MINA USUN JEESUSESSE KRISTUSESSE, JUMALA AINSASSE POJASSE
79. Mis on inimsoole Rõõmusõnumiks?
422-424
Rõõmusõnum kuulutab Jeesust Kristust, „elava Jumala Poega” (Mt 16:16), kes suri ja on surnuist üles tõusnud. Jumal tegi Aabrahamile ja tema soole antud tõotused teoks kuningas Heroodese ja keiser Augustuse ajal. Ta „läkitas oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma neid, kes on Seaduse all, et me saaksime pojaseisuse” (Gl 4:4-5).
80. Kuidas seda Rõõmusõnumit levitatakse?
425-429
Algusest peale innustusid esimesed jüngrid õhinal kuulutama Jeesust Kristust kõigile ja juhatama neid Temasse uskuma. Ka praegu innustab Kristuse tundmisest võrsuv armastus uskujaid Rõõmusõnumit kuulutama ja usutõdesid õpetama (katehhees), s.t Jumala kavatsusi Kristuse isikus ilmsiks tegema ning inimsugu Temaga osadusse viima.
JA JEESUSESSE KRISTUSESSE, TEMA AINSASSE POJASSE, MEIE ISSANDASSE
81. Mida tähendab nimi Jeesus?
430-435; 452
Nimi, mis anti Jeesusele inglikuulutuse läbi, tähendab „Jumal päästab” ning ütleb meile, kes on Jeesus ja milleks Ta saadeti („sest Tema päästab oma rahva nende pattudest”, Mt 1:21). Peetrus kuulutas: „Kellegi muu läbi ei ole pääsu, sest inimestele ei ole antud ühtegi teist nime taeva all, kelle läbi meid päästetaks” (Ap 4:12).
82. Miks nimetatakse Jeesust Kristuseks?
436-440; 453
Kreeka sõna Kristus ja heebrea Messias tähendavad salvitud inimest. Jeesus on Kristus, sest Jumal on Tema pühitsenud ja Püha Vaimuga salvinud lunastamist teoks tegema. Tema on Messias, keda Iisrael ootas ja kelle Isa läkitas maailma. Jeesus võttis Messia nime omaks, kuid täpsustas selle tähendust: Ta on see, „kes on tulnud Taevast alla” (Jh 3:13), Risti löödud ja surnuist üles tõusnud. Ta on Kannatav Sulane, kes jätab oma elu „lunaks paljude eest” (Mt 20:28). Meie nimetus kristlane tuleb nimest Kristus.
83. Mis mõttes on Jeesus Jumala ainusündinud Poeg?
441-445; 454
Jeesus on Jumala Poeg ainukordsel ja täiuslikul viisil. Kui Jeesust ristiti ja kirgastati, nimetas Isa hääl Teda “armsaks Pojaks”. Jeesus nimetab ennast Pojaks, kes „tunneb Isa” (Mt 11:27). Sellega kinnitab Ta oma kordumatut ja igavest suhet Jumala, oma Isaga. Ta on “Jumala ainusündinud Poeg” (1Jh 4:9), Pühima Kolmainsuse teine isik. Ta on apostlite kuulutuse kese: nad nägid „Tema au nagu Isast Ainusündinu au, täis armu ja tõde” (Jh 1:14).
84. Mida tähendab nimetus Issand?
446-451; 455
Piiblis tähendab nimetus Issand tavaliselt Jumalat kui valitsejat. Jeesus kasutas seda enda kohta ning ilmutas oma jumalikku väge meelevallaga looduse, kurjade vaimude, patu ja surma üle, ennekõike aga ülestõusmisega surnuist. Esimesed kristlikud usutunnistused kuulutavad, et sama vägi, au ja kirkus, mis on omased Jumal-Isale, kuuluvad ka Jeesusele: Jumal on „annetanud talle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:9). Tema on maailma ja ajaloo Isand, ainus, kellele me peame täielikult allutama oma isikliku vabaduse.
JEESUS KRISTUS … SAADUD PÜHAST VAIMUST, ILMALE TOODUD
NEITSIST MAARJAST
85. Miks sai Jumala Poeg inimeseks?
456-460
Jumala Poeg sai Püha Vaimu väel Neitsi Maarja ihus inimeseks meie, inimeste, ja meie lunastamise pärast. Ta tegi seda, et meid patuseid Jumalaga lepitada, lasta meil tunda Jumala piiritut armastust, olla meile pühaduse eeskujuks ning teha meid „jumaliku loomuse osalisteks” (2Pt 1:4).
86. Mida tähendab sõna Inkarnatsioon?
461-463; 483
Inkarnatsiooniks ehk Lihakssaamiseks nimetab Kirik Jumala ja inimese loomuste imelise liitumise saladust Sõna ühes jumalikus isikus. Jumala Poeg „sai lihaks” (Jh 1:14) meie päästmiseks ning sai tõeliseks inimeseks. Usk Jumala Poja inimeseks saamisse on üks ristiusu erilisi tunnuseid.
87. Mil viisil on Jeesus Kristus tõeline Jumal ja tõeline inimene?
464-466; 469
Jeesus on jagamatult tõeline Jumal ja tõeline inimene iseenda kui jumaliku isiku ühtsuses. Ta on Jumala Poeg, „sündinud, mitte loodud, olemuselt üks oma Isaga”, kellest sai tõeline inimene, meie vend, ilma et Ta oleks lakanud olemast Jumal, meie Issand.
88. Mida õpetab selle kohta Halkedoni Kirikukogu (451. a.)?
467
Halkedoni Kirikukogu õpetab „tunnistama meie Issandat Jeesust Kristust kui ühte ja sama Poega, kes on täiuslik nii oma jumalikkuse kui ka oma inimlikkuse poolest; kes on tõeline Jumal ja tõeline inimene, mõistusliku hingega ning ihuga; kes oma jumalikkuses on olemusühtne Isaga ja oma inimlikkuses olemusühtne meiega, kõiges ’nii nagu meie, ja siiski ilma patuta’ (Hb 4:15), sündinud Jumalana Isast enne aegade algust ning inimesena neil viimastel aegadel Maarjast, Neitsist ja Jumalaemast, meie pärast, meie lunastamiseks”.
89. Kuidas esitab Kirik Inkarnatsiooni saladust?
464-469; 479-481
Kirik tunnistab, et Jeesus Kristus on tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle kaks loomust – jumalik ja inimlik – ei ole üksteisega segunenud, vaid on ühinenud Sõna isikus. Seega tuleb Jeesuses kui inimeses kõik – imeteod, kannatused ja surm – omistada Tema jumalikule isikule, kes toimib omaksvõetud inimloomuse kaudu.
Oh ainusündinud Jumala Poeg ja Jumala Sõna!
Igavene! Sina võtsid meie lunastamise pärast lihasse tulla pühast Jumalaemast ja alati Neitsist Maarjast...
Sina, üks Pühast Kolmainusest, keda Isa ja Püha Vaimuga ühes kiidetakse – lunasta meid!
(Püha Johannes Chrysostomuse liturgiast)
90. Kas lihakssaanud Jumala Pojal oli inimmõistusega hing?
470-474; 482
Jumala Poeg võttis omaks ihu, mida elustas inimmõistuslik hing. Selle inimmõistuse abil õppis Jeesus paljusid asju kogemuste kaudu, kuid ka inimesena oli Jumala Pojal sisim ja vahetu teadmine Jumalast, oma Isast.Ta tajus inimeste salamõtteid ning teadis täiel määral ka Jumala igavesi kavatsusi, mida Ta tuli ilmutama.
91. Kuidas toimisid lihakssaanud Sõna kaks tahet?
475, 482
Jeesusel oli jumalik tahe ja inimlik tahe. Oma maises elus tahtis Jumala Poeg inimesena sedasama, mida Ta oli otsustanud Jumalana koos Isa ja Püha Vaimuga meie päästmiseks ette võtta. Kristuse inimlik tahe järgis tema jumalikku tahet vastuseisuta ja tõrkumata, teisisõnu allus sellele.
92. Kas Kristusel oli tõeline inimihu?
476-477
Kristus võttis omaks tõelise inimihu, mille abil nähtamatu Jumal muutus nähtavaks. Seepärast võib Kristust kujutada ja austada pühapiltidel ja -kujudel.
93. Mida näitab Jeesuse Süda?
478
Jeesus tundis ja armastas meid inimsüdamega. Tema Süda, mis meie päästmiseks odaga läbi torgati, on selle lõputu armastuse märk, millega Ta armastab Isa ja igaüht meist.
94. Mida tähendab väljend saadud Pühast Vaimust?
484-486
See väljend tähendab, et Neitsi Maarja üsas eostus igavene Poeg Püha Vaimu väel, mehe osaluseta. Ingel oli Neitsi Maarjale kuulutades öelnud: „Püha Vaim tuleb sinu peale” (Lk 1:35).
95. Ilmale toodud Neitsist Maarjast. Miks on Maarja tõeliselt Jumala Ema?
495, 509
Maarja on tõeliselt Jumala Ema, sest ta on Jeesuse ema (Jh 2:1; 19:25). See, kelle ta sai Pühast Vaimust ja kes sündis tõeliselt tema pojana, on Jumal-Isa igavene Poeg, Jumal ise.
96. Mida tähendab patusüüta saamine?
487-492; 508
Jumal valis oma tahtest Maarja igavikuliselt oma Poja Emaks. Teostamaks temale antud missiooni, eostati ta süüvabalt, s.t Maarja hoiti eostumisest peale pärispatust vaba. See sündis Jumala armust ja Jeesuse Kristuse tulevaste teenete nimel.
97. Mis osa on Maarjal Jumala päästmisplaanis?
493-494; 508-511
Jumala armust jäi Maarja kogu oma elu jooksul vabaks mistahes isiklikust patust. Ta on „armuleidnu” (Lk 1:28), „täis armu“ ja „täiuslikult püha”. Kui ingel talle kuulutas, et ta sünnitab „Kõigekõrgema poja” (Lk 1:32), nõustus ta sellega omast vabast tahtest, „usukuulekuses” (Rm 1:5). Nõnda pühendus Maarja täielikult oma Pojale Jeesusele ja Tema tööle ning avas end kõigest südamest Jumala tahtele päästa inimkond.
98. Mida tähendab Jeesuse eostumine Neitsist?
496-498; 503
See tähendab, et Jeesus eostati Neitsi üsas ainult Püha Vaimu väel, ilma mehe osalemiseta. Ta on taevase Isa Poeg jumaliku loomuse järgi ning Maarja poeg inimliku loomuse järgi, kuid ometi tõeline Jumala Poeg mõlema loomuse järgi, sest Ta on ainult üks jumalik isik.
99. Mis mõttes on Maarja alati Neitsi?
499-507; 510-511
Maarja jäi alati neitsiks selles mõttes, et ta „oli neitsi kui ta eostas oma poja, neitsi ka siis, kui ta oli poja ilmale toonud, neitsi, kui ta teda kandis, neitsi ka siis, kui ta teda rinnaga toitis – neitsi alati“ (Püha Augustinus). Evangeeliumides mainitud „Jeesuse vennad ja õed” tähendavad Pühakirja keelekasutuses Jeesuse lähisugulasi.
100. Mil viisil on Maarja vaimulik emaksolemine universaalne?
501-507; 511
Maarjal oli ainult üks poeg – Jeesus, kuid Jeesuses laieneb Maarja vaimulik emaksolemine kõigile, keda tema Poeg päästma tuli. Kuulekalt Jeesuse Kristuse, uue Aadama, kõrval seistes on ta uus Eeva, tõeline kõigi elavate ema, kes aitab emaarmastusega kaasa nende sündimisele ja kasvamisele armu korras. Neitsi ja Emana on ta ühtlasi Kiriku võrdkuju, Kiriku ideaali kehastus.
101. Mil viisil on kogu Kristuse elusaladus?
512-512-521; 561-562
Kogu Kristuse elu on Ilmutus – kõik nähtav Tema maises elus viib meid Tema Jumala Pojaks olemise nähtamatu saladuse juurde: „Kes on näinud mind, on näinud Isa” (Jh 14:9). Lisaks – olgugi et pääsemine tuleb ainuüksi Ristist ja Ülestõusmisest – on kogu Kristuse elu päästmise saladus, sest kõigi Jeesuse tegude, ütluste ja kannatuste eesmärgiks oli pattulangenud inimese päästmine ning tema Jumala lapse kutsumuse taastamine.
102. Kuidas valmistas Jumal maailma ette Jeesuse saladusejaoks?
522-524
Jumal valmistas oma Poja tulemist ette sajandeid. Ta äratas rahvaste südameis hämara aimduse sellest tulemisest, samuti valmistas Ta seda eriliselt ette Vana Testamendiga kuni Ristija Johanneseni, kes oli prohvetite seast viimane ja suurim. Meie taaselustame seda pikka ootust advendiaja iga-aastase liturgilise tähistamisega.
103. Mida õpetab evangeelium Jeesuse sündimise ja lapsepõlve saladuste kohta?
525-530; 563
Jõulusündmuses saab Taeva kirkus ilmsiks väeti lapse kujul, Jeesuse ümberlõikamine märgib Tema kuuluvust juudi rahva hulka ning kuulutab ette meie ristimist, Ilmumispühal ilmub juutide kuningas ja Messias kõigile rahvastele, templissetoomisel kohtub Siimeoni ja Anna isikuis kogu Iisraeli ootus ja lootus oma Päästjaga, põgenemine Egiptusse ja süüta laste tapmine annavad mõista, et kogu Kristuse elu kulgeb tagakiusamistes, Tema kojutulek Egiptusest tuletab meelde Iisraeli rahva naasmist ja näitab Jeesust kui uut Moosest, tõelist ja lõplikku Päästjat.
104. Mida õpetab meile Jeesuse varjujäänud elujärk Naatsaretis?
531-534; 564
Tema varjujäänud elujärk kulgeb igapäevaelu vaikuses. See lubab meil astuda osadusse Jeesusega igapäevaelu pühaduses, mida iseloomustab palve, lihtne eluviis, töö ja perearmastus. Tema kuulekus Maarjale ja kasuisa Joosepile on Isale kuuletumise võrdkuju. Maarja ja Joosep võtsid Jeesuse saladuse vastu usus, ilma et oleksid seda alati mõistnud.
105. Miks võttis Jeesus Johanneselt vastu meeleparandusristimise pattude andeksandmiseks (Lk 3:3)?
535-537; 565
Sisse juhatades oma avalikku tegevust ja ette tähistades „ristimist” oma surma läbi (Mk 10, 38), loeb Tema, kes Ta oli patust vaba, enese patuste hulka kuuluvaks. Ta oli „Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu” (Jh 1:29). Isa kuulutab Ta oma „armsaks Pojaks” (Mt 3:17) ning Püha Vaim tuleb Tema peale. Jeesuse ristimine kuulutab ette meie ristimist.
106. Mida õpetavad meile Jeesuse kiusatused kõrbes?
538-540; 566
Jeesuse kiusatused kõrbes võtavad kokku Aadama kiusatuse Paradiisis ja Iisraeli kiusatused kõrbes. Saatan kiusab Jeesust, kui too Isa antud missioonis Talle kuuletub. Kristus, uus Aadam, jääb kindlaks ning see võit kuulutab ühtlasi ette Tema võitu Kannatuses, milles Jeesuse kuulekas pojaarmastus Isa vastu on ülim. Kirik ühineb selle saladusega erilisel viisil liturgilisel paastuajal.
107. Kes on kutsutud Jumalariiki, mida Jeesus kuulutas ja teoks tegi?
541-546; 567
Jeesus kutsub kõiki Jumalariiki tulema. Isegi suurim patune on kutsutud pöörduma ja Isa piiritut halastust vastu võtma. Juba siin maises elus kuulub Jumalariik neile, kes selle alandliku südamega omaks võtavad. Neile ilmutatakse selle saladused.
108. Miks Jeesus osutas Jumalariigile tunnustähtede ja imetegudega?
547-550; 567
Jeesus kinnitas oma sõnu tunnustähtede ja imetegudega, näitamaks, et Jumalariik on tema, Messia isikus päral. Olgugi et Ta tegi mõned inimesed terveks, ei tulnud Ta maa pealt kogu kurjust ära kaotama, vaid hoopis vabastama meid eelkõige patu orjusest. Kurjade vaimude väljaajamine kuulutas, et Jeesuse Rist võidab „maailma vürsti” (Jh 12:31).
109. Missuguse meelevalla andis Jeesus oma apostlitele Jumalariigis?
551-553; 567
Jeesus valis kaksteist apostlit, oma Ülestõusmise tulevased tunnistajad, ja tegi neist osalised oma missioonis ja meelevallas õpetada, anda andeks patte ning ehitada ja juhtida Kirikut. Selles kolleegiumis sai Peetrus „Taevariigi võtmed” (Mt 16:19), esikoha ja ülesande hoida usku puhtana ning kinnitada oma vendi.
110. Mida tähendab Issandamuutmine?
554-556; 568
Issandamuutmine (Jeesuse kirgastumine) tähendab eelkõige Püha Kolmainsuse ilmumist: „Hääles Isa, inimeses Poeg, heledas pilves Püha Vaim” (Aquino püha Thomas). Kõneldes Moosese ja Eelijaga oma „eluotsast” (Lk 9:31), ilmutab Jeesus, et tema au tuleb Risti läbi, ning ennustab oma Ülestõusmist ja aulist Taastulemist, mil Kristus „meie alanduse ihu muudab oma kirgastatud ihu sarnaseks” (Fl 3:21).
Mäe peal muudeti Sind, oh Kristus Jumal, ja Su jüngrid said Sinu au näha nii palju kui nad võisid,
et nad Sinu Ristisurma nähes mõistaksid, et Sa oma tahtmist mööda kannatad ja maailmale kuulutad,
et Sina oled tõesti Isa hiilgus.
(Bütsantsi liturgiast)