Kümme aastat on möödunud päevast mil Jorge Mario Bergoglio valiti Peetruse troonile 13. märtsil 2013. Paavst Franciscuse pontifikaati on iseloomustanud kirglik evangeliseerimise vajadus, sellest annab tunnistust käimasolev sinod katoliku kirikus, ja pidev tegevus kiriku reformimiseks, et muuta kirik misjonärlikumaks ja avatumaks ning empaatilisemaks.
Ökoentsüklika Laudato Si´(Ole kiidetud eesti keeles) ilmus 2015. aastal. «Laudato si» tuleneb püha Franciscuse (1182–1226) palvesõnadest Loojale, milles keskaegne pühak ülistab Loojat kõige loodu eest. Nõnda püüab ka Püha Isa omakorda pühaku, kelle järgi ta oma pontifikaadi nime võttis, palvega pöörduda inimkonna poole, et viimane piiraks ja lõpetaks loodu hävitamise. Sellest entsüklikast on saanud mitte ainult katoliku kirikus, vaid kogu maailmas, omaette fenomen ja lugemisriiuli on leidnud koha see raamat ka mitteusklike hulgas.
2016. aasta oli pühendatud halastuse aastale. Sellega julgustati usklikke tulema Jumala ligi, et kogeda Tema andeksandmist, aga ka osutama halastust oma kaasinimestele. Üle maailma avati kirikutes nn. halastuse uksed (sh Tallinnas ja tartus), sest paavst soovis, et igaüks oleks kutsutud meeleparandusele ja andeksandmisele.
Oluline samm, mida Franciscus on teinud oma pontifikaadi ajal, kätkeb endast religioonide vahelise dialoogi edendamist. Paavst Franciscus tunnustab panust, mida kõigi religioossete rühmade dialoog võib anda kogu inimkonna ühiste väärtuste paremaks teadvustamiseks ja mõistmiseks. Rahvusvahelise vendluse päeva idee tekkis 4. veebruaril 2019. aastal, mil Püha Isa Paavst Franciscus ja Al-Ahzari suur-imaam Ahmad Al-Tayyeb allkirjastasid Abu Dhabis dokumendi „Inimeste vendlus maailma rahu ja kooseksisteerimise heaks“. Selle tulemusena avaldas paavst entsüklika Fratelli tutti (Vennad kõik eesti keeles).
Koroonapandeemia aga tõi takistusi maailmakorraldusse. Kuid Püha Isa ei seisatanud, vaid püüdis üha enam tegutseda nii palju kui see oli võimalik kiriku ja maailma heaks. Üks sündmus, mis raputas maailma, oli paavsti Iraagi külastus. Visiiti Iraaki peeti raskete julgeolekuolude ja koroonapandeemia tõttu paavsti senise valitsusaja riskantseimaks apostellikuks reisiks, kuid tänu Jumalale kõik kulges plaanipäraselt. Ükski Peetruse ametijärglane pole seda piirkonda üle tuhande aasta külastanud. Paavst väljendas oma lähedust Iraagis, eriti Mosuli laastatud linna rahvale, ja kutsus maailma juhtinstitutsioone rahukõnelustele.
Kuid 24. veebruaril 2022 muutus taaskord maailmakorraldus kui Ukrainas algas sõda. Paavst on tungivalt kutsunud üles rahule Ukrainas ja lõpetada see verevalamine. 25. märtsil 2022 pühendas ta Venemaa ja Ukraina Neitsi Maarja pühimale südamele, et lõppeks see sõda. "Ukrainas voolavad vere- ja pisarate jõed. See ei ole pelgalt sõjaline operatsioon, vaid sõda, mis külvab surma, hävingut ja viletsust. Ohvrite arv kasvab. Vajadus humanitaarabi järele kasvab selles riigis järsult iga tunniga. Ma palun südamest, et humanitaarabikoridorid oleksid tõeliselt kindlustatud ja abi tagatud. Tänan kõiki, kes pagulasi vastu võtavad.," nõudis paavst.
Pagulaste teema on paavst Franciscusele olnud südamelähedane juba tema pontifikaadi alguspäevilt. "Sisserändajad ja pagulased ei ole inimkonna malelaual mängivad mängusalgad. Nad on lapsed, naised ja mehed, kes lahkuvad või kes on sunnitud oma kodust lahkuma erinevatel põhjustel, kes jagavad õigustatud soovi teada ja omada, kuid eelkõige olla rohkem," sõnumist ülemaailmseks sisserändajate ja pagulaste päevaks, 2014.
Palvetagem paavst Franciscuse eest. Ja eriti tema intentsioonide eest.
_____
Paavst Franciscus on 266 Peetruse ametijärglane. Ta on ainus jesuiidist paavst ja esimene mitteeurooplasest paavst pärast 8. sajandil valitsenud süürlast Gregorius III-t. Franciscus külastas 25. septembril 2018 Eestit.
Paavsti visiidi info: Paavst Eestis
Paavst Franciscuse kohta eesti keeles on ilmunud:
- Jorge Mario Bergoglio. "Pühadus." Maarjamaa. 2018
- Franciscus. "Laudato Si. Ole kiidetud." Kirjastus Gallus. 2018
- Franciscus, Andrea Tornielli. "Jumala nimi on halastus." Kirjastus Gallus. 2016
- Andrea Tornielli. "Franciscus - paavst uuest maailmast." 2018.
Loe lähemalt isa Vello Salo artiklit Franciscusest, mis ilmus tema sulest 2014 ja kes paavst Franciscust väga armastas. Paavst Franciscus: sillaehitaja.
Foto: Rooma-Katoliku Kirik Eestis, Olev Mihkelmaa.