Piiskopi loengud

MINA USUN IHU ÜLESTÕUSMIST 

202. Mida tähendus on sõnal ihu (liha) ja mis on selle tähtsus?

988-990; 1015

Ihu ülestõusmine on apostelliku usutunnistuse sõnastus inimkeha ülestõusmise kohta. Sõnaga liha tähistatakse inimest tema nõrkuses ja surelikkuses. „Liha on pääsemise lähe” (Tertullianus). Me usume Jumalasse, liha Loojasse; me usume Sõnasse, kes sai lihaks, et lihaliha ülestõusmist, milles saavutavad täiuse nii liha loomine kui ka lunastamine. 

203. Mida mõeldakse ihu ülestõusmise all?

990-991

See tähendab, et inimese lõplikuks olekuks ei jää see, et tema vaimne hing on lahutatud tema ihust. Ka meie surelik ihu hakkab kord uuesti elama. 

204. Mis seos on Kristuse Ülestõusmise ja meie ülestõusmise vahel?

998; 1002-1003

Nõnda kui Kristus on tõesti üles tõusnud surnuist ja elab nüüd igavesti, äratab Ta ise  Viimselpäeval kõik surnuist üles nende kadumatu ihuga: „need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Jh 5:29). 

205. Mis juhtub meie ihu ja hingega pärast surma?

992-1004; 1016-1018

Pärast surma, mis on ihu ja hinge lahutamine, ihu laguneb, aga hing, kes on surematu, läheb vastu Jumala kohtule ning ootab taasühinemist ülestõusnud, kirgastunud ihuga Issanda Taastulemise ajal. See, kuidas ihu ülestõusmine toimub, ületab meie kujutluse ja mõistmise piirid. 

206. Mida tähendab surra Jeesuses Kristuses?      1005-1014; 1019

Surra Jeesuses Kristuses tähendab surra Jumala armu seisundis ilma ühegi surmapatuta. Kristusesse uskujal on Tema eeskuju järgides seega võimalik teha omaenda surmast Isale allumise ja Tema armastamise akt. „Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos Temaga, siis me ka elame koos Temaga" (2 Tm 2, 11). 

MINA USUN ... IGAVEST  ELU 

207. Mis on igavene elu?

1020

Igavene elu on see elu, mis algab kohe pärast surma. Tal ei ole lõppu. Igal inimesel eelneb sellele isiklik kohtumõistmine, mida toimetab Kristus, elavate ja surnute Kohtumõistja. Selle erilise kohtumõistmise otsuse kinnitab Viimne Kohtumõistmine. 

208. Milles seisneb isiklik kohus?

1021-1022; 1051-1052

See on kohtuotsus, millega igaüks saab Jumalalt pärast surma oma surematule hingele kohese õiglase tasu vastavalt oma usule ja tegudele. See tasu on kas pääs Taeva õndsusse (otsekohe või pärast kohast puhastumist) või sisenemine Põrgu igavesse hukatusse. 

209. Mida mõeldakse sõna Taevas all?

1023-1026; 1053

Taeva all mõeldakse ülimat ja jäädavat õnne. Need, kes surevad Jumala armus ega vaja  lisapuhastamist, kogutakse kokku Jeesuse ja Maarja, inglite ja pühade ümber. Nõnda moodustavad nad taevase Kiriku, milles nad näevad Jumalat „palgest palgesse” (1Kr 13:12). Nad elavad armastusosaduses Pühima Kolmainsusega ning kostavad meie eest. 

Elu – oma olemuses ja tegelikkuses – on Isa, kes Poja läbi ja Pühas Vaimus valab kõige peale ilma erandita välja oma taevased annid.

Oma headuses tõotab Ta tõesti ka meile, inimestele, nagu me oleme, igavese elu jumaliku aarde.

  (Jeruusalemma püha Kyrillos) 

210. Mis on purgatoorium?

Purgatoorium ehk puhastustuli on nende seisund, kes surevad Jumala sõpruses ja on kindlad igaveses pääsemises, aga kes vajavad Taeva õndsusse sisenemiseks veel puhastamist. 

211. Kuidas saame meie abistada purgatooriumis puhastatavaid hingi?

1032; 1055

Alles maisel teel käivad usklikud võivad pühade osaduse alusel abistada puhastuses viibivaid hingi nende eest palvetades, eriti aga nende eest Missaohvrit tuues. Neid saab aidata ka almuste, indulgentside ja meeleparandustegudega. 

212. Milles seisneb Põrgu?

1033-1035; 1056-1057

Põrgu seisneb nende igaveses hukatuses, kes surevad vabatahtlikult surmapatus. Põrgu suurim kannatus on igavene lahusolek Jumalast, ainsast, kelles võib meil olla elu ja õndsus, mille jaoks me oleme loodud ja mis on meie igatsus. Kristus kuulutab seda tegelikkust sõnadega: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle!” (Mt 25:41). 

213. Kuidas sobib Põrgu olemasolu kokku Jumala lõputu headusega?

1036j

Jumal tahab, „et kõik jõuaksid meeleparandusele” (2Pt 3:9), kuid Ta on inimese loonud vabana ja vastutuse kandjana ning respekteerib inimese otsuseid. Nõnda on inimene see, kes ise vabal tahtel loobub osadusest Jumalaga, kui jääb surmatunnil püsima surmapatu seisundisse ja keeldub Jumala halastavast armastusest. 

214. Milles seisneb Viimne Kohtumõistmine?

1038-1041; 1058-1059

Viimne ehk Üleüldine Kohtumõistmine seisneb otsuses õndsuse või igavese hukatuse kohta, mille langetab Issand Jeesus „õigete ja ülekohtuste” (Ap 24:15) üle, kui Ta naaseb elavate ja surnute Kohtumõistjana. Pärast Viimset Kohtumõistmist hakkab ülestõusnud ihu osa saama õiglasest tasust, mis määrati hingele isiklikul kohtumõistmisel. 

215. Millal tuleb Viimne Kohtumõistmine?

1040

See kohtumõistmine tuleb maailma lõpul ning üksnes Jumal teab selle päeva ja tundi. 

216. Mis on uue taeva ja uue maa ootus?

1042-1050; 1060

Pärast Viimset Kohtumõistmist vabaneb ka kõiksus ise kaduvuse orjusest ja hakkab osalema Kristuse kirkuses, kui tulevad „uus taevas” ja „uus maa” (2Pt 3:13). Sellega teostub täiel määral Jumalariik, s.t, et lõplikult saab teoks Jumala päästmisplaan „aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis maa peal” (Ef 1:10). Siis hakkab Jumal  igaveses elus olema „kõik kõiges” (1Kr 15:28).