Advendi 3. pühapäeva kutsutakse liturgias „Gaudete pühapäevaks“ („gaudete“ tähendab ladina keeles „rõõmustage“), mis tuleb püha Pauluse sõnadest (Fl 4:4-5) selle päeva püha Missa algussalmis: „Rõõmustage Issandas igal ajal, veelkord ütlen: olge rõõmsad, sest Issand on lähedal“. Just algussalm selgitab, miks peame rõõmustama. Sest jõulupüha, Jeesuse Kristuse sünnipäev on väga lähedal!
Advendi 2. ja 3. pühapäev on pühendatud püha Ristija Johannesele, kes kutsub meid üles valmistama teed Jeesusele meie südamesse. Advendi 2. pühapäeva evangeeliumi-katkendis nimetatakse püha Ristija Johannest „hüüdja hääleks kõrbes“ (Mk 1:3). Advendi 3. pühapäeva evangeeliumikatkend selgitab rohkem, kes on püha Ristija Johannes. Tema kohta räägitakse: „Oli mees, Jumalast läkitatud, Johannes nimi; tema tuli tunnistajaks, tunnistust andma valgusest, et kõik võiksid tema läbi uskuma hakata. Tema ise ei olnud valgus, vaid pidi andma tunnistust valgusest“.
Nimi „Johannes“ tähendab „Jumal näitas armu“. Püha Markus rõhutab, et Ristija Johannes „on Jumalast läkitatud“ ja seega ei tegutse oma nimel. Ta tuleb tunnistajana, et anda tunnistust valgusest ehk Jeesusest Kristusest, kes tahab kõigi inimeste usku valgustada: „et kõik võiksid tema läbi uskuma hakata“. Ristija Johannes annab ainult tunnistust, sest tõde valguse kohta ei ole võimalik selgitada: võib kas tunnistada või vastu võtta teiste läbi. Ristija Johannes ei õigusta ega veena vaid ainult avab inimestele võimaluse uskuda.
Püha Markus näitab Ristija Johannest prohvetina, kes on nii suur, nagu prohvet Eelija. Jeesus ise rõhutab: „Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremast Ristija Johannesest“ (Mt 11:11). Ristija Johannes on rohkem kui prohvet, eelkäija, läkitatu – ta on Jeesuse tunnistaja ja sõber. Ühel päeval, kui paljud tema jüngrid ta jätsid ja järgnesid Jeesusele, andis Ristija Johannes oma Issandast imekauni tunnistuse: „Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks. Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema“ (Jh 3: 29-30).
Ristija Johannes oli väga kindel, kes ta on ja mis on tema elu kutsumus. Kas mina ka olen kindel, kes olen? Kas ma olen teadlik, mis on minu elu kutsumus, mida tahab minult Jeesus? Kas ma saan aru, et olen Jeesuse käest saanud erinevad vaimsed annid ja võimed? Kuidas kasutan neid enda ja teiste heaks? Ega ma ei raiska neid või ei taha neid ainult iseendale? Kuidas viin ellu ülesandeid, mille annab mulle Jeesus?
Ristija Johannes oli täiuslik tunnistaja. Kogu tema elu oli ootamine ja ettevalmistus Jeesuse taastulekuks. Milline tunnistaja mina olen? Mida ja kuidas räägib Jeesusest minu käitumine, mõtlemine, suhted teistega, otsused ja sõnad? Milline on minu advendi ettevalmistus Jeesuse sünnipäevaks, jõulupühaks? Milline on minu ettevalmistus kohtumiseks temaga iga päev, eelkõige pühal Missal ja palves? Millist tunnistust ootab Jeesus minult? Kuidas annan tunnistust Jeesusest seal, kus ma elan, töötan või tegutsen?
Isa Wodek