3. peatükk. Kogukonna kasv ja areng läbi aastate
Kuidas väike vendade grupp muutus rahvusvaheliseks perekonnaks
Kujuta ette, et sul on unistus elada koos inimestega, kes on täiesti erinevad sinust – erinev keel, erinev kultuur, erinev kristlik traditsioon... Kas see kõlab utoopiliselt? Võib-olla. Aga just nii algas Taizé vendade lugu!
Esimesed vennad: Julged pioneerid
Kui sa oleksid külastanud Taizéd 1940ndate lõpus, oleksid sa näinud midagi hämmastavat: kolm noort meest, kes elasid. Kogukonna kasv ja arendused läbi aastate vanas talus. Üks neist oli šveitslane, teine prantslane ja kolmas sakslane. Jah, sa lugesid õigesti – sakslane! Vahetult pärast sõda, mil paljud prantslased veel sakslasi vihkasid, otsustasid need noored mehed elada koos vendadena.
"Alguses oli see... huvitav," meenutab üks vanematest vendadest naeratades. "Max, meie saksa vend, ei julgenud külas käia, sest kartis, et tema aktsent võib probleeme tekitada. Aga varsti avastasid külaelanikud, et ta on suurepärane puusepp, ja teda hakati kutsuma mööblit parandama. Nii muutus 'saksa vaenlane' lihtsalt 'vend Maxiks, kes oskab kõike parandada'."
Igapäevaelu: Mitte ainult palvetamine
Võid arvata, et mungad ainult palvetavad. Aga Taizé vennad? Nemad tegid (ja teevad siiani) kõike! Algusaastatel pidid nad õppima lehmi lüpsma (mitte keegi neist polnud kunagi talus elanud), aeda harima (esimene aed nägi välja nagu džungel) ja isegi juustu tegema.
"Meie esimene juustuvalmistamise katse oli... meeldejääv," räägib üks vanem vend. "Keegi oli unustanud temperatuuri kontrollida ja tulemus oli midagi, mida isegi meie kass keeldus söömast. Aga me õppisime!"
Kogukond kasvab: Ootamatud külalised
1950ndatel hakkas midagi huvitavat juhtuma – üha rohkem noori mehi liitus kogukonnaga. Mitte ainult protestandid, vaid ka katoliiklased. Tol ajal oli see ennekuulmatu! See oli nagu öelda: "Ma tahan ehitada lennukit oma tagaaias" – kõik ütlesid, et see on võimatu.
Veel huvitavam oli see, kuidas nad tulid. Üks vend saabus mootorrattaga (mis lagunes ukse ees), teine tuli jalgsi Rootsist(!), kolmas... tsirkusest! Jah, ta oli olnud professionaalne žonglöör ja otsustas vahetada tsirkuseelu mungarüü vastu.
Järgmine väljakutse: Õigeusklikud vennad
1960ndatel juhtus midagi, mida keegi poleks osanud ennustada – esimesed õigeusklikud vennad liitusid kogukonnaga. See oli nagu öelda: "Hei, paneme pitsa peale jäätist!" – kõik arvasid, et see ei saa toimida. Aga toimis!
"Alguses oli meil palju naljakaid hetki," meenutab üks õigeusklik vend. "Me ei teadnud, kuidas üksteise traditsioone austada. Näiteks oli meil üks vend, kes armastas kummardada ikooni ees – aga ta tegi seda nii innukalt, et põrutas iga kord oma pea vastu seina!"
Igapäevaelu muutub
Aastatega muutus vendade elu üha rahvusvahelisemaks. Tänapäeval elab Taizés üle saja venna kahekümne viiest rahvusest. See tähendab, et isegi lihtne õhtusöök võib muutuda kultuuridevaheliseks seikluseks!
"Meil on vend Indiast, kes armastab väga vürtsikat toitu," räägib üks vend naerdes. "Kord, kui ta oli köögis, muutis ta traditsioonilise prantsuse supi selliseks, mis pani isegi kogenud Mehhiko venna nutma! Nüüd on meil reegel – vürtsikuse tase peab olema 'rahvusvaheline'."
Töö ja teenimine: Mitte ainult Taizés
Kuigi paljud vennad elavad Taizés, on teised läinud maailma kõige vaesematesse piirkondadesse – Bangladeshi slummidesse, Lõuna-Ameerika favela'desse, Aafrika küladesse. Nad ei lähe sinna jutlustama, vaid elama ja jagama igapäevaelu.
Üks vend Brasiilias elab väikeses majas favela's ja töötab kohalikus haiglas. "Inimesed küsivad tihti, miks ma ei ela ilusas kloostris," ütleb ta. "Ma vastan alati – sest Jeesus ei elanud ka lossis!"
Uued väljakutsed: Pärast vend Rogeri lahkumist
Pärast vend Rogeri traagilist surma 2005. aastal kartsid paljud, et kogukond võib laguneda. Aga juhtus midagi ootamatut – vennad said veelgi lähedasemaks. Nad avastasid, et armastus, mille vend Roger oli külvanud nende südametesse, oli juurdunud sügavamale, kui keegi oskas arvata.
Uueks prioriks sai vend Alois – katoliiklane, kes oli aastaid vend Rogeri lähedane kaastööline. See oli märgiline hetk – protestantliku asutaja järglaseks sai katoliiklane! Aga Taizés polnud see mingi probleem – seal oli juba ammu õpitud nägema inimest, mitte tema konfessionaalset kuuluvust. Vend Aloisi juhtimisel on kogukond jätkanud oma teed, tulles toime uute väljakutsetega. Näiteks on nad hakanud rohkem tegelema keskkonnateemadega. Taizé kasutab nüüd peaaegu täielikult taastuvenergiat ja neil on oma mahepõllumajanduslik aed.
2023. aastal toimus järjekordne ajalooline sündmus – vendade uueks prioriks valiti vend Matthew. Siin on üks põnev detail, eriti teile, head Eesti lugejad – vend Matthew oli varem tihedalt seotud Eestiga! Nii et mingis mõttes on nüüd Taizé ja Eesti vahel eriline side.
Vennaskonna elu täna: Traditsioonid ja uuendused
Tänapäeva Taizé elu on põnev segu vanast ja uuest. Vennad kannavad endiselt valgeid rüüsid (kuigi nüüd on neil ka pesumasin – varem pidid nad kõik käsitsi pesema!), palvetavad kolm korda päevas ja elavad lihtsalt.
Kuid nad kasutavad ka tänapäeva tehnoloogiat – neil on oma rakendus palvelaulude jaoks ja nad edastavad oma palvusi internetis. "Me ei usu, et Jumal kardab WiFit," naljatab üks noorematest vendadest.
Kogukonna saladus
Mis hoiab seda ebatavalist kogukonda koos? Üks vanem vend sõnastas selle nii: "Me oleme nagu vikerkaare värvid – igaüks erinev, aga koos moodustame midagi kaunist. Ja nagu vikerkaar, saame eksisteerida ainult siis, kui valgus paistab läbi meie."
Mis edasi?
Järgmises peatükis sukeldume mõningatesse kõige erilisematesse hetkedesse Taizé ajaloos – kohtumistesse paavstidega, salajastesse palvustesse raudse eesriide taga, ootamatutesse imedesse ja vapustavatesse hetkedesse, mis on kujundanud selle erilise paiga ajalugu. Aga see on juba järgmine lugu...