Igal aastal toimuvale Caritase regionaalkonverentsile on oodatud kõik Caritase liikmed üle Euroopa.
Konverentsile oli saabunud üle 120 delegaadi. Eesti Caritast esindasid sel aastal Ingmar Kurg ja Raigo Piil.
Igal aastal keskendutakse mõnele aktuaalsele teemale, mis otseselt puudutab Caritase tööd. Seekord oli läbivaks teemaks sotsiaalne innovatsioon ehk kuidas Caritas saaks paremini täita temale antud ülesannet pidevalt muutuvas maailmas.
Kui Caritas on kutsutud ellu inimeste heaks, siis on ülioluline tunda tänapäeva elulaadi, et tulemuslikult mõjutada ja muuta maailma Kristuse evangeeliumi vaimus.
Konverentsi peakõneleja, Belgia õigusteadlane Olivier De Schutter rääkis sellest, kus peituvad tänased ühiskondlikud probleemid. Need ilmnevad kõige enam ühiskonna institutsionaliseerumises.
Riiklikud asutused on ''üle võtnud'' ühiskondlike probleemide lahendamise. Juhtides tervishoiu-, haridus-, meedia- ja sotsiaalvaldkonda, jätab riik vähe ruumi innovatsiooni jaoks.
Demokraatliku riigi esmane huvi on võita valijaskonna hääli, et saada mandaat institutsioonide juhtimiseks, kuid see ei garanteeri olulisi edasiliikumisi ühiskondliku elu parandamisel. Ka erasektorile ei saa panna suuri lootusi. Erasektori innovaatiliste lahenduste huvi on teenida suuremat kasumit. "Edukas" äriplaan erasektoris on tekitada loodavate toodete või teenuste abil tarbimise vajadus kui probleem, et seejärel pakkuda sama teenuse müümisega probleemile lahendust.
De Schutter selgitas ühiskondlike muutuste esilekutsumise reegleid. Muutusteks on vajalik kriitiline mass. Teadusuuringud näitavad, et kui 25% ühiskondlikest grupeeringutest esindavad kindlat sotsiaalset normi ja seda pühendunud evivad, siis üsna tõenäoliselt aktsepteerib neid norme kogu ühiskond ja võtab omaks. See on just sotsiaalse innovatsiooni edukuse valem.
Caritas moodustab sellise ühiskondliku organisatsiooni, mis töötab inimestega rohujuuretasandil ja tegutseb inimeste ühise hüve nimel, lähtudes subsidiaarsuse ja solidaarsuse printsiipidest, mis on katoliiklikus sotsiaalõpetuses kesksel kohal. Konverentsil pakuti välja lahendused, kuidas inimestega suheldes saab Caritas koostada konkreetseid innovaatilisi 'projekte.
Need on nagu "inkubaatorid", kuhu kaasatakse kogukond ja tema vajadused, et sellest kooruksid tegevused, mis aitavad kõiki üheskoos ühiste hüvede poole. Inkubaatorprojektid aitavad omakorda elavdada majanduskasvu. Caritasele sarnaselt töötavad uue jätkusuutlikkuse mudeliga veel mitmed katoliiklikud fondid, nagu Porticus, Robert Bosch Stiftung ja King Baudouin Foundation. Arendustööd toetab Euroopa Sotsiaalfondi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni (EaSI) tegevussuund.
Ühishüve tõlgendab Caritas lähtuval katoliku kiriku sotsiaalõpetusest. Sotsiaalõpetus on põhimõtete ja praktikate kogum, mis käsitleb ühiskondlikke, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Viimase 10 aasta jooksul on tuntuks saanud paavst Franciscuse algatatud Laudato Si liikumine, mis pöörab tähelepanu ökoloogia küsimustele. Eestis on Laudato Si-liikumist edendanud Eesti Kirikute Nõukogu looduhoiukuu tähistamisega igal aastal.
Konverentsi teine suur "innovatsioon" oli noorte integreerimine Caritase otsustusprotsessidesse. Noored täitsid konverentsil kogu lava, et väljendada oma valmisolekut töötada Caritase vastutavatel kohtadel. Et seda suuta teha, selleks vajavad noored delegeerimist ja koolitamist, usaldamist ja tunnustamist. Caritas Europa liikmesorganisatsioone küsitledes oli näha, kui vähe on senini noortega sel viisil tegeletud. Euroopa Noorte Caritase esindajaks sai valitud Vanessa Glimelius Rootsist. Vanessa asutas 2021. aastal Rootsi Noorte Caritase ja on seda edukalt juhtinud.
Konverents valis Caritas Europa uue juhtkonna. Uueks presidendiks sai piiskop John Arnold Inglismaalt. Meie delegaadid Ingmar ja Raigo kutsusid uusi juhte lahkelt Eestisse. Loodetavasti kohtume Caritase vaimsust kandvate vaimulikega ja ilmikutega peatselt meie endi keskel, et üksteist julgustada ja õpetada teenima inimesi nii, nagu annab eeskuju Kristus.
Ülevaate koostas Raigo Piil