Välismaa

Läbi kõrbe juhatab Jumal meid vabadusse

Kallid vennad ja õed!

Kui meie Jumal end ilmutab, on tema sõnum alati vabadusest: „Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast“ (2Ms 20:2). Need on esimesed sõnad Moosesele Siinai mäel antud dekaloogist. Need, kes neid kuulsid, olid üsna tuttavad väljarändega, millest Jumal rääkis: nende orjuse kogemus painas neid endiselt raskelt. Kõrbes said nad „kümme sõna“ kui läbipääsu vabadusele. Me nimetame neid „käskudeks“, et rõhutada armastuse tugevust, millega Jumal oma rahvast kujundab. Kutse vabadusele on nõudlik. Sellele ei vastata kohe; see peab küpsema osana teekonnast. Nii nagu kõrbes olev Iisrael klammerdus endiselt Egiptuse külge – igatsedes sageli minevikku ning nurisedes Issanda ja Moosese üle –, võib ka tänapäeval Jumala rahvas klammerduda rõhuvasse orjusesse, mida ta on kutsutud maha jätma. Me mõistame, kui tõsi see on hetkedel, mil tunneme end lootusetuna, rändame läbi elu nagu kõrbes ja meil pole tõotatud maad kui sihtkohta. Paast on armuaeg, mil kõrb võib taas saada – prohvet Hoosea sõnadega – meie esimese armastuse paigaks (vrd Ho 2:16-17). Jumal kujundab oma rahvast, ta laseb meil orjus maha jätta ja kogeda üleminekut surmast ellu. Nagu peigmees, tõmbab Issand meid veel kord enda juurde, sosistades meie südamele armastussõnu.

Loe edasi...

Paavst Franciscuse igakuine palvesoov on selle aasta veebruaris surijate ja nende perede eest palvetada. Ta palub palveta kõikide nende eest, kes valmistuvad lahkumiseks ja toetada palvega surijate lähedasi. Veebruaris tähistab ka kogu kirik ülemaailmset haigete päeva, 11. veebruaril, Lourdesi Maarjapäeva, millest tingitult ta on määranud ka vastavasisulise palveintetnsiooni. Paavst kutsus kirikut üles palvetama selle intentsiooni  eest video teel, mis esitati kogu katoliku kirikule paavsti ülemaailmse palvevõrgustiku kaudu. 

Loe edasi...

Paavst Franciscus mõistis pühapäevase Angeluse ajal usklike poole pöördudes hukka relvastatud isikute rünnaku Istanbulis, mis toimus pühapäevase Missa ajal 28. jaanuaril. Selle tagajärjel hukkus üks inimene, mitmed on haavata saanud.

"Avaldan kaastunnet," ütles paavst, "Istanbuli Püha Maarja Draperise kiriku kogudusele, mis kannatas Missa ajal relvastatud rünnaku all, mille tagajärjel sai üks inimene surma ja mitu inimest haavata."

Intervjuus Vatikani meediale Roberto Ceterale arutas Istanbuli apostellik vikaar ja Konstantinoopoli apostellik administraator, piiskop Massimiliano Palinuro traagilist sündmuste seeriat, kutsudes ametivõime üles otsima tõde rünnaku taga, mis tema sõnul näib viitavat usulisele sallimatusele.

Foto ja allikas: www.vaticannews.it, 28. jaanuar 2024

Paavst Franciscus pöördus reedel, 26. jaanuaril Usudoktriini Kongregatsiooni poole, kui nad lõpetasid iga-aastast täiskogu istungjärku, mis tavapäraselt lõppeb paavsti audientsiga. Paavst tänas nende töö eest ja tuletas meelde, et Kongregatsioonil on kaks tegevusvaldkonada: üks tegeleb õpetusametiga, teine usudistsipliiniga.

Just esimest teemat soovis Püha Isa oma pöördumises puudutada Usudoktriini Kongregatsiooni ametnikele ja pakkus välja mitmeid mõtteid, mis olid organiseeritud kolme sõna ümber: "sakramendid", "väärikus" ja "usk".

Loe edasi...