Äsja lõppenud 2025. aasta oli Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna jaoks pärast piiskopkonnaks ülendamist esimene terviklik kalendriaasta. Sellel kogu Kiriku jaoks olulisel Juubeliaastal leidis meie piiskopkonna elus aset mitmeid tähelepanuväärseid sündmusi.
Olulisimaks nendest sündmustest oli kahtlemata peapiiskop Eduard Profittlichi SJ õndsakskuulutamine Tallinnas. Olles saanud 18. detsembril 2024 teada rõõmustava uudise, et paavst Franciscus andis loa peapiiskop Profittlichi õndsakskuulutamiseks, kulgesid aasta esimesed nädalad selles ootuses, et paavst kinnitaks kuupäeva, millal õndsakskuulutamine saab toimuma ning kes saab õndsakskuulutamisel olema paavsti esindaja. Peagi see kinnitus ka saabus ning saime anda teada, et õndsakskuulutamine toimub 17. mail Tallinnas Raekoja platsil.
Korralduskomitee alustas aktiivselt tegevust. Paraku saime 21. aprillil kurva teate meie Püha Isa paavst Franciscuse surmast ning ülemaailmselt peatati õndsakskuulutamistega seotud ettevalmistused. Jäime pärast paavst Leo XIV valimist ootele, millise uue kuupäeva ta peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamiseks määrab. Peagi saabus kinnitus õndsakskuulutamise Missa uue aja ja koha kohta.
Õndsakskuulutamise Missa Tallinnas Vabaduse väljakul toimus 6. septembril ja selle viis paavsti esindajana läbi Viini kardinal Christoph Schönborn OP. Osales paarkümmend piiskoppi ja kümneid preestreid erinevatest riikidest. Kohapeal oli Missast osa võtmas paar tuhat inimest, sealhulgas Eduard Profittlichi sugulasi Saksamaalt. Riigi esindajatena osalesid Vabariigi President, Riigikogu esimees, siseminister, mitmeid Riigikogu liikmeid jt, samuti osales Eestisse akrediteeritud riikide suursaadikuid. Eduard Profittlichi reliikviaks, mis Missal altari kõrvale toodi, on tema poolt kirjutatud kirja originaal, mis pärineb 1941. aastast ja milles Eduard Profittlich teatab oma sugulastele, et otsustas jääda Eestisse ja kuuletuda kõiges Jumala tahtele. Reliikvia asub nüüd Peeter-Pauli katedraali krüptis avatud õndsa Eduard Profittlichi kabelis.
Õndsakskuulutamise Missa jaoks loodi originaalmuusika (viis Mart Siimer, sõnad Johanna Aus; psalmi autoriks Margo Kõlar), mida kandis ette selleks sündmuseks kokku kutsutud koor ja orkester (dirigent Pille Raitmaa, organistid Mari Järvi ja Mart Siimer). Missa lõpus toimus oikumeeniline palvus kõikide Venemaal hukkunute hingede eest, kus osalesid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja EAÕK metropoliit Stefanus. Missast tehti otseülekanne Eesti Televisioonis ning seda kanti üle ka nii Poolas kui Saksamaal.
Õndsakskuulutamisega seonduvalt toimus ka teisi avalikkusele suunatud sündmusi, sealhulgas kõigi kommunismiohvrite nimede ettelugemine ajaloolises dominiiklaste kloostris 4.-5. septembril (korraldamist juhtis Dominikaani Vendade Ordu kloostri ülem isa Alain Arnould; sündmusest oli ka otseülekanne internetis), kammerkoori Voces Tallinn kontsert Peeter-Pauli katedraalis 5. septembri õhtul ning palverändurite pidu Peeter-Pauli katedraali hoovis 6. septembril pärast õndsakskuulutamise Missat. Samas toimus ka Omniva poolt välja antud Eduard Profittlichile pühendatud postmargi (kujundajad Riho Luuse ja Sergei Minin) esitlus.
Oktoobrikuus toimus Eesti katoliiklaste Juubeliaasta palverännak Rooma. 21.-24. oktoobril külastas umbes paarsada palverändurit olulisi pühapaiku, sealhulgas Lateraani, Santa Maria Maggiore, püha Pauluse ja püha Peetruse basiilikaid. Piiskop Philippe Jourdan pühitses eestikeelsed Missad 21. oktoobril Santa Sabina basiilikas, 22. oktoobril Inglite ja märtrite püha Maarja kirikus, 23. oktoobril püha Pauluse ja 24. oktoobril püha Peetruse basiilikas. Palverännak kulmineerus 24. oktoobril Püha Isa paavst Leo XIV privaataudientsiga. Paavst pidas palveränduritele tervituskõne ning pärast sellele järgnenud ühist palvet andis piiskop Philippe Jourdan paavstile üle meie piiskopkonna kingituse – Aapo Puki maali õndsast peapiiskop Eduard Profittlichist. (kingitud maali repro on piiskopkonna 2026. aasta kalendri esikaanel)
Tallinna Peeter-Pauli katedraali krüptis avati õndsa Eduard Profittlichi kabel ja muuseum (see on olnud külastatav alates 6. septembrist) ning kevadel ilmus Postimehe Kirjastuse väljaantuna Marge-Marie Paasi poolt koostatud ülevaatlik teos „Eduard Profittlich“.
Piiskopkonna vaimulike hulka lisandus aasta jooksul mitu diakonit ja preestrit – kõik välja kasvanud Piiskopkondlikust Misjoniseminarist Redemptoris Mater. Märtsis pühitseti diakoniteks Manuel Leal Almeida ja Giosuè Schirru, kes mõlemad said oktoobri alguses preestripühitsuse. Isa Manuel on vikaariks Tartu koguduses ja isa Giosuè Tallinna Peeter-Pauli koguduses. Novembris pühitseti diakoniteks seminaristid Kiryl Arlionak ja Marco Librasi.
Isa Vello Salo 100. sünniaastapäeva tähistamine 5. novembril algas hingepalve ja küünalde süütamisega tema haual Metsakalmistul. Sellele järgnes Pirita kloostri kabelis Missa isa Vello mälestuseks, mida pühitses piiskop Philippe Jourdan. Pärast Missat sealsamas toimunud mälestuste õhtul meenutasid isa Vellot tema sõbrad ja kaasteelised. Juba kuu aega varem, 3. oktoobril andis Omniva isa Vello Salo 100. sünniaastapäeva puhul sarjas „Suured eestlased“ välja postmargi, mille kujundas kunstnik Triin Heimann.
Iga-aastane palverännak Viru-Nigulasse toimus 23. augustil. Selle aasta palverännaku teemaks oli „Maarja - Lootuse Ema“. Mai alguses osalesid Eesti katoliiklased Malta Ordu rahvusvahelisel palverännakul Prantsusmaal, Lourdes’is, augusti alguses käis aga grupp palverändureid Poolas, marsruudil Bielsko-Biała–Częstochowa.
Toimusid mõned muudatused seonduvalt kloostritega. Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioon otsustas sulgeda kloostri Ahtmes, millega felitsiaanide tegevus Eestis lõppes. Dominikaani Vendade Ordu kloostri ülemaks Tallinnas kinnitati isa Alain Arnould, Püha Franciscuse Maria Immaculata Õdede kloostri ülemõeks Tartus Magdalena Nemcova.
21. detsembril toimus Tallinna Peeter-Pauli katedraalis esmakordselt lesknaise – Tereza Meskina, kes elab Paides ja töötab perearstina – konsekratsioon (st Jumalale pühendatud), mis on abielusakramendi armu täius, kus Kirik pühendab ühe lesknaise elu Jumalale, tunnustades tema kutsumust elada puhtuses, palves ja teenimises. Selle viis läbi piiskop Philippe Jourdan.
Eestit külastas Austria preester Msgr. Leo Maasburg, kes oli aastaid Püha ema Teresa lähedane sõber, vaimulik juhendaja, tõlk ja pihiisa. Eesti keeles on ilmunud isa Leo Maasburgi raamat „Ema Teresa Kolkatast“. 24. märtsil toimus Theatrumi Aidas vestlusõhtu „Armastus tegudes: Kuidas väiksed teod võivad elusid muuta“.
Mitmed eespool nimetatud ja ka teised sündmused ning tegevused piiskopkonnas on toimunud Malta Ordu korraldamisel või kaaskorraldamisel. Ordu tegevus on aktiivne ning liikmeskond täienes ka möödunud aastal. Samuti on tegevusse kaasatud terve hulk vabatahtlikke. Sügisel käivitas ordu koostöös Eesti Pangaliiduga uue vabatahtlike programmi Malta Kilp, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust telefoni- ja netipettustest.
Kogudustes toimub aktiivne laste- ja noortetöö, tegutsevad pühapäevakoolid ja muusikud, aidatakse puudustkannatavaid inimesi. Aktiivselt tegutsevad Caritas ning Tartu Katoliku Hariduskeskus ja Püha Miikaeli Kool Tallinnas. Meediaväljaanded kajastavad Katoliku Kirikuga seonduvat sageli, sh oli 24. detsembril Kanal 2-s otseülekanne koos eestikeelsete kommentaaridega paavst Leo XIV poolt pühitsetud Jõuluöö Missast Püha Peetruse basiilikast.
Piiskopkonnas tegutsevatest kogudustest ja kloostritest ning töövaldkondadest saab ülevaate 2025. aastal ilmunud raamatust „Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkond“.
Erik Salumäe
Foto: Vatican Media