Mil viisil Püha Vaim tegutseb meie elus?

Püha Paulus kirjas tessalooniklastele ütleb, et see on Jumala tahtmine: teie pühitsus (1Ts 4:3). Järelikult Jumal tahab, et me oleksime pühad. Kristlastena meie eesmärk on pühadus ja see tähendab, et kui me ei saa pühaks, siis kristlastena ja inimestena oleme läbikukkunud – me ei täida Jumala tahtmist. Sellepärast on oluline selgitada seda, et mis on pühadus.

Pühadus tähendab lihtsalt Jumalaga ühineda, kuid siis on väga tähtis teada, kes on Jumal? Johannes lausub meile, et Jumal on Armastus(1Jh 4:8) ja see osutab, et pühadus tähendab armastada nagu Jumal armastab: mitte ainult sõnadega, vaid tegudega. Selles mõttes saame ka pühadust kirjeldada kui Kristusega samastamist. Jeesus, tõeline Jumal ja tõeline inimene on see, kes näitab täiuslikult, et mida tähendab tegudega armastada. Armastada nagu Jeesus armastab on meie kristlik kutsumus ja meie elu. Ja see ei ole lihtne.

Tegelikult kui me oleksime üksinda, oleks kindlasti võimatu seda teha, kuna aga me oleme ristitud, siis ei saa me olla üksinda. Alates meie ristimisest meie südameis elab Pühim Kolmainsus. Nii kaua kui me elame Jumala armus, siis Isa ja Poeg ja Püha Vaim on tõesti meie sees. Kuna meil on Jumala arm, saame Jeesuse elu, armastuse elu, elada. Aga sel uuel elul on väga oluline tegelane: Püha Vaim. Miks on Tema nii oluline? Küsimusele vastamiseks peame esiteks meenutama, kes on Püha Vaim? Sest mõnikord toimub, et me ei tea, kes Ta on?

Mäletan, et kord pühapäevakoolis õpetaja selgitas lastele, kes on Pühim Kolmainsus? Ja siis ta ütles:
– „Isa on võimas ja uhke vana mees pika valge habemega".
Lapsed arvasid, et see oli loogiline ja nad olid nõus selle mõttega. Õpetaja jätkas:
– „Ja Poeg, Jeesus, on noor ja tugev mees, meie Lunastaja".
Lapsed nõustasid uuesti ja siis õpetaja teatas:
– „Ja Püha Vaim on tuvi".
Ja laps, päris üllatunud, küsis:
– „Aga tuvi, Maria?"
Ja õpetaja vastas:
– „Jah, jah, tuvikene!"

Kindlasti Püha Vaim on rohkem kui tuvi. Tuvi on Püha Vaimu sümbol, aga Jeesus nimetab Teda veel ka Lohutajaks ja Tõe Vaimuks. Uues Testamendis on Ta ka Kristuse Vaim, Issanda Vaim, Jumala Vaim, Kirkuse Vaim, Tõotuse Vaim (KKK, 138). Ja mis on praegu veel olulisem, Ta on armastus Isa ja Poja vahel. Ta on armastuse Vaim. Sellepärast me saame koheselt aru, miks Tema roll meie siseelus on päris oluline.

Rääkides sellest, mida Püha Vaim teeb Kirikus – ja meie elus – ütleb Kompendium, et Püha Vaim ehitab, hingestab ja pühitseb Kirikut. Armastuse Vaimuna taastab Ta ristitutes Jumala-sarnasuse, mis läks kaduma patu läbi ning laseb neil Kristuses osa saada Püha Kolmainsuse elust. Ta läkitab nad tunnistama Kristuse tõest ja suunab nende tegemisi nii, et kõik võiksid kanda „Vaimu vilju" (Gl 5:22). (KKK 145)

Kindlasti Püha Vaimu roll on ülitähtis. Ta ehitab, hingestab ja pühitseb Kirikut ja kristlikku elu. Ta taastab meis Jumala sarnasuse, mis läks kaduma patu läbi. Ta läkitab meid tunnistama Kristuse tõest. Ta suunab meie tegemisi. Püha Vaimuta me ei saa mitte midagi teha. Püha Vaim juhib meie siseelu.

Seega Püha Vaim on nii tähtis sellepärast, et Ta on, kes õpetab meid armastama. Tema abiga saame Kristusega samastuda ja Jumalaga ühineda. Ja see on põhjus, miks me peame õppima Püha Vaimu häält kuulama, sest Püha Vaim räägib meiega kogu aeg: igapäevaseelu läbi, palve läbi, erinevate olukordade läbi, raskuste läbi, murede ja rõõmude läbi. Ei ole alati lihtne tema häält kuulda. Mõnikord on raske seda ära tunda, aga kui me kuulame ja proovime teha tema soovituste järgi, siis õpime palvetama, uue elu vilju kandma, rõõmsad alati olema, Jumalat usaldama.

Kuid praegu on huvitav meelde tuletada, et Püha Vaim austab meie vabadust. Püha Vaim ei sunni meid kuuletuma. Ta soovitab meile midagi ja jääb ootele.

Tavaliselt ta ei räägi midagi uut, vähemalt seni kuni me ei tee või praktiseeri seda, mida ta esialgu soovitas. Püha Vaim on hea õpetaja. Ta aitab meid tasapisi, samm-sammult. Kui keegi tahab trepist üles ronida, kõigepealt tuleb tal esimene aste üles ronida ja seejärel teine aste. Siseelu töötab samamoodi. Kuni me ei roni esimesest astmest üles, siis Püha Vaim ei anna meile uut ülesannet ning me ei jõua teisele astmele. See on põhjus, miks me peame Püha Vaimu tähelepanelikult kuulma ning pingutama, et me praktiseeriks, mida ta palub meil teha.

Muidugi kui me oleme kuulekad ja proovime tema nõu järgi elada, siis ka Püha Vaim aitab meid ja siis Jumala tahtmist täita ei ole nii raske nagu mõnikord paistab meile. Hakata liikuma sõltub meist endist, kuid ükskord ütleme „jah" ning liigume Jumalga ühel sammul, ja varem kui hiljem jooksme.

Kõige selle juures avastame ka raskuse. Püha Vaim räägib meiega kogu aeg, kuid Ta ei ole ainus, kes räägib meiega. Elame informatsiooni ajastul ning oleme oleme terve päev nn. „ühendatud". Pealegi me ei saa mõtlemist lõpetada ning pidevalt on meil uusi mõtteid ja kapriise. Kuidas aga teada saada, kas uus mõte on Jumala hääl või mõni meie kapriis? Selleks peame õppima Püha Vaimu häält ära tundma. Mõnikord see ei ole lihtne, aga siiski on teatud olukorrad või kohad, mille kaudu Püha Vaim räägib meiega väga konkreetselt ja selgelt.

Esiteks, Püha Vaim räägib meiega kümne käsu kaudu. Selles mõttes, et näiteks kes valetab või varastab, ei täida Jumala tahtmist. See on alati esimene samm Püha Vaimu korral – kümne käsu pidamine.

Teiseks, Püha Vaim räägib meiega igapäevaste kohustuste kaudu, sest meie kohustused on väga seotud Jumala tahtega. Jumal tahab, et töötaja hästi töötaks; et ema ja isa oleksid head vanemad. Mis kasu on õpilasest, kes ei õpi? Jumala tahtmine on alati meie igapäevaste kohustuste poolt. Kui midagi räägib selle vastu, siis ei ole tavalist tegemist ka Jumala tahtega.

Aga mõnikord ei ole lihtne teada, kas see on tõesti meie kohustuste vastu või mitte. See on põhjus, miks Püha Vaim räägib väga selgelt vaimses juhendamises ja pihtimise ajal. Vaimne juhendamine on kasulik sellepärast, et sel hetkel, kes räägib ei ole preester, vaid Püha Vaim tema kaudu. Ja preestrid teavad kogemusest, et väga tihti seda, mida Püha Vaim tahab, et inimesed mõistavad ei ole täpselt sama, mida tema ütles. Loomulikult Püha Vaim räägib sakramentide kaudu. See on ka põhjus, et miks on liturgia oluline. Ei tohi unustada, et Püha Vaim kõneleb meiega ka Piibli kaudu. Kui loetakse Evangeeliumit Missa ajal, peame olema tähelepanelikud ning kuulama Jumala häält selle Evangeeliumi teksti kaudu.

Lõpetuseks, Püha Vaim tahab meiega vestelda palvetamise ajal, aga sellest räägime järgmisel loengul.

Lisa lugemist:

- PHILIPPE, Jacques, À l'école du Saint Esprit

- RIAUD, Alexis, L'action du Saint Esprit dans nos âmes

- TRESE, Leo, The Holy Spirit and His work

- VALLE, Francisca Javiera del, Aboult the Holy Spirit
(http://www.stmaryswestmelbourne.org/books/About-the-Holy-Spirit.pdf)

Copyright © 2020 Katoliku Kirik Eestis. All Rights Reserved.

Search