Kuigi Taizést räägitakse sageli eelseisva noortekohtumise valguses, on paljudel inimestel veel vähe teadmisi selle kohta, mida Taizé vennaskond, noortekohtumised ja meditatiivne laulmine tegelikult kujutavad. Väga vähesed meie katoliiklastest on külastanud Taizé kloostrit ja veelgi vähemad, eriti noorte seast, on osalenud aasta lõpus toimuvatel rahvusvahelistel noortekohtumistel. Samuti on levinud arvamus, et Taizé vaimsus on kaugel traditsioonilisest katoliku vaimsusest.
Et täita neid lünki, mis sageli põhjustavad arusaamatusi, ja selgitada, mis on Taizé ning kas katoliiklased võivad sellistes tegevustes osaleda, soovime pakkuda sarja, kus on jutustusi Taizést.. Iga uus jutustus ilmub kaks korda nädalas... Tutvuge – ja las igaüks teeb seejärel oma järeldused.
Sissejuhatus: Mis on Taizé?
Kas oled kunagi avastanud end telefonis TikToki või Instagrami sirvimas, tundes samas, et sellest virvarrist hoolimata on miskit puudu? Võib-olla oled märganud, kuidas su sõbrad püüavad õnne leida järjest uutest challenge'itest, trendikatest riietest või sotsiaalmeedia trendidest. Kuid õhtu lõpuks tundub see kõik sama nagu eile õhtul söödud krõpsupakk – ajutine ja pealiskaudne.
Tundub, et otsid midagi muud. Tuleb võib-olla mõte pähe: "Olgu, aga ma käin ju pühapäeviti kirikus!" Ja see on suurepärane! Ent kas sa oled tundnud, et suhe Jumalaga võiks olla midagi enamat kui lihtsalt iganädalane kohustus? Kas pole vahel tekkinud soov leida sügavam ühendus, kus Jumal pole ainult Kiriku osa, vaid sinu igapäevaelu keskne osa?
Tihtipeale leiame end otsimas vastuseid valedest kohtadest – meelelahutusest, sotsiaalmeediast või kiiretest lahendustest. Aga mida rohkem püüame neid tühje kohti täita, seda selgemaks saab, et midagi jääb ikka puudu. Miski, mida ei paku ei ekraanid ega igapäevased tegevused. Just siis hakkame küsima: kas suhe Jumalaga võiks olla elavam ja tähendusrikkam?
Ja siin tulebki mängu Taizé.
Taizé on väike küla Prantsusmaal, mille vaimne mõju ulatub üle kogu maailma. Kujuta ette kohta, kus inimesed, eelkõige noored, tulevad kokku kõikjalt maailmast, et leida sügavam tähendus ja rahu. Vend Roger asutas Taizé kogukonna 1940. aastatel, otsides lihtsat ja sügavat viisi Jumala kogemiseks. Kui otsid rahu ja sügavamat sidet Jumalaga, võib Taizé olla just see koht, kus leiad, mida oled kaua otsinud.
Taizé ei ole lihtsalt palvetamise paik. Siin ei keskenduta pelgalt reeglitele ja rituaalidele, vaid elavale vaimsusele. See on rahvusvaheline kogukond, kuhu sinusugused noored tulevad oma usu, kahtluste ja küsimustega. Pole oluline, kui palju sa tead või kui sageli Missal käid. Tähtis on, et oled valmis otsima Jumalat ja olema aus iseenda ja oma usuteekonna suhtes.
Mis teeb Taizé eriliseks? Kujuta ette, et istud vaikuses kirikus koos sadade noortega, kes laulavad meditatiivset laulu. Lihtsad korduvad fraasid annavad võimaluse mõelda sügavamalt ja kuulata Jumalat. Taizé palved ja laulud rahustavad ning aitavad sul hetkeks peatuda ja vaadata enda sisse. See pole lihtsalt laulmine, vaid palve, mis juhatab sind Jumala juurde. Kui igapäevaelu muutub kaootiliseks, aitavad Taizé laulud leida tasakaalu ja harmooniat.
Taizé kogemus pole ainult sõnad või laulud. See on rännak sügavamasse vaimsesse maailma, kui oled ette kujutanud. Paljud, kes on Taizés käinud, on leidnud vastused küsimustele, mis on neid pikalt vaevanud. Võib-olla oled sinagi samas olukorras, kus otsid midagi enamat – tähendust, mis annaks elule sügavama mõtte.
Ja siin tuleb põnev osa – Taizé pole lihtsalt klooster Prantsusmaal. See on seiklus! Kohtad inimesi kogu maailmast, kuulad nende lugusid ja jagad oma teekonda. Seal saad olla sina ise oma küsimuste ja kahtlustega, ilma hukkamõistuta. See on koht, kus oled ainult sina ja Jumal – ilma kiirustamiseta, ilma surveta.
Kui tunned, et su elu on liiga rahutu ja sa ei leia tasakaalu, siis võib Taizé olla täpselt see, mida vajad. Seal võid leida Jumala ja sügavama suhte temaga. Ja see on alles algus. Taizé vaimsusesse süüvides ootab sind ees veelgi rohkem, kui oskad ette kujutada.
Edasi räägime Taizé palvetest, kogukonna elust ja sellest, kuidas sa saad ise seda kõike kogeda. Kuid praegu pea meeles – kui sa tunned, et vajad oma usuelus värskendust või otsid midagi enamat kui lihtsalt kiriklike kohustuste täitmist, võib Taizé olla just see, mida vajad.
Nagu üks noor ütles: "Tulin Taizésse, sest sõber ütles, et siin on head prantsuse juustu. Jäin, sest leidsin midagi palju enamat – ma leidsin Jumala uuel viisil."
Oled sa valmis selleks seikluseks?
1. peatükk. Taizé kloostri algus ja ajalugu
Teekond läbi aja: kuidas väike küla muutus maailma vaimseks keskuseks
Kujuta ette, et sõidad Lyonist põhja poole. Mööda libisevad Burgundia viinamarjaväljad, päike paistab läbi bussiakna ja näed silti: "Taizé – 2 km". Tänapäeval leiad sealt kaasaegse kiriku, kus palvetavad tuhanded noored, avarad söögisaalid ja arvukad majutushooned. Aga kas tead, mis seal oli 1940. aastal?
Peaaegu mitte midagi.
Väike küla suure saatusega
Kui oleksid siia reisinud 1940. aastal, oleksid näinud vaid väikest, pooleldi mahajäetud küla. Umbes 50 elanikku, mõned talud, üks väike keskaegne kirik... ja palju vaikust. Nii vaikne, et tänapäeva inimene võiks mõelda – kas telefoni aku on tühi või siin tõesti pole levi? Just see vaikus oli üks põhjusi, miks 25-aastane šveitslane Roger Schutz (hilisem vend Roger) selle koha valis. Tegelikult polnud tal ka palju valikuid – see oli viimane küla enne okupeeritud tsooni Teise maailmasõja ajal. Kujuta ette: noor mees, jalgratas, paar franki taskus ja suur unistus südames.
"Palun üks klooster, aga teistmoodi!"
Kui arvad, et kloostri rajamine on lihtne – võtad mõned palvehelmed, ehitad müürid ja voilà! – siis eksid. Eriti kui oled protestant, nagu vend Roger. 1940. aastatel oli see peaaegu sama üllatav kui täna öelda: "Ma viskan oma nutitelefoni minema ja hakkan kasutama kivist tahvlit!" See polnud lihtsalt nooruslik kapriis. Roger nägi üliõpilasena, kuidas kristlik maailm oli lõhestunud – katoliiklased, protestandid ja õigeusklikud elasid justkui erinevatel planeetidel. Samas märkas ta keskaegse mungakultuuri ilu ja sügavust. Ta unistas kohast, kus eri Kirikute kristlased võiksid elada koos nagu vennad, palvetada üheskoos ja näidata maailmale, et Kristuse armastus on suurem kui meie erinevused.
Algus: Supipott ja palved
Esimesed aastad olid tagasihoidlikud, ütleme nii. Vend Roger elas väikeses majas, kus igapäevaelu oli täidetud lihtsate, kuid tähendusrikaste tegevustega. Ta varjas sõjapõgenikke, eriti juute, ning jagas neile toitu – peamiselt suppi, mis tol ajal oli tõeline varandus. Sõjaajal oli supipott praktiliselt sama väärtuslik kui tänapäeval uusim iPhone! Päevad möödusid palvetades, põgenikke aidates ja veel rohkem palvetades.
Kasvamine: Väikesest seemnest suureks puuks
1950ndad tõid muutuse – üha rohkem noori hakkas Taizéd külastama. Mitte seepärast, et seal oleks olnud head sotsiaalmeedia postitamise võimalused (polnud isegi elektrit!), vaid sest nad leidsid seal midagi, mida mujalt ei leidnud: autentset vaimsust, lihtsust ja vendlust. 1960ndateks oli Taizé kasvanud rahvusvaheliseks keskuseks. Vana keskaegne kirik muutus liiga väikeseks ja ehitati uus, suurem Lepituse kirik. Just sel ajal sündisid kuulsad Taizé laulud – lihtsad meditatiivsed viisid, mis puudutavad südant sügavamalt kui ükski popmuusika hitt.
Tänapäev: Traditsiooniline, aga mitte igav
Tänapäeva Taizés elab üle saja venna eri kristlikest Kirikutest. Iga nädal võtab kogukond vastu tuhandeid noori külalisi kogu maailmast. See on paik, kus keegi ei muretse su välimuse või staatuse pärast. Koht, kus võid telefoni tõesti välja lülitada – ja avastada, et maailm muutub sellest isegi kaunimaks. See on koht, kus võid olla täielikult sina ise – otsida, kahelda ja leida.
Miks see oluline on?
Taizé näitab meile midagi hämmastavat: kui inimesed usuvad millessegi piisavalt tugevalt, võib väikesest ideest kasvada midagi, mis muudab maailma. Vend Roger ei plaaninud luua rahvusvahelist noorteliikumist – ta tahtis lihtsalt aidata inimesi ja elada tõelist kristlikku elu. Kuid vahel juhtub nii, et kui järgid oma südame kutset, kasvab sellest midagi palju suuremat.
Mis edasi?
Järgmises peatükis räägime lähemalt vend Rogerist – mehest, kes seda kõike alustas. Praegu aga mõtle: kui üks noor šveitslane suutis jalgrattaga ja paari frangiga alustada midagi, mis on puudutanud miljonite elusid, siis mis võiks olla sinu unistus? Ja võib-olla on just Taizé see koht, kus sa selle unistuse avastad.
2. peatükk. Vend Roger: nägemus ja elumissioon
Mees, kes nägi kaugemale kui teised
Kas oled kunagi tundnud, et tead täpselt, mida tahad teha, kuid kõik ümberringi ütlevad, et see on võimatu? Just selline oli noore Roger Schützi elu. Õnneks oli ta piisavalt järjekindel, et mitte alla anda.
Lapsepõlv: väike poiss suure südamega
Kujuta ette väikest poissi, kes istub vanaema juures ja kuulab tundide kaupa lugusid. See pole tavaline muinasjutuõhtu – vanaema räägib talle Esimese maailmasõja ajal nähtud kannatustest ja sellest, kuidas ta aitas eri usutunnistustega inimesi. Väike Roger kuulab, silmad pärani, ja mõtleb: "Kui ma suureks saan..."
See vanaema ei olnud tavaline vanaema. Ta oli katoliiklane, kes elas protestantlikus Šveitsis – ja tegi seda nii väärikalt, et keegi ei tundnud end ebamugavalt. Võib-olla just sealt sai alguse Rogeri unistus kirikute ühtsusest.
Perekond: armastuse ja teenimise kool
Rogeri isa oli protestantlik pastor, kes pidas oma kohuseks aidata vaeseid ja hädasolijaid. Nende kodu oli alati avatud kõigile abivajajatele. Vahel oli söögilaud nii täis külalisi, et pere pidi sööma köögis! Noore Rogeri jaoks oli see tavaline – ta kasvas üles teadmisega, et tõeline usk tähendab armastust tegudes, mitte ainult sõnades.
Ta armastas kuulata isa jutustusi sellest, kuidas erinevad Kirikud varem koostööd tegid. "Miks mitte nüüd?" küsis väike Roger sageli. "Kes teab," vastas isa kavalalt, "võib-olla saad sina midagi ära teha."
Noorukiiga: haige poiss, kes leidis oma tee
Noorena oli Roger sageli haige, nii et pidi kooli pooleli jätma. Aga vahel just sellised raskused viivad meid õigele teele. Haigevoodis lebades oli tal aega mõelda, lugeda ja unistada. Ja need unistused polnud väikesed – ta nägi vaimusilmas kohta, kus eri Kirikute kristlased elavad koos nagu üks pere.
"Aga Roger," ütlesid paljud, "see on võimatu! Katoliiklased ja protestandid? Koos elamas? See on nagu õpetada kasse ja hiiri koos tantsima!" Kuid Roger naeratas oma sooja naeratust.
Ülikooliaastad: otsing ja avastused
Ülikoolis avastas Roger midagi hämmastavat – ta vaimustus keskaegsetest munkadest! Mitte selles mõttes, et ta oleks tahtnud elada täpselt nagu nemad (keskajal polnud isegi kohvi!), vaid ta nägi nende eluviisis midagi, mida tänapäeva maailm oli kaotanud: lihtsust, rahu ja tõelist vendlust.
Ta veetis pikki öid raamatukogus, lugedes kloostrite ajalugu. Eriti paelus teda Cluny klooster, kus mungad lõid kogukonna, mis mõjutas kogu Euroopat. "Mis siis, kui..." hakkas ta mõtlema.
Suur otsus ja seiklused teel
Sa tead, kuidas ta 25-aastaselt Taizésse jõudis. Aga kas oled kuulnud, et ta peaaegu polekski kohale jõudnud? Tema vana jalgratas lagunes teel mitu korda! Üks rehv plahvatas just mäest alla sõites – õnneks oli ta kunagi olnud skaut ja oskas pidurdada jalgadega!
Ja siis veel juhtum piirivalvuritega... Teise maailmasõja ajal polnud tark mõte ringi sõita kaardiga, millele oli märgitud kloostri võimalikud asukohad. Roger suutis selgitada, et ta on lihtsalt "huvitatud keskaegsest arhitektuurist".
Esimesed aastad: seiklused ja väljakutsed
Kui ta lõpuks Taizésse jõudis, polnud tal isegi korralikku voodit – ta magas põrandal õlgedel. Aga ta ei hoolinud sellest. Ta kirjutas oma päevikusse: "Kui sul on suur unistus, siis on õled sama mugavad kui kuninglik voodi!"
Esimestel aastatel oli palju seiklusi. Kord tuli külla üks vana daam, kes soovis teada, mis "kahtlased elemendid" külla kolisid. Roger pakkus talle teed ja küpsiseid ning rääkis oma unistusest nii innukalt, et daam lubas pühapäeval palvusele tulla.
Armastuse revolutsionäär
Vend Roger polnud tavaline munk. Ta oli omamoodi revolutsionäär – tema relvaks oli armastus. Ta ei tahtnud kedagi "ümber pöörata", vaid näidata, et Jumala armastus on suurem kui meie erinevused.
Kord tuli tema juurde noor mees, kes oli väga vihane katoliiklaste peale. Roger kuulas teda ja ütles siis: "Kas sa tead, et mu vanaema oli katoliiklane? Ta oli üks armastavamaid inimesi, keda ma kunagi tundnud olen." See lause muutis noormehe suhtumist rohkem kui ükski teoloogiline vaidlus.
Uus viis palvetada
Ta lõi palveteenistused, kus polnud pikki jutlusi (ta teadis, et noored neid ei armasta), vaid lihtsad korduvad laulud, mis puudutavad südant. Alguses tundus see revolutsiooniline – "Kuidas saab palvetada ilma pika jutluseta?" küsiti. Aga Roger teadis, et vahel ütleb vaikus rohkem kui tuhat sõna.
Ta kasutas oranže küünlaid (sest need olid odavaimad) ja neist sai Taizé sümbol. "Mõnikord," ütles ta naeratades, "teeb Jumal oma parima töö just meie vaesuses."
Isa tuhandetele noortele
Aastatega sai vend Rogerist vaimne isa tuhandetele noortele. Ta kuulas tunde noori ja oskas alati öelda midagi, mis andis lootust.
Üks tüdruk meenutas: "Ma rääkisin talle oma suurest pettumusest. Ta kuulas vaikselt ja ütles siis: 'Iga pettumus on nagu uks – sa võid selle taha seisma jääda ja kurvastada või selle avada ja avastada midagi uut.' See muutis mu elu."
Huumor ja tarkus
Rogeril oli ka hea huumorimeel. Kord, kui noor külaline kurtis, et ei suuda palvetada, sest kõrval istuv vend norskab, vastas Roger: "Võta seda meeldetuletusena – Jumal armastab meid just sellistena, nagu oleme, norskamisega või ilma!"
Traagiline lõpp ja uus algus
2005. aasta augustis juhtus midagi kohutavat – vend Roger tapeti palveteenistuse ajal. See oli šokk kogu maailmale. Kuid kogukond vastas armastuse ja andestusega.
Pärand, mis elab edasi
Täna, kui külastad Taizéd, näed, et vend Rogeri nägemus elab edasi. Tema portree naeratab kiriku seinal, kuid tõeline pärand on elavas kogukonnas – noortes ja vendades, kes jätkavad tema teed.
Kõige olulisem osa tema pärandist on mõte, et iga inimene on oluline. "Jumal ei vaata meie vigu, vaid meie südamesse ja näeb meie soovi armastada," ütles Roger.
Mis edasi?
Järgmises peatükis vaatleme, kuidas väikesest grupist kasvas rahvusvaheline kogukond, kus tuhanded noored leiavad oma tee ja sõpru koguks eluks. Aga see on juba uus lugu...