Eesti

Viimastel päevadel on tekitanud palju müra nii Eesti kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses paavst Franciscuse sõnad, mida ta on väljendanud dokumentaalfilmis  Francesco. Film esilinastus Rooma filmifestivalil hiljuti, aga on valminud mõned kuud tagasi. 

Kuna Paavst andis välja kaks nädalat tagasi pika entsüklika (paavstliku ringkirja) Omnes fratres, kus ta käsitleb 113 leheküljel ja ligi 300 peatükis inimestevaheliste suhete, ühiskonna korralduse ja perekonna seotud küsimusi, siis kõik, kes seda dokumenti loevad, näevad, et ei ole mitte mingeid muudatusi Kiriku õpetuses seoses abielumõiste ja abielu reguleerivate seaduste kohta, kaasa arvatud nn. “partnerluse seaduste” kohta.

Paavst Franciscuse sõnade tähendust sellest filmist tuleb otsida mujalt, tema inimlikkuses ja hingehoidlikkuses, mis teevad, et ta ulatab käe nendele, kes tunnevad ennast Kiriku ja ühiskonna poolt väljatõrjutuna ning ta palub anda igaühele elementaarseid õigusi ja austust, mida iga inimene kui Jumala laps väärib.

Piiskop Philippe Jourdan

Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Isak) sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus. Lahkus Eestist 1941. aastal Saksamaale, abielludes von Siversiga. 1949. aastast elas Prantsusmaal. Ta oli katoliiklik mõtleja, esseist ja tõlkija. Paljude katoliiklaste poolt armastatud Fanny jättis palju Eesti kultuuripärandisse ja oli kaasteeline isa Vello Salo Maarjamaa kirjastuses. Tema huviks oli eesti keele uurimine, katoliikliku vaimupärandi edasiandmine kodumaa eestlastele ning evangeeliumi sõnumi mõtestamine.  26. oktoobril möödub Fanny de Siversi sünnist 100 aastat.

Rooma-Katoliku Kirikus tähistame esmaspäeval, 26. oktoobril 2020 Fanny de Siversi 100. sünniaastapäeva järgmiste sündmustega.

kell 15.00 palvus Metsakalmistul Fanny de Siversi haua juures ja hauakivi sisseõnnistamine. Palvust viib läbi isa Igor Gavrilchik.
kell 18.00 Püha Missa Peeter-Pauli kirikus. Pühitseb piiskop Philippe Jourdan.
kell 19.30 ''ÜHELT KALDALT TEISELE'' - Ansambli Vox Clamantis kontsert Peeter-Pauli kirikus (Piletid Piletilevist)

Lisaks, neljapäeval 29. oktoobril kell 18.00 tuleb Tallinna Jaani kirikus esitlusele kaks viimast köidet FANNY DE SIVERSI kogutud teostest, mille on kokku pannud teoloogiadoktor Arne Hiob.

Kõik olete väga oodatud sellele ilusale üritusteseerjale, mis Fanny de Siversi 100. sünniaastapäeva puhul aset leiavad.

Vatikan on avaldanud kirja “Samaritanus Bonus“ (Hea samaarlane), mis räägib inimeste hooldamisest elu kriitilistes olukordades ja lõppfaasis. Kirja koostas Usuõpetuse Kongregatsioon ja 25. juunil kiitis selle heaks paavst Franciscus.

Tekst laseb meil Hea samaarlase tähendamissõnaga mõelda kannatavale Kristusele, kes on füüsilise valu, ebakindluse ja isegi hinges oleva tühjuse tunnistaja. Mõeldes Kristusele tunneb inimene tema vastu usaldust ja teab, et Isa armastus ei jätnud Teda maha.

Loe edasi...

Peapiiskop Kęstutis Kėvalas külastas Eestit siinse Leedu kogukonna 40. juubeli puhul, mis toimus laupäeval 10. oktoobril 2020.

Pühapäeval pühitses peapiiskop Kęstutis Kėvalas leedukeelse Missa Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Ta kohtus ka piiskop Philippe Jourdaniga, külastas preestriseminari Redemtoris Mater ning osales Leedu kogukonna konverentsil Tallinnas.

Eestis ei olnud Kaunase peapiiskop esimest korda. Varem külastas ta Eestit paavsti visiidi ajal 2018.a.

Kęstutis Kėvalas õppis 1990–1992 Kaunase Tehnikaülikoolis. 1993. aastal astus ta Kaunase preestrite seminari, kus õppis kuni 1997. aastani katoliku teoloogiat ja filosoofiat. Seejärel jätkas ta õpinguid Püha Maarja seminaris Baltimore'is. 29. juunil 2000 pühitseti ta Püha Peetruse ja Pauluse Toomkirikus preestriks.
Aastatel 2001–2005 oli ta peapiiskopkonna seminari Propaedeuticum juht ja piiskopkonna noortejuht.2003. aastal alustas Kevalas moraaliteoloogia kraadiõpinguid Kaunase Vytautas Magnuse ülikoolis, kus talle omistati 2008. aastal doktorikraad.

27. septembril 2012 nimetas paavst Benedictus XVI ta Abziri titulaarpiiskopiks ja Kaunase abipiiskopiks. 19. veebruaril 2020 ülendati ta Kaunase peapiiskopiks.