Taizé kogukond on oikumeeniline kristlik kloostrivennaskond Taizés, Saône-et-Loire'is, Burgundias, Prantsusmaal. Taizé koosneb enam kui sajast vennast, kes on katoliku ja protestantliku traditsiooni esindajad ja kes on pärit umbes kolmekümnest riigist üle maailma. Selle asutas 1940. aastal vend Roger Schütz. Juhised kogukonna eluks on esitatud vend Roger poolt kirjutatud Taizé reeglis, mis avaldati esmakordselt 1954. aastal. Täna on Taizé muutunud üheks maailma tähtsaimaks kristliku palverännaku paigaks, mis keskendub noortele. Üle 100 000 noore kogu maailmast teeb igal aastal Taizésse palverännakuid, et palvetada, uurida Piiblit, jagada ja teha ühistööd. Igal aastal toimuvad suurkogunemised ühes Euroopa pealinnas, sel aastal toimub see Eestis, Tallinnas 28.12.2024 kuni 01.01.2025. Seoses selle ettevalmistusega viibisid Eestis kolm venda: Luc, Simon, Philip. Lahkesti valgustasid nad ettevalmistustöid Taizé kohutumiseks ja edastasid oma sõnumi noortele katoliiklastele.
Käimas on ettevalmistustööd ja milline saab olema Taizé kohtumine Tallinnas?
Luc: Me soovime pakkuda universaalse kiriku kogemust. Eriti siin Eestis. Neil, kellel ei ole kokkupuudet kirikuga, on võimalik saada osa ühest ilusast sündmusest, kus laulda koos, vaikuses viibida koos, palvetada koos... Sel kohtumisel detsembris saab olema palju enamat. Ma arvan, et osalejad saavad suure usukogemuse osaliseks. Muidugi saab ka üksi palvetada, aga kõik koos, see on midagi muud. Me ootama isiklikke kohtumisi paljude inimestega Taizé kohtumise ajal Tallinnas. Jah, me teame, et noored elavad praktiliselt sotsiaalmeedias, kuid kõike ei saa sotsiaalmeedia kaudu. Me anname midagi, mis on vahetu. Nii et tulge ja nähke ja kogege!
Mida ütlete Euroopa noortele, kes peale Ljubjana kohtumist juba valmistuvad Tallinna tulemist?
Philip: Eestlased on nii õnnelikud, nad on meid vastu võtnud juba väga hästi. Meie sõnum Euroopa noortele on, et tulge kogema seda maad ja kohtuma kohalike inimestega, tundma selle riigi ajalugu ja kultuuri. Tulge jagage omalt poolt oma usukogemust, omi ambitsioone... Me teeme selle kogemuse võimalikult soojaks, seda igas mõttes, sest siin on külm talv tavaliselt.
Olete siin paar nädalat olnud. Mida olete kogenud Eestis? Millised on eestlased ja milliste väljakutsetega seisate silmitsi Eestis? Üldiselt mõeldakse eestlastest, et nad on väga suletud ja ei ole üldse avatud suhtlemisele? Kas see kuvand on õige? Mida olete teie kohanud siin olemise ajal?
Simon: Eestlased on väga lahked. Teil on väga suur ajalugu. Väga kannatusterohke ajalugu. Veidi võtab muidugi aega, et mõista seda riiki ja inimesi.
Luc: On mitmeid asju Eesti puhul, mis on väljakutsuvad. See vajab veidi aega. Eesti on riik, mis ehk ei ole väga seotud kristlusega ja ühiskond on sekulaariseerunud. See on ka väljakutse meile, et siin kohaneda. Kuid see on ka võimalus oma kogemuse jagamiseks. Ma näen, et üks eriline väljakutse on vaimne tervis ja noortel just üksindus. Seda on palju siin ühiskonnas. Kuid ma usun, et see platform, see kohtumine, mis leiab aset Tallinnas, annab võimaluse näidata, et keegi ei ole üksi. Sa saad kaasa tulla. Saab näidata ka seda, et institututsioonalne kirik ehk pole eriti mõistetud siin ühiskonnas. Jah, ma arvan, et kohtumisel on võimalus kogeda, et kirik on midagi enamat kui institutsioon, või hoone, või ajalugu... Eestlased saavad avastada kirikut ja olla julged usu suhtes. Meil on tõesti võimalus olla koos kohtumise ajal. Kultuuri, keele abil - olla koos ja laulda koos - uuele põlvkonnale on see eriti oluline.
Samuti tarkus. See on üks suur asi, tarkusega tegeleda kõikidele väljakutsetele vastu seistes. Ja olla ka teistele rahvustele tarkuses avatud. Näiteks siin Eestis. Kirik on üks koht, kus ühendada inimesi omavahel ja palvetada koos. Loodan, et uuel põlvkonnal on tarkust olla avatud teistele rahvustele, kes elavad Eestis. Eriti venekeelt kõnelevatele noortele.
Loodan, et saame koos palvetada rahu eest. Palvetada Ukraina eest koos.
Palju te ootate osalejaid Eestisse?
Luc: 5000 noort. Aga ma arvan, et ka meie külalistele öömaja andjad on osalised. Perekonnad, kes võtavad neid vastu, on ka kindlasti osalised.
Milline saab olema programm?
Luc: Programm üldises mõttes on peamiselt üks ja seesama, mis igal kohtumisel: hommiku- ja õhtuprogramm. Usukogemuse jagamine. Perekondadega koos olemine, kus noored ööbivad, on ka programmi osas. Ja erinevate kristlike kirikute poolt pakutav programm, palvused, temaatilised töötoad, kogemuste jagamised, kultuuriprogramm. Ma arvan, et see saab olema väga ilus kohtumine. Peamine kohtumiskoht ühisprogrammiks on Tondiraba Jäähall.
See on kindlasti vaimne teekond eestlastele. Te toote lootust ja rahu meile. Ma julgustan näitama, et olete lootuse kandjad ja näitate ühispalvustel, milline võib olla usu tugevus siin Maarjamaal ja Jumalaema kaitsku teid! Milline sõnum on teil katoliiklastele Eestis?
Luc: Katoliku kogukond siin on väga rahvusvaheline. On palju inimesi Aafrikast. Ma loodan, et ka väga paljud rahvusvahelisest kogukonnast saavad osa Taizést.
Simon: Tulge ja saage osa rahvusvahelisest kogunemisest. See annab suurema vaate kogu kirikule ja samuti igaühele isiklikult. Eriti noored. Eri rahvustest noored.
Philip: Me tõesti loodame, et see universaalne kohtumine annab lootust, oleks paljude inimestega seotud. Katoliiklased, tulge ja osalege. Loodame kohtuda kõigi teiega meie kohtumisel.
Luc: Tulge ja saage osa koos kõikidega, kes on ristitud. Jah, kristlikel konfessioonidel on omad karismad ja vaimsused, kuid nüüd on võimalus kõigil koos olla, avastada üksteist vendade ja õdedena, ristituna Kristuses.
Aitäh!
Taizé vennad tutvusid meie kirikuga, kohtusid piiskop Philippe Jourdaniga ning olid väga huvitatud meie kannatusterohkest ajaloost. Nad austusega kuulasid peapiiskop Eduard Profittlichi lugu ja soovivad, et siinviibivad noored saaksid teada katoliku kiriku pikast ajaloost, tunneksid meie märtri kannatuslugu ja näeksid palju erinevaid huvitavaid katoliku kirikuga seotud paiku Tallinnas ning tutvuksid ka sajanditepikkuse katoliku vaimukultuuriga.
Luc, Simon, Philip tulevad taas Tallinna juunikuus, et jätkata ettevalmistustega Taizé kohtumiseks. Loodame, et katoliku kirik Eestis on väärikalt nende programmis esindatud.
Esialgne programm ja kontaktinfo:
Laupäev, 28. detsember 2024
Saabumine ja osalejate vastuvõtmine kohalikes kogukondades ja peredes
Õhtusöök ja õhtupalvus Tondiraba Jäähallis
Pühapäev, 29., esmaspäev, 30. ja teisipäev, 31. detsember 2024
Hommikupalvus ja programm vastuvõtvates kogukondades
Lõunapalvus
Pärastlõunased töötoad Tallinna kesklinnas
Õhtusöök Tondiraba Jäähallis (järgmiseks päevaks antakse ka lõunasöögipakk)
Ühine palvus Tondiraba Jäähallis
Kolmapäev, 1. jaanuar 2025
Hommikupalvus ja hüvastijätt vastuvõtvates kogukondades
Lõunasöök peredes
Koduteele asumine
Veebileht infoga: Taizé (taize.fr)