Missa on Jeesuse Kristuse poolt Armulauale kogunenud kogukonna palve. On äärmiselt oluline meeles pidada, et Missa ajal ei palveta me mitte ainult üksikisikutena, kes juhuslikult viibivad samal ajal samas pühakojas, vaid kogukonnana, osana universaalsest Kirikust. "Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed" (Ef 2:19). Ja kui me ei ole üksteisele võõrad, siis on kogu Kiriku vajadused, vendade ja õdede püüdlused ja lootused ühised, isegi nende, kes üksteist isiklikult ei tunne. Kirikukoguduses oleme kutsutud "kandma üksteise koormat", jagama üksteise rõõme ja muresid. Võimalus paluda kogudust palvetada meie endi jaoks oluliste palveintensioonide eest on tohutu kingitus ja suurepärane võimalus koguduse teenimiseks, sest evangelisti sõnadega: "usklike kogul oli üks süda ja üks hing" (Ap 4:32).
Me võime igal ajal lihtsalt paluda oma koguduse liikmetelt palvetada meie või oma lähedaste eest, lugeda ühiselt roosipärga või muid palveid. Aga kui palve kellegi või millegi eest on eriti oluline, võime ühendada selle Kiriku palvega kõige täielikumal viisil, mis on inimesele maa peal võimalik Jumalaga osaduses: Missal tähistatavas Armulauas ("Euharistia"). Euharistias osaleb kogu kogukond Kristuse ohvris, mis "Kristuse kaudu, Kristusega ja Kristuses" ohverdatakse altaril Isale. Euharistiat võib pühitseda kindlas kavatsuses (või ladinakeelses versioonis "in intention"): see tähendab, et kogu kogukond püüab liturgias teadlikult ühendada Kristuse kaudu Jumal-Isaga Pühas Vaimus konkreetset inimest ja tema vajadusi.
Osalemine Kolmainu Jumala igavikulises elus on inimese jaoks kõrgeim hüve. Selle hüve saavutamisele, sellele inimese eksistentsi esmasele eesmärgile, on lõppkokkuvõttes suunatud iga intentsioon, milles püha Missa pühitsetakse.
Millistes intentsioonides saab Missat "tellida"?
Missa pühitsemise intentsioonid on mitmekesised:
Palveintsentsioonid: Tervise või tervenemise, toetuse katsumustes, töö leidmise, lepituse perekondlikus sfääris, pöördumise ja meeleparanduse eest – ühesõnaga, kõige eest, mis aitab inimesel elada kristlikku elu ning täita Jumala käske vabaduses ja armastuses.
Palve surnu eest: selle eesmärk on aidata kallil lahkunul leida võimalikult kiiresti täielik ühendus Issandaga igavikus. Paavst Gregorius Suure (590-604) nimega seostub traditsioon ohverdada 30 järjestikust Missat surnu hingele; see on säilinud "Gregooriuse Missadena".
Tänumissa: selle eesmärk on tänada Jumalat juba saadud heade annete eest.
Lepitus- ja meeleparandusmissa: pattude andeks saamiseks (enda või teiste pattude eest; näiteks lepitus kogukonnas toime pandud kuritarvituste eest).
Kas me peame Missa intentsiooni eest maksma?
Tavapäraselt on kombeks jätta ohvriraha Missa eest, mis pühitsetakse konkreetse intentsiooni eest. Preestril on õigus see vastu võtta (Kiriku Kanoonilise Koodeksi (edaspidi KKK) kaanon 945 § 1). Ohvri andmine Missaks on iidne tava, mis on Kirikus kirja pandud juba kaheksandal sajandil. Teie ohvriannetust Missaks võtab vastu preester, kes peab liturgiat teie soovil.
Loomulikult ei ole ega saa olla ei Armulauale kui Sakramendile ega Missale rahalist hinda (kaan. 947 KKK). Võimalus pühitseda Euharistiat oma koguduse või piiskopkonna usklike intentsioonide kohaselt on oluline osa preestri teenimisest kogukonnale. See annab preestrile võimaluse tunda oma koguduseliikmete vajadusi ja püüdlusi ning seista nende eest Jumala altari ees eestpalveks.
Traditsiooniliselt peaks ohvriannetus Missa eest (ladinakeelses sõnas "stipendium") olema võrdne summaga, mis annaks preestrile elatist üheks päevaks. See summa on igaühe südametunnistuse küsimus. Tuleb meeles pidada, et pühapäevase liturgia ajal kogutud annetusi kasutatakse kiriku ja koguduse varustamiseks, mitte koguduse preestrite palkadeks.
Kui teie või teie pere on rahalistes raskustes, võib annetus Missa eest olla minimaalne või sümboolne (kaan. 948, kaan. 945 §2 KKK). Soovi korral võite pakkuda välja ka vajalikku tööd koguduse heaks. Annetus Missa eest on hea võimalus toetada rahaliselt oma koguduse vaimulikke.
Samas ärge kartke vaimulikke liigselt rikastada: preester saab kogu stipendiumi ainult ühe intentsiooni eest päeval. Kui ta pühitseb samal päeval teist Missat teises intentsioonis, tuleb teine stipendium anda kohalikule piiskopile (kui preester kuulub piiskopkonda) (kaan. 951 § 1 BCC) või orduvalitsusele (kui preester kuulub ordusse) ettenähtud eesmärkidel.
Kuidas "tellida" Missat?
See pole keeruline: tuleb külastada kirikut (eelistatavalt enne või pärast jumalateenistust) ja esitada palve preestrile või vastutavale isikule. Samuti on võimalik leppida kokku aeg, helistades koguduse kontaktnumbrile.
Teilt küsitakse:
Kelle või mille eest ("millisel intentsioonil") soovite Missat pidada?
Millal oleks soovitav seda pidada? (Näiteks leinamissa – surma-aastapäeval, tervisemissa – enne operatsiooni või sünnipäeva kuupäeval.)
Need andmed kantakse spetsiaalsesse intentsiooniraamatusse ja preester teab märgitud päeval, kelle eest ta Euharistiat tähistab.
Kas ühte Missat saab teenida ainult ühe inimese eest?
Ei, võite loetleda mitu inimeste nime, kelle eest palvetate. Samuti on võimalik esitada oma intentsioon, näiteks "perekond N surnu eest" või "kloostri NN õdede tervise ja heaolu eest".
Kas on kohustuslik osaleda palutud Missal?
Sellisel liturgial osalemine on soovitav ja loomulik, kui soovite Kirikus ja koos Kirikuga palvetada. Kui aga tõsise asjaolu tõttu ei ole võimalik teenistusest osa võtta, kannab täiuslik Missa pühitsemine sama vaimset vilja.
Kas ristimata isik või teise kristliku konfessiooni kuuluv isik saab paluda Missat oma katoliiklike sugulaste soovil?
Jah, nad saavad seda teha. See oleks armastuse ja austuse väljendus surnu või elavate inimeste vastu.
Kas on võimalik tellida Missat inimestele, kes ei ole usklikud või ei kuulu Katoliku Kirikusse?
Jah, on võimalik. Me võime ja peaksime palvetama mitte ainult nende materiaalse heaolu eest (tervis, abikaasa leidmine, hea töökoht), vaid ka nende vaimse heaolu eest, et nad saaksid usu anni ja tunneksid tõe täiust.
Kas meie määratletud intentsioonidega pühitsetud Missa on "parem", "kvaliteetsem" või "võimsam" palve kui see, mida me ise loeme, templis või kodus, palveraamatu või oma sõnadega?
Oluline on meeles pidada, et Missa – nagu iga teine palve – ei ole soovide täitmise võlusõna. See on eelkõige meie usu väljendus Jumala armastusse, usaldus Tema tarkusesse ja soov olla Temaga koos rõõmudes ja muredes. Issand on kõiketeadev ja halastav ning kuuleb iga palvet: pidulikke palveid liturgias, palveid kodus meie endi sõnadega ja kõige vaiksemaid ohkamisi Tema poole.