1. loeng: Sissejuhatus

 

Küsimused 1–5 Katoliku Kiriku katekismuse kompendiumist:

1. Mis kavatsus on Jumalal inimesega?
1-25
Jumal, iseeneses lõpmatult täiuslik ja õnnis, lõi oma puhta headuse kava kohaselt vabast tahtest inimese, et teha ta osaliseks oma õndsas elus. Kui aeg sai täis, läkitas Jumal Isa oma Poja pattulangenud inimkonna Lunastajaks ja Päästjaks ning kutsus seeläbi kõik oma Kirikusse, et teha nad Püha Vaimu väe läbi oma lasteks ning igavese õndsuse pärijateks.


1. ptk  INIMESE VÕIME JUMALAT TUNNETADA

Suur oled Sina, Issand ja ülimat ülistust väärt … Sa oled meid loonud enda jaoks, ja rahutu on meie süda, kuni ta on rahu leidnud Sinus.
(Püha Augustinus) 


2. Miks inimene igatseb Jumala järele?
27-30; 44-45
Jumal ise, kes lõi inimese enese sarnaseks, kirjutas ühtlasi tema südamesse igatsuse näha oma Loojat. Kuigi inimene seda igatsust tihti eirab, ei lakka Jumal kunagi teda ligi tõmbamast, sest ainult Jumalas võib ta leida tõe ja õnne külluse, mida ta üha otsib, ning selles elada. Inimene on seega nii oma loomuse kui ka kutsumuse poolest religioosne olend, kes on võimeline astuma osadusse Jumalaga. See sisemine ja elav ühendus Jumalaga annab inimesele tema väärikuse aluse. 

3. Kuidas on võimalik Jumalat ära tunda ainult inimmõistuse valgusel?
31-36;  46-47
Lähtudes loodust, see tähendab maailmast ja inimesest, suudab inimene ka üksnes mõistuse abil kindlalt ära tunda Jumala kui kõiksuse algpõhjuse ja eesmärgi, ülima hüve, lõpmatu tõe ja ilu. 

4. Kas mõistuse valgus üksinda on piisav Jumala saladuse mõistmiseks?
37-38
Kui inimene pürib Jumala mõistmisele ainult mõistuse abil, kogeb ta palju raskusi. Omal jõul ei ole ta ka võimeline sisenema Jumala saladuse sügavusse. Sel põhjusel on Jumalal vaja inimest valgustada oma Ilmutusega mitte ainult nendest asjadest, mis ületavad inimmõistust, vaid ka religioossetest ja kõlblustõdedest, mida mõistus ka iseenesest suudab haarata, nii et isegi inimkonna praegust seisundit arvestades võiksid kõik neid teada saada kergesti, täie kindlusega ja ilma eksitustesse sattumata. 

5. Kuidas saab rääkida Jumalast?
39-43; 48-49
Jumalast saab rääkida kõikidele ja kõikidega, võttes lähtepunktiks inimeses ja muus loodus avalduvad täiuslikkuse astmed, mis on – olgugi et ainult piiratud määral – Jumala lõpmatu täiuslikkuse peegeldus. Siiski tuleb meil pidevalt puhastada oma väljendusviisi, mis on kujundlik ja ebatäiuslik, teades, et Jumala lõputut saladust pole meil kunagi võimalik täielikult väljendada.

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search