Olukord Ukrainas on väga raske. Kuidas siin Ukraina Kreeka-Katoliku Kirikus on olukord? Te olete kindlasti pidevalt avatud palvusteks?
Olukord meie kirikus siin Eestis on hetkel nii öelda rahulik. Kahjuks olukord Ukrainas on raske ja paljud inimesed põgenevad ka välismaale, sh ka Eestisse. Seega lähiajal meil on oodata inimesi, kes tõenäoliselt hakkavad vajama rohkem meie abi kui kunagi varem.
Meie kirik on avatud viimastel päevadel kogu päeva jooksul ja igaüks võib tulla isiklikule palvele. Oleme ka organiseerinud ühiseid palveid iga päev alates neljapäevast rahu eest Ukrainas ja kogu maailmas. Kolmapäeval palvetas koos meiega isa Tomasz Materna ja neljapäeval piiskop Philippe Jourdan. Laupäeval olin Tartus ja pühapäeval meil on Tallinnas püha liturgia kell 10 (Laboratooriumi 22). Peale seda sõidan Helsingisse, kus teenin kohalikku ukraina kreeka-katoliku kogukonda. Edasine palvete graafik selgub lähipäevil.
Te oletekogu aeg ühenduses Ukrainaga?
Jah, olen olnud kogu aeg ühenduses Ukrainaga. Hetkel ühendus on veel olemas. Olen olnud ühenduses ka meie kiriku peaga, ülempiiskop Svjatoslav Ševtšukiga ja paljude preestritega. Kirik on oma rahvaga ja jääb ka tulevikus, vaatamata sellele mis võib tulevikus juhtuda.
Kirikud on avatud. Kirikud pakkuvad ka varjupaika ja kogudused abistavad sõjapõgenikke ja kõiki vajavaid inimesi.
Üks oluline sõnum mida tahaks jagada on see, et inimesed ei oleks kogu aeg nutiseadmetes ja jälgiks sõjategevust vaid rohkem palvetaks ja loeks Pühakirja selle asemel. Sellest on kindlasti palju rohkem kasu kõigile. Kõik meie kes ei saa mingil põhjusel olla armee sõdurid sõjarindel peame olema Jumala sõdurid vaimurindel. Tean, et paljud preestrid on jaganud sõdurite sõnumeid, et nad tunnevad seda et nende eest palvetakse ja see aitab hoida vaimu selgena ja kaitsetahet kõrgena. Sest nemad võitlevad tõe poolt ja kaitsevad oma maad.
Kui suur on teie kogudus Eestis?
Sellele küsimusele on ühiselt raske vastata. Meie koguduse omapära siin Eestis on see, et inimesed kes käivad kirikus suures osas pidevalt muutuvad, kuna paljud on ajutiselt tulnud Eestisse tööle. Ja üks meie kiriku missioon siin Eestis ongi olla sellistele inimestele toeks ja rahuldada nende vaimulike vajadusi. Muidugi on ka neid, kes alaliselt elavad Eestis. Ja nende hulk viimaste aastate jooksul on kasvanud. Palju on tulnud noori peresid koos lastega.
Kahjuks ei ole meil nimekirju ega muid statistilisi andmeid kui palju kreeka-katoliiklasi on praegu Eestis. Samas oleme pidanud tegema pühapäeviti lisa püha liturgia COVID-ist tulenevate piirangute pärast, et rohkem inimesi saaks liturgias osaleda. See kõik puudutab peamiselt Tallinna ja selle ümbrust. Samuti on meil toimiv kogukond Lõuna Eestis, kus käin kaks korda kuus.
Kas teie kirikus on ka mõni spetsiaalne pühendumus?
Oleme juba alates 2014 aastast kogu aeg palvetanud eriliselt rahu eest Ukrainas, kõikide nende eest kes on saanud kannatada, kes on pidanud põgenema sõja eest. Ja nüüd see jätkub veel intensiivsemalt. Lisaks püha liturgiale palvetame „Litaania uinunute eest“ (Ukraina keeles Panahhõda) ka kõikide süütu sõjaohvrite eest ja nende eest kes on langenud Ukraina rahva ja riigi kaitsmisel. Tean, et paljud koguduse liikmed ühinevad ühises palves kogu meie kirikuga ametliku meediakanali zhyve.tv vahendusel igapäevase roosipärja palvega „Roosipärg ühendab“ rahu eest Ukrainas. Tean ka, et mõned koguduse liikmed on ühinenud 24/7 Psalmide raamatu palvetamisega „Valvas Psalter“ (iga osaleja palvetab kindlal temale ette nähtud kellaajal 15 min jooksul ühe katesma (kokku on neid 20) Psalmide raamatust mis on ette määratud palve korraldajate poolt. Palve toimud ööpäevaringselt ja Psalmide raamatud loetakse peaaegu 5 korda läbi ööpäeva jooksul. Iga osaleja loeb 20 päevaga kogu Psalmide raamatu).
Milline on suurim kirikupüha või vagadus siin Ukraina Kreeka-Katoliku kirikus?
Meie traditsiooni järgi juba tuleval esmaspäeval astume siin Eestis meie kogudusega suurde paastu (Ukrainas paast algab nädala pärast, kuna oleme erinevate kalendrite pärast natuke nihkes). Esimene nädal on meie kirikus rangema paastumise nädalaks, eriti Paastu esimene päev ehk esmaspäev. Samuti kolmapäev ja reede. Viimane paastunädal, mis lõpeb Kristuse ülestõusmispühaga, on ka range paastumise nädal ja eriti suur reede.
Praegu väga paljud inimesed põgenevad Ukrainast. Mis on olukord lähiriikides? Kas oleme valmis vastu võtma põgenikke kirikus?
Jah, tõe poolest paljud inimesed põgenevad sõja eest. Ja mitte ainult Kiievist. Tõenäoliselt paljud tulevad ka Eestisse ja juba on tulnud ka. Ma ei ole selgeltnägija ja ei oska ennustada mis täpselt juhtuma hakkab. Aga olen kindel, et meie kohus on aidata neid inimesi nii materiaalselt kui ka vaimselt. Kindlasti nagu kõik sõjapõgenikud vajavad nad eeskätt varjupaika. Paljudel on siin sõpru ja sugulasi selle pärast nad tulevadki Eestisse. Samas kindlasti on ka neid, kellel pole siin kedagi.
Tean, et kohalik Ukraina kogukond ja organisatsioonid koguvad annetusi ja otsivad võimalusi kuidas neid inimesi aidata. Alustasime ka meie kirikus annetuste kogumise meie kodulehel http://ugcc.ee/et/toeta-.
Ja lõpetuseks, isa Roman, soovite meile midagi lisada?
Tänan kogu südamest kõiki eestlasi ja Eesti riiki toetuse ja kindla ning tugeva abikäe ulatamise eest.
Me täname südamest isa Romani selle väikese vestluse eest ja oleme pidevalt palves koos temaga!