Pärast seda, kui Katoliku Kirik on jätnud hüvasti lahkunud Paavst Franciscusega, algab Roomas ettevalmistus konklaaviks, et valida uus Pontifeks. Avaldame vastused peamistele küsimustele, mis selle protsessiga seoses usklikke ja meediat huvitavad.
1. Millised dokumendid reguleerivad Paavsti valimise protsessi?
Tänapäeval reguleerib seda protsessi Püha Johannes Paulus II apostellik konstitutsioon Universi Dominici Gregis ("Püha Tooli vabanemine ja Rooma Pontifeks’i valimine", 1996; edaspidi UDG) ning kaks Paavst Benedictus XVI Motu Proprio dokumenti (De Aliquibus Mutationibus in Normis de Electione Romani Pontificis ja Normas nonnullas), millega Ta tegi esimesse dokumenti muudatusi vastavalt 2007. ja 2013. aastal.
Olemas on ka teisi normatiivakte: näiteks Katoliku Kiriku kanoonilise õiguse koodeks, mis kirjeldab kardinalide rolli Paavsti valimisel, ning konklaavi reglement, mida enne igat valimist uuendatakse ja mis sätestab praktilised üksikasjad.
Lisaks on olemas spetsiaalsed juhised, mis reguleerivad konklaavi liturgilist korda (palvused, Missad jms), kamarlingo juhised kardinalide majutamise ja meditsiinilise teenindamise kohta konklaavi ajal jne.
2. Kui kiiresti pärast Paavsti surma peab konklaav kogunema?
UDG 37 kohaselt peab konklaav algama mitte varem kui 15. ja mitte hiljem kui 20. päeval pärast Paavsti surma.
2013. aastal muutis Paavst seda reeglit, lubades kardinalidel koguneda varem, kui kõik valijad on kohal: „Kui kõik kardinal-valijad on juba kohal, võib konklaav alata enne määratud aega” (Normas nonnullas, II).
3. Kes võivad konklaavis osaleda?
Hääleõigus on kõigil kardinalidel, kes ei ole Paavsti surma hetkeks saavutanud 80-aastast vanust (UDG 33).
Erinevalt romaanidest ja filmidest tuntud stsenaariumidest ei saa in pectore kardinalid (st Paavsti salajas kardinaliks nimetatud isikud) konklaavis osaleda, kui Paavst pole nende nimetust avalikustanud enne oma surma.
4. Kas konklaavi osalejad läbivad vaimse ettevalmistuse?
UDG 1 rõhutab, et konklaav pole ainult juriidiline protseduur, vaid ka palvuse ja mõtiskluse aeg, kus osaleb kogu Kirik: „Paavsti valimine toimub palvuse ja mõtiskluse õhkkonnas... pöörates erilist tähelepanu Püha Vaimu tegevusele.“
Enne konklaavi algust tuleb kongregatsioonides (kardinalide kogunemistel) paluda kahel tuntud tarkuse ja autoriteediga vaimulikul esitada kaks palvuslikku mõtisklust Kiriku praegustest probleemidest ja vajadusest hoolika eristamise järele uue Paavsti valimisel (UDG 13d). Kongregatsioonide ajal võivad kardinalid vabas ja palvemeelses õhkkonnas arutada võimalikke kandidaate.
Konklaavi ajal peetakse iga päev Missat ja palutakse Püha Vaimu juhatust.
5. Millest algab konklaav?
Konklaav algab Missaga Pro eligendo Papa („Rooma Pontifeks’i valimiseks“), mille järel kardinalid annavad vande (UDG 48–50).
6. Kes võib saada Paavstiks?
Teoreetiliselt võib Paavstiks saada iga ristitud katoliiklasest mees, nagu näeb ette kanooniline õigus, nõudes seejärel viivitamatut piiskopiks pühitsemist (kanoon 332 §1).
Traditsiooniliselt valitakse Paavst kardinalide seast. Viimane mitte-kardinalist Paavst oli Urbanus VI, kes oli 1378. aastal valimiste hetkel juba piiskop. Ajalooliselt on valitud ka Paavste, kes olid vaid ilmalikud kardinalid, näiteks Leo X (1513) ja Gregorius XVI (1831), kuid alates 1917. aastast on preesterluse aste kardinaliks saamise eeltingimus.
7. Kui palju hääli on vaja Paavstiks saamiseks?
2013. aasta muudatuste kohaselt on vaja vähemalt kahe kolmandiku häälteenamust kohalolevatest kardinalidest (Normas nonnullas, II). Kui pärast 33 hääletusvooru Paavsti ei valita, kitsendatakse valik kahe enim hääli saanud kandidaadini (Normas nonnullas 75).
8. Kas valitu võib keelduda Paavstiks olemisest?
Valitu võib keelduda, kuid teda julgustatakse tungivalt mitte hirmu tõttu loobuma, sest Jumal, kes teda kutsub, annab ka jõu selle ülesande täitmiseks (UDG 86).
9. Kuidas tagatakse hääletamise saladus konklaavis?
Hääletamise saladust kaitstakse mitmete meetmetega:
- Saladuse hoidmise vanne: kõik konklaavi liikmed annavad piduliku vande saladuse hoidmiseks; selle rikkumine toob kaasa automaatse ekskommunikatsiooni (UDG 48).
- Hääletussedelite turvalisus: sedelid valmistatakse spetsiaalselt ja anonüümsuse tagamiseks (UDG 64).
- Sedelite hävitamine: pärast igat vooru põletatakse hääletussedelid ja kardinalide märkmed (UDG 64, 72, 85).
- Konklaavi isoleerimine: kardinalidel keelatakse kontakt välismaailmaga (UDG 44), Šveitsi kaardivägi kontrollib ruumid.
- Hääletusprotseduur: iga kardinal kirjutab nime käsitsi ja viisil, mis välistab identifitseerimise (UDG 66).
- Keeld lepingutest ja kokkulepetest: igasugune lobitöö ja salakokkulepped on keelatud (UDG 81).
10. Kui mitu hääletusvooru päevas toimub?
Esimesel päeval toimub üks voor, järgnevatel päevadel kaks vooru hommikul ja kaks õhtul (UDG 61).
Paavst Benedictus XVI Motu Proprio 2013 lubab kohe algusest neli vooru päevas.
11. Kes loendab hääled?
Hääled loevad kokku kolm skruutaatorit (scrutatores), kes valitakse kardinalide seast (UDG 64). Lisaks kontrollivad tulemused üle kolm revisoori (revisores) (UDG 68).
Kahtluste korral võib eesistuja käsul toimuda uuesti kontrollimine.
12. Kuidas kuulutatakse välja Paavsti valimine?
Konklaavi sees: kui kandidaat saab vajaliku kahe kolmandiku häälteenamuse, küsib kardinal-protodiakon temalt, kas Ta nõustub valimisega ja millise nime Ta valib (UDG 87). Kui Ta nõustub ja on juba piiskop, saab Ta automaatselt Rooma piiskopiks ja Kiriku juhiks (UDG 88).
Avalik väljakuulutamine: valge suitsu ilmumine Sixtuse kabeli korstnast tähistab valimist. Seejärel astub uus Paavst välja Püha Peetruse basiilika rõdule, kus kardinal-protodiakon teatab traditsioonilise sõnumiga: „Annuntio vobis gaudium magnum: habemus Papam!” („Teatan teile suure rõõmu: meil on Paavst!”). Seejärel annab uus Paavst oma esimese õnnistuse Urbi et Orbi.