Meie naaberriigis Soomes, toimub 25. novembril piiskopiks ordineerimine. Soome saab uue piiskopi, isa Raimo Goyarrola. Siinjuures saame lähemalt tuttavaks, kes on uus valitud Soome piiskop.
Isa Raimo on sündinud Baskimaal. Kas ta on nüüd rohkem soomlane või bask? „Mulle meeldib öelda, et passi järgi, südames ja meeles olen soomlane“, tõdeb isa Raimo ja ütleb, et on käinud Baskimaal palju kordi, kuid alati seal olles on ta mõtted Soomes ning ta igatseb alati Soome järele.
Isa Raimo tuli Soome aastal 2006 ja üritas algusest peale igal võimalusel soome keelt õppida (olen ise selle tunnistajaks, Mari Järvi), sõpru leida ja selle riigi ajalugu ning kultuuri tundma õppida.
„See on minu maa ja olen selle eest Jumalale väga tänulik. Tänan iga päev, et saan olla Soomes.
Kuidas isa Raimo üldse sattus Soome? Juba lapsena tundis ta huvi Põhjamaade vastu, ta ei oska isegi seletada, miks. Soome kolimine oli Jumala tahe ja kutsumus. Kui Helsingis tähistati piiskopkonna 50-ndat juubelit, kutsus tolleaegne piiskop külla Opus Dei piiskop Javier Echevarria. Samal üritusel palus Helsingi piiskop, et Opus Dei piiskop saadaks Soome ühe preestri ja isa Raimo pani end kohe vabatahtlikuna kirja.
Baskidel ja soomlastel on tema väite kohaselt palju ühiseid jooni – sisukus, ausus ja lihtsus. Isa Raimost on nüüdseks saanud soome kodanik ja vähe sellest, ta armus sellesse maasse niivõrd, et soomestas isegi oma eesnime. Tema algne ristinimi on Ramon ja soomepärane misjonäri nimi Raimo. Raimo, kui misjonäri sooviks on, et Jeesus oleks iga inimese südames ja meeles. Et igaüks võiks olla Jumalaga koos juba siin maapeal ja seejärel igavesti. Selle jaoks ju Kirik on. Enne preestriks saamist oli isa Raimo jõudnud töötada arstina Hispaanias. Teoloogia õpingud sooritas ta Roomas ja preestriks pühitseti ta 2002. aastal. „Minul on arsti taust. Minul on kaks jalga ja tahan nendel kõndida. Olen arst ja preester. Need kaks koolitust ja kutsumust aitavad mind väga palju.“ Arstina teab isa Raimo, et on olemas ravimid, mis vahel terveks teevad, samuti on olemas hinge ravimid, näiteks siis, kui saame Jeesuse armu sakramentide kaudu. On olemas ka palliatiivset ravi. Vahel me ei saa otseselt inimesi terveks teha, aga me saame neid kuulata ja olla nende lähedal, neile toeks. See on väga tähtis ja isa Raimo soovib olla inimestele lähedane karjane, ta tahab olla koos inimestega.
29. septembril pärast Missat püha Henriku katedraalis teatas Põhjamaade apostlik nuntsius peapiiskop Julio Murat, et paavst Franciscus nimetas täna Helsingi uueks piiskopiks endise peavikaari, 54-aastase isa Raimo Goyarrola.
Mis tunne nüüd on, isa Raimo, küsib temalt Marko Tervaportti, katoliku infokeskuse juht.
„ Kõigepealt tahaksin tänada kõiki inimesi nende palvete eest. Võib tunduda imelikuna, aga minu südames on palju rahu. Loomulikult on ka pisut ärevust, sest piiskopkond Soomes on väike, on erinevaid väljakutseid ja raskusi, kuid nende taga on rohkem unistusi ja võimalusi, sest lõppude lõpuks ei ole me kunagi üksi, vaid Jumal on meiega. Seepärast tahan tänada kõiki neid inimesi, kes minu eest on palvetanud ja ma loodan, et nad teevad seda edasi. Mu süda täitus rõõmuga ja see on märk, et ma ei ole üksi. Kõik tuleb Taevast. Isa Raimo tahab külastada võimalikult kiiresti kõiki Soome kogudusi ja käia ka diasporaas. Tema südames on erilisel kohal haiged, kannatavad ja diasporaas elavad inimesed.
Esimese ülesandena näeb tulevane piiskop aga eelkõige oma palveelu eest hoolitsemist. Missa on kõige keskpunkt, ilma missata ei saa elada. Missas on kohal kogu Jeesuse ihu Euharistia ja kiriku kujul. Missal on kohalolev kogu piiskopkond ja see kasvab missa kaudu. „Missa on minu elu keskpunkt. Vaimse arstina tahan käia inimeste juures, nendega vestelda, neid kuulata ja lohutada-vahendada neile Jeesuse ligiolekut ja lohutust“
Isa Raimo laual on kaks nimekirja. On probleemide nimekiri, aga on ka unistuste nimekiri. Mõlematesse peab süvenema, kuid teine, unistuste nimekiri on talle väga oluline. Isa Raimo on Helsingi piiskopkonna tuleviku suhtes väga optimistlik. Tema arvates on see elav ja kasvav kirik, milles on head preestrid ja vagad tavausklikud. Probleem on see, et Missa ajal on kirikud rahvast täis, aga see on õigupoolest püha probleem. Meil on vaja uusi ruume, kirikuid ja kogudusi. Loomulikult leiab ta, et ka head probleemid peavad leidma lahenduse. Soome katoliku kirikus on üle saja rahvuse ja see on suur rikkus. On võimalus palju teisest rahvusest inimestelt õppida. Samuti on võimalus nendel, kes tulevad Soome mujalt, õppida tundma soome kultuuri, soomlaste omapära, kõike seda, mida tähendab soomlaslikkus. Soomes oleme suhteliselt väike vähemuskirik, kuid oleme ülemaailmse katoliku kiriku esindajad. Soomes on katoliku kirik väike, kuid see on nagu sool ja valgus. Ei pea olema liiga palju soola, ega valgust, aga parasjagu. Meil on oma ülesanne, olla soola ja valgus ja sobivas koguses võib ka soola maitse olla nauditav.
Erinevate intervjuude põhjal koostanud Mari Järvi, organist, Eesti-Soome katoliiklane.
Foto: fides.fi (Rooma-Katoliku Kirik Soomes).