused, kelle päralt on esiisad ning kelle seast on ihu poolest pärit Kristus” (Rm 9:4.5). Erinevalt teistest mittekristlikest usunditest on juutide usk juba vastus Jumala Ilmutusele Vanas Lepingus.

170. Mis side on katoliku Kiriku ja mittekristlike usundite vahel?

841-845

Kõigi rahvaste vahel on side, mis tuleneb eelkõige kogu inimkonna ühisest päritolust ja eesmärgist. Kirik tunnustab, et kõik hea ja õige teistes usundites tuleb Jumalast ja on tema tõe peegeldus. Sellisena võib see aidata Head Sõnumit omaks võtta ja olla innustajaks teel inimkonna ühtsuse poole Kristuse Kirikus.

171. Mida tähendab seisukoht, et väljaspool Kirikut ei ole pääsemist?

846-848

See tähendab, et kogu pääsemine tuleb Kristuselt kui Pealt Kiriku, Tema Ihu läbi. Seetõttu ei saa pääseda need, kes küll teavad, et Kristus on rajanud Kiriku ja see on hädavajalik pääsemiseks, ent keelduvad siiski temasse astumast või jäämast. Samas – tänu Kristusele ja Tema Kirikule – võivad igavikku pääseda need, kes pole selles süüdi, et nad ei tunne Kristuse Evangeeliumi ja Kirikut, kuid otsivad siiralt Jumalat ning püüavad armu abiga teha Tema tahtmist, nagu see on teada nende südametunnistuse käsul.

172. Miks peab Kirik kuulutama Evangeeliumi kogu maailmale?

849-851

Kirik peab seda tegema, sest Kristus on andnud käsu: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). See Issanda antud misjoniülesanne lähtub Jumala igavesest armastusest, kes läkitas oma Poja ja Püha Vaimu ning „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4).

173. Mil mõttes on Kirik kuulutav?

852-856

Püha Vaimu juhtimisel jätkab Kirik Kristuse enda kuulutustööd läbi ajaloo. Seepärast on kristlase kohus kuulutada Kristuselt saadud Rõõmusõnumit kõigile, ning Tema jälgedes käies olema valmis ennast –isegi märtrina – ohverdama.

174. Miks on Kirik on apostellik?

857; 869

Kirik on apostellik oma päritolu tõttu, sest on rajatud „apostlite alusele” (Ef 2:20); oma õpetuse tõttu, sest see on sama, mis oli apostlite õpetus;  oma ülesehituse tõttu, sest kuni Kristuse Taastulemiseni õpetavad, pühitsevad ja juhivad Kirikut apostlid läbi oma ametijärglaste, kes on Peetruse ametipärijaga osaduses seisvad piiskopid.

175. Milles seisneb apostlite ülesanne?

858-860

Sõnaapostel tähendab läkitatut. Jeesus, Isa Läkitatu, kutsus oma õpilaste seast kaksteistkümmend ning seadis apostliteks, Ülestõusmise ja Kiriku rajamise valitud tunnistajateks. Ta käskis neil jätkata oma missiooni, öeldes: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid” (Jh 20:21) ja tõotas jääda nendega maailma lõpuni.

176. Mis on apostellik järjepidevus?

861-865

Apostellik järjepidevus on apostlite missiooni ja väe edasiandmine pühitsussakramendi kaudu nende ametijärglastele, piiskoppidele. Tänu sellele edasiandmisele kestab Kiriku usu- ja eluosadus oma algusajaga läbi sajandite, mil ta teostab oma apostellikku missiooni – Kristuse riigi levitamist maa peal.

Usklikud – hierarhia, ilmikud, pühendunud

177. Kes on usklikud?

871-872

Kristlastest usklikud on need inimesed, kes ristimise läbi Kristusega ühendatuna moodustavad Jumala rahva. Kuna nad sel põhjusel jagavad igaüks omal moel Kristuse preestri-, prohveti- ja kuningaametit, on nad kutsutud osalema Jumala poolt Kirikule usaldatud missioonis. Jumala lastena on nad võrdselt väärikad. 

178. Kuidas on Jumala rahvas üles ehitatud?

873; 934

Jumala seatud usklike hulgas kuuluvad vaimulikkondaneed, kes on võtnud vastu vaimuliku seisuse sakramendi ja moodustavad Kiriku hierarhia. Teisi Kiriku liikmeid kutsutakse ilmikuteks. Kummaski seisuses leidub usklikke, kes pühendavad oma elu erilisel viisil Jumalale, võttes omaks evangeelsed nõuanded: sugulise karskuse või tsölibaadi, vaesuse ja kuulekuse.

179. Miks Kristus rajas Kiriku hierarhia?

874-876

Kristus rajas Kiriku hierarhia, et karjatada Jumala rahvast oma nimel ning andis talle selleks meelevalla. Hierarhia moodustavad pühitsetud ametikandjad – piiskopid, preestrid ja diakonid. Vaimuliku seisuse sakramendi alusel teenivad piiskopid ja preestrid Kristuse kui Pea nimel, esindades Teda isikuliselt. Diakonid teenivad Jumala rahvast sõna-, liturgia- ja hooldusteenistuses (kr diakoonia teenistus).

180. Kuidas teostub Kiriku teenimises kollegiaalsus?

877

Kaheteistkümne apostli eeskujul, kelle Kristus valis välja ja läkitas üheskoos, on kogu Kiriku hierarhia oma ühtsuses kõigi usklike osaduse teenistuses. Iga piiskop teenib oma piiskopkonda piiskopikolleegiumi liikmena, osaduses paavstiga, kellega koostakannab hoolt kogu Kiriku eest. Preestrid teenivad kogudusi osakiriku vaimulikkonnas, osaduses oma piiskopiga ja tema alluvuses.

181. Miks on kiriklik amet samas kaisikuline?

878-879

Kiriklik amet on ka isikuline, sest vaimulikuseisuse sakramendi alusel kannab iga ametikandja isiklikku vastutust Kristuse ees, kes on teda kutsunud isiklikult ja andnud talle missiooni.

182. Mis on paavsti missioon?

880-882; 936-937

Paavst kui Rooma piiskop ja püha Peetruse ametijärglane on Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus. Ta on Kristuse asemik, piiskoppide kolleegiumi pea ja kogu Kiriku ülemkarjane. Jumalast seatuna kuulub paavstile kõrgeim, täielik, otsene ja üleüldine  võim kogu Kiriku üle.

183. Mis kuulub piiskoppide kolleegiumikompetentsi?

883-885

Piiskoppide kolleegium kannab Kirikus samuti kõrgeimat ja täielikku võimu, ent alati koos paavstiga ja mitte kunagi ilma temata.

184. Kuidas täidavad piiskopid oma õpetamisülesannet?

888-890

Kuna piiskopid on ühenduses paavstiga apostlite usu õiged tunnistajad ja neil on Kristuselt saadud meelevald, on nende kohus kuulutada kõikidele Evangeeliumi ustavalt ja autoriteetselt. Üleloomuliku usutunnetuse ajel ja Kiriku elava õpetusameti juhtimisel jääb Jumala rahvas usule kõikumatult truuks.

185. Millal toimib Õpetusamet eksimatult?

891-892

Eksimatult toimib Õpetusamet siis, kui paavst Kiriku ülemkarjase ameti jõul või piiskoppide kolleegium üheskoos paavstiga, eriti ühiselt kokkukutsutuna oikumeenilisel kirikukogul, kuulutavad lõpliku otsustuse vormis välja mingi õpetuse usu või kõlbluse osas. Ta on eksimatu ka juhul, kui paavst ja piiskopid oma korralises õpetusametis esitavad mingi õpetuse üksmeelselt lõplikul kujul. Iga uskliku kohus on sellised õpetused usukuulekuses omaks võtta.

186. Kuidas teenivad piiskopid oma pühitsemisametis?

893

Nad pühitsevad Kirikut Kristuse armu jagamisega sõna- ja sakramenditeenistuses, eriti Euharistias, nagu ka oma palve, eeskuju ja tööga.

187. Kuidas teostavad piiskopid oma juhtimisametit?

894-896; 938

Piiskoppide kolleegiumi liikmena kannab iga piiskop hoolt kõigi osakirikute ja kogu Kiriku eest kollegiaalselt koos teiste piiskoppide ja paavstiga. Piiskop, kelle juhtida usaldatakse üks osakirik, juhib seda omaenda, korralise ja otsese püha meelevalla alusel Kristuse, Hea Karjase nimel, osaduses kogu Kirikuga ja Peetruse ametijärglase juhtimisel.

188. Mis on ilmikute kutsumus?

897-900; 940

Ilmikutest usklike eriline kutsumus on otsida Jumalariiki, mõtestades ja korraldades ajalikke asju Jumala kava kohaselt. Nõnda realiseerivad nad kõigile ristituile ühist kutset pühadusele ja apostolaadile.

189. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse preestriametis?

901-903; 941

Nad osalevad selles eriti Euharistias, kui toovad oma vaimulikeks ohvriandideks, „mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu” (1Pt 2:5), kõik oma tööd, palved, apostellikud algatused, perekonnaelu, igapäevase töö, eluraskuste talumise, keha ja vaimu kosutamise – kogu oma elu. Nii toovad ka Kristusele pühendunud ja Vaimu poolt pühitsetud ilmikud kogu maailma Jumalale ohvrianniks.

190. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse prohvetiametis?

904-907; 942

Nad osalevad selles, kui võtavad Kristuse sõna üha rohkem omaks ja kuulutavad seda maailmale oma elu, sõnade, evangeelse tegevuse ja õpetamise tunnistusega. See evangeliseeriv tegevus võib kanda eriti head vilja, sest toimub igapäevase elu tingimustes.

191. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse kuningaametis?  

908-913; 943

Ilmikud võtavad osa Kristuse kuningana valitsemisest, sest nad on Issandalt saanud väe ületada pattu nii iseendas kui maailmas, elades ennastsalgavat ja püha elu. Nad täidavad oma kogudust teenides mitmesuguseid ülesandeid ning annavad ilmalikule ja ühiskondlikule elule kõlbelised väärtused.

192. Mis on pühendunud elu?

914-930; 944

Jumalale pühendatud elu – vabatahtlik vastus Kristuse erilisele kutsele – on Kiriku poolt tunnustatud eluviis. Pühendunu annab end täielikult Jumala hoolde ning püüdleb Pühast Vaimust ajendatuna täiusliku armastuse poole. Pühendumust iseloomustab kolme evangeelse nõuande omaksvõtmine.

193. Mida on pühendunutel anda Kiriku missioonile?

931-933; 945

Pühendunud osalevad Kiriku missioonis, pühendades end jäägitult Kristusele ja oma vendadele-õdedele, andes nõnda tunnistust Taevariigi ootusest.

MINA USUN ... PÜHADE OSADUST

194. Mida tähendab pühade osadus?

946-953; 960

Väljendpühade osadus tähendab esmajoones, et pühad asjad (sancta) – usk, sakramendid (eeskätt Euharistia), karismad ja muud vaimuannid – on kõigi Kiriku liikmete omad. See osadus põhineb armastusel, mis „ei otsi omakasu” (1Kr 13:5), vaid õhutab usklikke, et „neil kõik oleks ühine” (Ap 4:32) – isegi sel määral, et oma aineline vara antakse vaeste teenistusse.

195. Mida pühade osadus veel tähendab?

954-959; 961-962

See väljend viitab ka osadusele pühade isikute, (sancti) vahel, s.t nende vahel, kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega. Mõned käivad alles maist rada, teisi – siit elust lahkunuid – puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved. Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest. Kõik koos on nad Kristuse üks pere – Kirik – kolmainsa Jumala auks ja kiituseks.

Neitsi Maarja – Kristuse Ema, Kiriku Ema

196. Mis mõttes on ülipüha Neitsi Maarja Kiriku Ema?                                                 

963-966; 973

Ülipüha Neitsi Maarja on Kiriku Ema Jumala armust, sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse, kes on Kiriku kui Issanda Ihu Pea. Ristil hinge heites andis Jeesus oma Ema oma jüngrile, öeldes: „Vaata, see on sinu ema!” (Jh 19:27).

197. Kuidas abistab Neitsi Maarja Kirikut?

967-970

Pärast Poja Taevasseminekut toetas Maarja oma palvetega Kiriku algatamist. Ka taevassevõetuna jätkab ta oma laste eest kostmist, annab kõigile eeskuju usus ja armastuses ning mõjutab neid päästvalt, tuginedes Kristuse külluslikele teenetele. Usklikud näevad Maarjas neid ees ootava ülestõusmise võrdpilti ja eelkuju ning kutsuvad teda appi eestkostja, aitaja, heategija ja vahendajana.

198. Millist laadi austust osutatakse pühale Neitsile?

971

See on ainulaadne austamine, mis erineb olemuslikult üksnes Pühimale Kolmainsusele osutatavast kummardamisest. Maarjale suunatud austamine leiab erilise väljenduse  Jumalaemale pühendatud liturgilistes pühades, samuti Maarjapalvetes, näiteks Roosipärjas, mis on  kogu evangeeliumi kokkuvõte.

199. Mil viisil on Neitsi Maarja Kiriku eshatoloogiline ikoon?

972; 974j

Vaadates Neitsi Maarja peale, kes on täiesti püha ning ihu ja hinge poolest juba kirkuses, näeb Kirik temas niihästi seda, mida ta ise on kutsutud maailmas tegema, kui ka seda, mis temast saab taevasel kodumaal.

MINA USUN PATTUDE ANDEKSANDMIST

200. Kuidas antakse patud andeks?

976-980; 984-985

Esimene ja peamine sakrament pattude andekssaamiseks on ristimine. Pärast ristimist tehtud pattude andekssaamiseks seadis Kristus sisse meeleparandus- ehk pihisakramendi, mis lepitab ristitu Jumala ja Kirikuga. 

201. Miks on Kirikul meelevald patte andeks anda?

981-983;  986-987

Kirikul on ülesanne ja meelevald patte andeks anda, sest selle andis talle Kristus ise: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud” (Jh 20:22-23).

MINA USUN IHU ÜLESTÕUSMIST

202. Mida tähendus on sõnal ihu (liha) ja mis on selle tähtsus?

988-990; 1015

Ihu ülestõusmine on apostelliku usutunnistuse sõnastus inimkeha ülestõusmise kohta. Sõnaga liha tähistatakse inimest tema nõrkuses ja surelikkuses. „Liha on pääsemise lähe” (Tertullianus). Me usume Jumalasse, lihaLoojasse; me usume Sõnasse, kes sai lihaks, et liha lunastada; ning me usume liha ülestõusmist, milles saavutavad täiuse nii liha loomine kui ka lunastamine.

203. Mida mõeldakse ihu ülestõusmise all?

990-991

See tähendab, et inimese lõplikuks olekuks ei jää see, et tema vaimne hing on lahutatud tema ihust. Ka meie surelik ihu hakkab kord uuesti elama.

204. Mis seos on Kristuse Ülestõusmise ja meie ülestõusmise vahel?

998; 1002-1003

Nõnda kui Kristus on tõesti üles tõusnud surnuist ja elab nüüd igavesti, äratab Ta ise  Viimselpäeval kõik surnuist üles nende kadumatu ihuga: „need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Jh 5:29).

205. Mis juhtub meie ihu ja hingega pärast surma?

992-1004; 1016-1018

Pärast surma, mis on ihu ja hinge lahutamine, ihu laguneb, aga hing, kes on surematu, läheb vastu Jumala kohtule ning ootab taasühinemist ülestõusnud, kirgastunud ihuga Issanda Taastulemise ajal. See, kuidas ihu ülestõusmine toimub, ületab meie kujutluse ja mõistmise piirid.

206. Mida tähendab surra Jeesuses Kristuses?                                                               1005-1014; 1019

Surra Jeesuses Kristuses tähendab surra Jumala armu seisundis ilma ühegi surmapatuta. Kristusesse uskujal on Tema eeskuju järgides seega võimalik teha omaenda surmast Isale allumise ja Tema armastamise akt. „Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos Temaga, siis me ka elame koos Temaga" (2 Tm 2, 11).

MINA USUN ... IGAVEST  ELU

207. Mis on igavene elu?

1020

Igavene elu on see elu, mis algab kohe pärast surma. Tal ei ole lõppu. Igal inimesel eelneb sellele isiklik kohtumõistmine, mida toimetab Kristus, elavate ja surnute Kohtumõistja. Selle erilise kohtumõistmise otsuse kinnitab Viimne Kohtumõistmine.

208. Milles seisneb isiklik kohus?

1021-1022; 1051-1052

See on kohtuotsus, millega igaüks saab Jumalalt pärast surma oma surematule hingele kohese õiglase tasu vastavalt oma usule ja tegudele. See tasu on kas pääs Taeva õndsusse (otsekohe või pärast kohast puhastumist) või sisenemine Põrgu igavesse hukatusse.

209. Mida mõeldakse sõna Taevas all?

1023-1026; 1053

Taeva all mõeldakse ülimat ja jäädavat õnne. Need, kes surevad Jumala armus ega vaja  lisapuhastamist, kogutakse kokku Jeesuse ja Maarja, inglite ja pühade ümber. Nõnda moodustavad nad taevase Kiriku, milles nad näevad Jumalat „palgest palgesse” (1Kr13:12). Nad elavad armastusosaduses Pühima Kolmainsusega ning kostavad meie eest.

Elu – oma olemuses ja tegelikkuses – on Isa, kes Poja läbi ja Pühas Vaimus valab kõige peale ilma erandita välja oma taevased annid.

Oma headuses tõotab Ta tõesti ka meile, inimestele, nagu me oleme, igavese elu jumaliku aarde.

(Jeruusalemma püha Kyrillos)

210. Mis on purgatoorium?

Purgatoorium ehk puhastustuli on nende seisund, kes surevad Jumala sõpruses ja on kindlad igaveses pääsemises, aga kes vajavad Taeva õndsusse sisenemiseks veel puhastamist.

211. Kuidas saame meie abistada purgatooriumis puhastatavaid hingi?

1032; 1055

Alles maisel teel käivad usklikud võivad pühade osaduse alusel abistada puhastuses viibivaid hingi nende eest palvetades, eriti aga nende eest Missaohvrit tuues. Neid saab aidata ka almuste, indulgentside ja meeleparandustegudega.

212. Milles seisneb Põrgu?

1033-1035; 1056-1057 

Põrgu seisneb nende igaveses hukatuses, kes surevad vabatahtlikult surmapatus. Põrgu suurim kannatus on igavene lahusolek Jumalast, ainsast, kelles võib meil olla elu ja õndsus, mille jaoks me oleme loodud ja mis on meie igatsus. Kristus kuulutab seda tegelikkust sõnadega: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle!” (Mt 25:41).

213. Kuidas sobib Põrgu olemasolu kokku Jumala lõputu headusega?

1036j

Jumal tahab, „et kõik jõuaksid meeleparandusele” (2Pt 3:9), kuid Ta on inimese loonud vabana ja vastutuse kandjana ning respekteerib inimese otsuseid. Nõnda on inimene see, kes ise vabal tahtel loobub osadusest Jumalaga, kui jääb surmatunnil püsima surmapatu seisundisse ja keeldub Jumala halastavast armastusest.

214. Milles seisneb Viimne Kohtumõistmine?

1038-1041; 1058-1059

Viimne ehk Üleüldine Kohtumõistmine seisneb otsuses õndsuse või igavese hukatuse kohta, mille langetab Issand Jeesus „õigete ja ülekohtuste” (Ap 24:15) üle, kui Ta naaseb elavate ja surnute Kohtumõistjana. Pärast Viimset Kohtumõistmist hakkab ülestõusnud ihu osa saama õiglasest tasust, mis määrati hingele isiklikul kohtumõistmisel.

215. Millal tuleb Viimne Kohtumõistmine?

1040

See kohtumõistmine tuleb maailma lõpul ning üksnes Jumal teab selle päeva ja tundi.

216. Mis on uue taeva ja uue maa ootus?

1042-1050; 1060

Pärast Viimset Kohtumõistmist vabaneb ka kõiksus ise kaduvuse orjusest ja hakkab osalema Kristuse kirkuses, kui tulevad „uus taevas” ja „uus maa” (2Pt 3:13). Sellega teostub täiel määral Jumalariik, s.t, et lõplikult saab teoks Jumala päästmisplaan „aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis maa peal” (Ef 1:10). Siis hakkab Jumal  igaveses elus olema „kõik kõiges” (1Kr 15:28).

AAMEN

217. Mida tähendab Aamen, millega usutunnistus lõpeb?

1061-1065

Heebrea sõnaga Aamen, lõpevad ka Pühakirja viimane raamat, mõned Uue Testamendi palved ning Kiriku liturgilised palved. Aamenväljendab meie usalduslikku ja täielikku jah-sõna sellele, mida me usutunnistuses tunnistame, andes end täielikult Kristuse, meie Issanda hoolde, kes on lõplik  Aamen (Ilm 3:14).

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search