Katoliku kiriku kodulehel tutvustame kirikudoktoreid. Neile on kodulehele eraldi rubriik pühendatud, kes soovib lähemalt tutvust teha kirikudoktoritega. Hiljuti avaldas oma apostelliku kirja paavst Franciscus Lisieux' püha Thérèse kohta (C´est la confiance), kes on kirikudoktor, pühak ning oli karmeliidi nunn. Siinjuures paavst Johannes Paulus II kõne Lisieux' püha Thérèse kirikudoktoriks kuulutamisel 1997. aastal Vatikanis. See on hea võimalus lähemalt tutvust teha Lisieux' püha Thérèsega ning tema mõttemaailmaga ja tema kirjutistega, mida ta jättis maailmale. Soovitame lugeda juurde raamatut Lisieux' püha Thérèse „Ühe hinge lugu", mis on ka eestikeelsena olemas.
Kirikudoktor Lisieux' püha Thérèse
1. „Rahvad tulevad su valguse juurde“ (Jes 60:3). Juba prohvet Jesaja sõnades kõlab epifaania kaja kui tuline ootus ja helge lootus. Just seos selle Issanda ilmumise pühaga võimaldab meil selgemalt tajuda selle pühapäeva iseloomu, mis on pühendatud kiriku missionile maailmas. Jesaja ettekuulutus avardab tegelikult päästeperspektiivi kogu inimkonnale ja võtab seega ette prohvetliku teo, mille tegid idast tulnud targad, kes kummardasid Petlemmas sündinud last (vrd Mt 2, 1-12), kuulutasid ja avasid rahvaste ühinemist Kristuse sõnumiga.
Kõik inimesed on kutsutud hardunult vastu võtma evangeeliumi. Kirik on saadetud kõigi rahvaste, kõigi maade ja kultuuride juurde: „Minge ... ja tehke kõik rahvad jüngriteks, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel, õpetades neid pidama kõike, mida ma olen teile käskinud“ (Mt 28, 19-20).
Need sõnad aga mida Kristus ütles enne taevaminemist koos lubadusega, mille ta andis apostlitele ja nende järeltulijatele, et ta on nendega maailma lõpuni (vt Mt 28, 20), on kogu kiriku misjoni tegelik sisu - Kristus ise on see, kes läheb oma teenijatega ad gentes, nende juurde, kes ei ole veel usu kuulutamist vastu võtnud.
2. Karmeliit Lisieux' püha Thérèse soovis innukalt saada misjonäriks. Ta oli seda nii palju, et teda võiks kuulutada misjonäride patrooniks. Jeesus ise näitas talle, kuidas ta võiks seda kutsumust elada: armastuse käsku täielikult ellu viies. Ta oli sukeldunud täielikult kiriku misjoni südamesse, toetades neid, kes evangeeliumi kuulutavad seda oma palve ja osaduse salapärase väega. Nii saavutas ta selle, mida Vatikani II kirikukogu rõhutas ja õpetades, et Kirik on oma olemuselt misjonikirik (vrd Ad gentes, n. 2). Mitte ainult need, kes valivad misjonäri elu, vaid kõik ristitud on mingil viisil ad gentes kutsutud. Seepärast valisin selle misjonipühapäeva (19.10.1997), et kuulutada Jeesuslapse püha Thérèse kirikudoktoriks.
3. Paljud mõtlevad, et täna toimub midagi üllatavat. Lisieux' püha Thérèse ei saanud käia ülikoolis ega tegeleda süstemaatilise õppimisega. Ta suri noorelt: sellest hoolimata austatakse teda tänasest päevast alates kui kirikudoktorit, mis on silmapaistev tunnustus, mis tõstab teda kogu kristliku kogukonna lugupidamises kaugemale kõigist akadeemilistest tiitlitest.
Kui Kirik kuulutab kedagi kirikudoktoriks, tahab ta tõepoolest juhtida kõigi usklike tähelepanu, eriti nende jaoks, kes täidavad kirikus põhilist jutlustamise ametit või kes võtavad endale teoloogilise õpetamise ja uurimise delikaatse ülesande, et see õpetus, mida doktor tunnistab ja kuulutab, võib olla võrdluspunktiks, mitte ainult seetõttu, et see vastab ilmutatud tõele, vaid ka seetõttu, et see heidab uut valgust usu saladustele - Kristuse saladuse sügavamale mõistmisele.
Kirikukogu tuletas meile meelde, et Püha Vaimu abiga kasvab Kirikus pidevalt depositum fidei mõistmine, ja sellele kasvuprotsessile ei aita kaasa mitte ainult rikkalikult kontemplatiivne uurimine, milleks on kutsutud teoloogid, mitte ainult preestrite jumalasõna kuulutus, mis on varustatud tõega, vaid ka see annab sügavamat arusaamist vaimulikest asjadest, mis antakse kogemuse kaudu, koos andide rikkuse ja mitmekesisusega, kõigile neile, kes lasevad end Jumala Vaimust juhtida (vrd. Dei Verbum, n. 8). Lumen gentium omalt poolt õpetab, et Jumal ise räägib meiega (n. 50) oma pühade kaudu. Seepärast on pühakute kogemusel (vrd. vaimsel pärandil) eriline väärtus, et süvendada meie teadmisi Jumala saladustest, mis jäävad alati suuremaks kui meie mõtted. Seega, mitte juhuslikult ei omista Kirik pühakutele kirikudoktori tiitlit.
4. Lisieux' püha Thérèse on kõige noorem kirikudoktoritest, kuid tema innukas vaimne teekond näitab sellist küpsust ning tema kirjutistes väljendatud usu saladused on nii ulatuslikud ja sügavad, et nad väärivad kohta suurte vaimsete meistrite hulgas.
Apostellikus kirjas, mille ma selleks puhuks kirjutasin, rõhutasin tema õpetuse mitmeid olulisi aspekte. Kuid kuidas saaksime jätta siinkohal meenutamata seda, mida võib pidada selle kõrgpunktiks, alustades kirjeldusega tema erilise kutsumuse liigutavast avastamisest kirikus? „Armastus“, kirjutas ta, „andis mulle oma kutsumuse võtme. Ma mõistsin, et kui kirikul on ihu, mis koosneb erinevatest liikmetest, siis ei saa sellest puududa kõige vajalikum ja kõige õilsam, ja nii ma mõistsin, et kirikul on süda ja et see süda põleb armastusest. Mõistsin, et ainult armastus on see, mis paneb kiriku liikmeid tegutsema, et kui armastus kunagi kustuks, ei kuulutaks apostlid evangeeliumi ja märtrid keelduksid oma verd valamast. Ma mõistsin, et armastus hõlmab kõiki kutsumusi..... Siis hüüdsin ma oma meeletu rõõmu ülekülluses: „Oo Jeesus, minu armastus ... lõpuks olen ma leidnud oma kutsumuse; minu kutsumus on armastus!“ (Kirjad, 223 ). See on imeline lause, millest piisab juba iseenesest, et näidata, et püha Thérèse'ile võib kohaldada sõnaliturgias järgmist: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!“ (Mt 11, 25).
5.Thérèse ei mõistnud ja kirjeldanud mitte ainult armastuse kui kiriku keskme ja südame sügavat tõde, vaid ta elas seda oma lühikese elu jooksul intensiivselt. Just see õpetuse ja konkreetse kogemuse, tõe ja elu, õpetuse ja praktika kokkulangemine on see, mis särab selles pühakus eriti eredalt ja teeb temast atraktiivse eeskuju eriti noortele ja neile, kes otsivad oma elu tõelist mõtet.
Paljude tühjade sõnade eest pakub ta lahenduse – päästesõna – mis on elatud ja mõistetud vaikuses. See saab uue elu allikaks.Ta mõistab ratsionalismi kultuuris, mis nii sageli allutatud praktilisele materialismile, „väikest teed“, mis on pöördumine tagasi tõelise olemuse juurde, milleks on kogu elu saladus: Armastus. Ajastul, mida nii sageli iseloomustab hedonistlik kultuur, osutub see uus kirikudoktor märkimisväärselt tõhusaks nende mõistuse ja südame valgustamisel, kes nälgivad ja janunevad Tõe ja Armastuse järele.
6. Püha Thérèse'i esitletakse kirikudoktorina päeval, mil me tähistame ülemaailmset misjonipühapäeva. Tal oli kirglik soov pühenduda evangeeliumi kuulutamisele ja ta oleks tahtnud kroonida oma tunnistuse kõrgeima ohvri - märtrisurma - ohvriga (Kirjad, 222 ). Peale selle on hästi teada tema intensiivne isiklik pühendumus, millega ta toetas vastavalt Aafrikas ja Hiinas tegutsevate misjonäride Fr. Maurice Bellière'i ja Fr. Adolphe Rulland'i apostellikku tööd oma palvega. Oma innukas armastuses evangeliseerimise vastu oli Thérèse'il üks ideaal, nagu ta ise ütleb: „Mida me temalt palume, on töötada tema auks, armastada teda ja teha teda armastatuks" (Kirjad, 220).Lisieux' püha Thérèse on pühak, kes jääb vaatamata mööduvatele aastatele nooreks ning teda peetakse silmapaistva eeskujuna kristlaste teekonnal pühaduse poole; ta on ka suunanäitja meile kõigile kui me läheneme kolmandale aastatuhandele.
Tema teekond ei olnud suurte ettevõtmiste tee, ega vaid vähestele mõeldud teekond, see on kõigile kättesaadav – see on „väike tee“, mis on täieliku usalduse ja täieliku enesest loobumise Issanda tee Tema armule. See ei ole proosaline tee, justkui oleks see vähem nõudlik. See on tegelikult nõudlik reaalsus, nagu evangeelium alati on, kuid see on tee, mille puhul inimene on läbi imbunud usalduslikust loobumisest jumalikku armu kaudu, mis muudab isegi kõige rangema vaimse pühendumuse kergeks. Tänu sellele, kuidas ta võtab kõike vastu Jumala armuna, seab Lisieux Thérèse oma suhte Kristusega ja Armastuse valiku kõige keskmesse.
7. Seepärast on kiriku rõõm suur sel päeval, mis kroonib nii paljude nende ootusi ja palveid, kes on doktori tiitlit taotledes mõistnud seda erilist Jumala kingitust ning toetanud selle tunnustamist ja vastuvõtmist.
Me kõik tahame koos tänada Issandat, eriti koos Rooma paavstlike ülikoolide õppejõudude ja üliõpilastega, kes on alustanud uut akadeemilist õppeaastat viimastel päevadel, siin Roomas.
Isa, me täname selle õnnistuse eest, koos Jeesusega (vrd Mt 11:25), sest sa oled „varjanud oma saladused tarkade ja mõistlike eest“ ja paljastanud need sellele „väikesele lillele“, keda sa täna taas meie tähelepanu ja jäljendamise keskmesse tood.
Aitäh tarkuse eest, mille sa Thérèse andsid, muutes ta erakordseks elutunnistajaks ja õpetajaks kogu kirikule!
Tänan armastuse eest, mida valasid tema peale ja mis jätkuvalt valgustab ja soojendab südameid, innustades inimesi pühadusele.
Thérèse väljendas soovi „veeta oma aega taevas, tehes head maa peal“ (Kirjad, 1050), nii ta jätkab imelisel moel selle täitumist taevas.
Aitäh, Isa, et sa oled väikese Thérèse uue tiitliga märkinud, kiriku doktorina ning ta meile lähedaseks teinud, Sinu nime kiituseks ja auks igavesti.
Aamen!
Lisieux' püha Thérèse nimetamine kirikudoktoriks, jutlus paavst Johannes Paulus II, pühapäev, 19. oktoober 1997
Loe ka DIVINI AMORIS
Tõlge: Rooma-Katoliku Kirik Eestis, 2023
Allikas: 19 October 1997 - St Thérèse of Lisieux | John Paul II (vatican.va)