Paavst Leo XIV valimise esimesel aastapäeval õnnitleb kogu maailm Tema Pühadust. On möödunud üks aasta tema esimesest õnnistusest Jumala rahvale Püha Peetruse basiilika lodžalt. Katoliku kirik Eestis ühineb kõikide õnnitlustega paavst Leo XIVle kogu maailmas ja palvetab Püha Isa eest.
Juba oma pontifikaadi algusest peale rääkis Leo XIV „relvastamata ja relvituks tegevast rahust“, mis on Euroopa mandril ülioluline küsimus, mis on viimased viis aastat maadlenud Ukraina sõjaga, aga ka lähedalasuvate konfliktide tagajärgedega Lähis-Idas ja viimasel ajal ka Pärsia lahes, kirjutab Euroopa Piiskoppide Konverents oma läkitusest paavsti esimese ametiaasta puhul.
Oma pontifikaadi esimesel aastal ei vaadanud paavst Leo XIV Euroopat lihtsa institutsioonilise konstruktsioonina; pigem kirjeldas ta seda kui ajaloolist subjekti, millel on globaalne vastutus, rahvaste kogukonda, mis on kutsutud taasavastama oma kutsumuse tähendust rahule, kaitsma inimväärikust ja edendama dialoogi.
Me oleme teadlikud kutsest elada oma usku isiklikult, alustades eelkõige Kristuse kesksusest. Seda rõhutas Leo XIV oma esimeses paavstina peetud jutluses 9. mail 2025 Sixtuse kabelis peetud missa pro Ecclesia ajal: „Astuge kõrvale, et Kristus võiks jääda.“
Oleme näinud Kristuse keskset rolli igas üleskutses, igas kõnes ja igas jutluses, mille paavst Leo pidas oma pontifikaadi esimesel aastal. Me järgnesime talle Nikaiasse, kus ta tähistas Esimese Oikumeenilise Kirikukogu 1700. aastapäeva, ja saatsime teda palves Liibanonis, „Maa sõnumis“, millest peab tärkama uus üleskutse rahule. Kuid oleme huviga jälginud ka paavst Leo XIV teekonda Aafrikasse, teades, et tema üleskutse kõrvaldada takistused tervikliku inimarengu teelt. Me peame seda tegema elades „terve ilmalikkuse“ järgi, nagu Leo XIV ise rõhutas 29. septembril 2025 Euroopa Parlamendi kultuuride ja religioonidevahelise dialoogi töörühma liikmetele. Ilmalikkus tähendab selget eristust religiooni ja poliitika vahel, mis seeläbi tunnistab religioosse dimensiooni avalikku olulisust ja selle panust isiklikku arengusse ja sotsiaalsesse kooseksisteerimisse.
18. märtsil 2026, kohtudes CCEE (Euroopa Piiskoppide Konverents), CEI (Itaalia Piiskoppide Konverentsi) ja WHO korraldatud konverentsil „Kes on täna minu ligimene?“ osalejatega, tõi Leo XIV selgelt esile ebavõrdsuse Euroopas – vaesuse, üksinduse, isolatsiooni, raskused hooldusele juurdepääsul ja vaimse tervise kriisi – ning rõhutas, et tervis on universaalne õigus. Paavsti arvates jääb Euroopa iseendale truuks ainult siis, kui ta suudab kaitsta meie seas kõige haavatavamaid ja keeldub aktsepteerimast, et sotsiaalseid lõhesid peetakse normiks.
Euroopa Piiskoppide Konverentside Nõukogu (CCEE) koosneb 39 liikmest, kellest 33 on piiskoppide konverentsid, Luksemburgi ja Monaco Vürstiriigi peapiiskopid, Küprose maroniitidest peapiiskop ning Mukachevo piiskopkonna Chişinău (Moldova) ja Tallinna piiskopkonna (Eesti) piiskopid; kõik kokku esindavad katoliku kirikut 45 riigis Euroopa mandril.
Allikas: Euroopa Piiskoppide Konverents (CCEE)