Eesti

Armsad vennad ja õed!

22. veebruaril möödub 79 aastat peapiiskop Eduard Profittlichi surmast Kirovi vangilaagris. Kindlasti ei saa me loota, et see on viimane peapiiskopi surmaaastapäev enne tema õndsakskuulutamist. Aga meil on põhjust loota, et see on üks viimaseid enne tema õndsakskuulutamise protsessi lõppu, ning et Eesti katoliku kirik ei pea kaua ootama hetke, mil esimest korda üks tema liige katoliku kiriku õndsate ja pühakute hulka arvatakse. Seetõttu võime selle aastapäeva eel tänada Jumalat eriti peapiiskop Profittlichi truuduse eest, mis oli truudus surmani. Tema pühadus ei piirdu ainult surmaga Kristuse eest, vaid puudutab kogu tema tööd, sõnu, isiklikku eeskuju ja voorusi, mida Eesti katoliiklased said näha ja tunnistada. Ja mis veel olulisem: õndsakskuulutamise eesmärk ei ole ainult meenutada meie eelkäijate voorusi ja kangelaslikkust, vaid tuletada meile meelde, et iga kristlane, eranditult, on kutsutud pühadusele, ning et pühadus on võimalik konkreetselt iga kristlase elus.

Seetõttu ma julgustan teid Jumala sulast Eduard Profittlichi oma palves ja mõtetes meeles pidama. Kirik julgustab meid pöörduma nende inimeste eestkostele, kes on juba meie juurest lahkunud, veel enam siis, kui nad on eluajal Jumala armule eriti hästi vastanud. Peapiiskop Profittlichi palvekaardi või noveeni lugemise kaudu tema eestkostet paludes ei pöördu me kindlasti vähem Jumala poole, vaid – vastupidi – käitume Jumalale meelepäraselt, sest anname Talle au nende inimeste pärast, kellele Ta on andnud armu pühalikult elada. Vajadusi ja põhjusi paluda ja palvetada kogu maailma eest on meil praegu kindlasti väga palju, aga kuna peapiiskop ohverdas oma elu armastusest Eesti ja Eesti katoliiklaste vastu, on loomulik, et pöördume tema poole just siis, kui me palume Eesti eest, katoliku kiriku eest Eestis ja kõige selle eest, mida me siin vajame. Kui inimene on maa peal nii palju armastanud Eesti katoliku kirikut, on loomulik mõelda, et see armastus kasvab taevas veelgi suuremaks.

Olen väga tänulik neile, kes on valmis saatma peapiiskop Profittlichi õndsakskuulutamise protsessi postulaatorile kirjaliku tunnistuse oma pöördumisest peapiiskop Profittlichi eestkoste poole. See on üks õndsakskuulutamise protsessi olulisi elemente. Olen ka väga tänulik kõikidele, kes aitavad meil katta selle protsessi kulusid. Niisugused protsessid kestavad kaua (peapiiskop Profittlichi puhul juba 18 aastat) ning on äärmiselt põhjalikud ja seetõttu üpris kulukad. Praegu tegeleme nii Tallinnas kui Roomas aktiivselt nn positio, see tähendab protsessi materjalide kokkuvõtte koostamisega – selle põhjal langetatakse lõplik otsus õndsakskuulutamise kohta.

Palume peapiiskop Eduard Profittlichi eestkoste kaudu, et algav paastuaeg täidaks meie südameid armuga, ning et see palve annaks meile Jumala abiga nii ihu kui hinge tervise.

Piiskop Philippe Jourdan

„Vaata, me läheme üles Jeruusalemma“ (Mt 20:18)

Paastuaeg: aeg uuendada usku, lootust ja armastust.

Armsad vennad ja õed,

Jeesus avaldas oma jüngritele oma missiooni sügavaima tähenduse, kui ta rääkis oma kannatusest, surmast ja ülestõusmisest, täites Isa tahet. Seejärel kutsus ta jüngreid üles osalema selle maailma päästmise missioonis.

Meenutagem paastuaja rännakul Ülestõusmispühadeni teda, kes „alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani“ (Fl 2:8). Sellel pöördumisajal uuendagem usku, lootust, mis on meile „elavaks veeks“ ja võtkem üheskoos, vendade ja õdedena Kristuses, suure avatud südamega vastu Jumal. Paasaööl me uuendame ristimistõotusi ja kogeme taassündi uue inimesena Püha Vaimu töö tulemusel. Seda paastuaja teekonda, nagu kogu kristliku elu palverännakut, valgustab praegugi ülestõusmise valgus, mis inspireerib Kristuse järgijate mõtteid, hoiakuid ja otsuseid.

Loe edasi...

Joosepil oli oma eluga plaan.... Kuid Jumalal oli Joosepi elu jaoks oma plaan. Jumala plaan oli aga enne ja sisaldas eneses ka Joosepit. Jumala plaanis ei olnud Joosep kui ettur malelaual, vaid kui inimene koos oma plaanide ja unistustega. Jumala plaanis ongi inimene selliselt – koos oma plaanide ja unistustega, aga ka koos oma patu viljadega. See teeb Jumala plaani nägemise ja mõistmise inimese jaoks väga raskeks.

Loe edasi...

Ülemaailmsel pühendunud elu päeval, 2. veebruaril möödus Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu õde Elisabeth Kochuvelikakathel 50. aastat ordutõotuse andmisest.

Küünlapäeva Püha Missa ajal Pirita kloostris uuendas õde Elisabeth oma odrutõotusi ja tänas kõiki ustavaid inimesi palvete eest. Oma õnnitlused õde Elisabethile saatis ka Paavst Franciscus.

Teenimisameti eest tänas õde Elisabethi endine Rahvastikuminister Riina Solman. Püha Missa pühitses piiskop Philippe Jourdan koos Tallinnas teenivate preestritega. Missal osalesid pühendunud elu päeva puhul ka Halastuse Misjonäri orduõed.

Palvetame õde Elisabethi eest ja hoiame kogu Pirita kloostriperet oma palvetes.