Katoliku kirik tähistab iga-aastast ülemaailmset haigete eest palvetamise päeva 11. veebruari, Lourdes'i Jumalaema pühal. Seda päeva tähistatakse katoliku kirikus alates 1992. aastast, mille seadis sisse Paavst Püha Johannes Paulus II. Selle aasta teemaks on: "Teil on ainult üks õpetaja ja te olete kõik vennad" (Mt 23: 8).
"Ühiskond on seda inimlikum, kui ta hoolitseb vennaliku armastuse vaimus tõhusalt oma kõige nõrgemate ja kannatavate liikmete eest," kirjutas Paavst Franciscus maailma haigete päevale pühendatud sõnumis. Silmakirjalikkuse ja enesejumalateenistuse vastu võitlemiseks palub Jeesus meie sõnul „peatuda ja kuulata, luua otsene ja isiklik suhe teistega, tunda empaatiat ja kaastunnet ning lasta nende kannatustel saada iseendaks, kui püüame teenige neid,” ütleb paavst.
Paavst Franciscuse sõnul on iga-aastane päev „võimalus pöörata erilist tähelepanu haigetele ja neile, kes pakuvad neile abi ja hooldust nii tervishoiuasutustes kui ka peredes ja kogukondades“. Ta väljendab oma vaimset lähedust ja kiriku armastavat muret koronaviiruse pandeemia all kannatavate inimeste, eriti vaeste ja tõrjutute pärast.
Haigus, märgib paavst, paneb meid mõistma enda haavatavust ja teiste loomupärast vajadust. See tõstatab küsimuse elu mõttest, mille toome usus Jumala ette, et otsida oma elus uut ja sügavamat suunda. Sellega seoses peab paavst eeskujuks piibellikku kuju Iiobist. Iiob tunneb end unustatuna ja valesti mõistetuna. Ometi lükkab ta silmakirjalikkuse tagasi ja valib aususe tee Jumala ja teiste suhtes. Issand kuuleb Iiobi hüüdeid ja kinnitab, et tema kannatused ei ole karistus ega Jumalast lahusoleku seisund, veel vähem Jumala ükskõiksuse märk.
Paavst ütleb, et haigusel on palju nägusid. Praegune pandeemia on süvendanud ebavõrdsust meie tervishoiusüsteemides ja paljastanud ebatõhususe haigete hooldamisel, kusjuures eakatele, nõrkadele ja haavatavatele inimestele ei võimaldata alati hooldust või võrdsel viisil hooldust. Pandeemia on rõhutanud ka tervishoiutöötajate, vabatahtlike, tugipersonali, preestrite, religioossete meeste ja naiste pühendumust ning heldust. Püha Isa teeb neile kummarduse oma sõnumis, öeldes, et nad on "vaikiv hulk mehi ja naisi", kes "otsustasid mitte valida teist teed, vaid jagada patsientide kannatusi, keda nad nägid naabrite ja meie ühe inimkonna liikmetena". "Selline lähedus," märgib paavst, "on kallis palsam, mis pakub haigetele tuge ja lohutust nende kannatustes." Kristlastena kogeme tema sõnul seda lähedust märgina Jeesuse Kristuse, hea samaarlase armastusest, kes läheneb kaastundega igale haavatud mehele ja naisele. Ta ütleb, et ka meie oleme kogukonnana kutsutud olema armulikud nagu Isa ja armastama eelkõige oma nõrku, nõrku ja kannatavaid vendi ja õdesid, jätmata kedagi maha, eriti neid, kes kõige rohkem vajavad.
Seejärel kirjutab paavst Franciscus vennaliku solidaarsuse tähtsusest meie ligimeste suhtes. "Teenimine tähendab hoolitsemist meie perekonna, ühiskonna, rahva haavatavate inimeste eest." Meid kutsutakse kõrvale jätma omaenda soovid ja ihad, võimu taotlemine ning vaatama kõige haavatavamate nägude poole, puudutades neid, tajudes nende lähedust ja aidates neid. Näiteks haigete ja hooldajate suhe, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja austusel, avatusel ja kättesaadavusel, aitab tema sõnul ületada kaitsvat hoiakut, austada haigete väärikust, kaitsta tervishoiutöötajate professionaalsust ja soodustada häid suhteid patsientide peredega.
Allikas ja foto: Vatikani Uudised, 13. jaanuar 2021