Kohtumised toimuvad esmaspäeviti (alates 16.09) kell 18.45 koguduse kantseleis. Kontakt: isa Wodek, xwodek@gmail.com Loe lisa: Katehhees
Kohtumised toimuvad teisipäeviti (alates 17.09) kell 18.45 koguduse kantseleis. Kontakt: isa Wodek, xwodek@gmail.com Loe lisa: Piibliring
Programm on leitav SIIT
Taize kohtumine Tallinnas 28.12.2024-01.01.2025.
Loe lisaks: Taizé
Jumala sulase Eduard Profittlichi koduleht asub aadressil: www.profittlich.eu
1. oktoobril tähistame 25 aasta möödumist päevast, kui paavst Johannes Paulus II nimetas Euroopa kaitsepühakuteks Siena püha Katariina, Rootsi püha Birgitta ja püha Risti Teresa Benedicta. Kes on Euroopa kaitsepühakud ja mida tähendab, et kirik on kellegi kinnitanud Euroopa patrooniks, sellele püüab vastata järgnev artikkel. Euroopa patroone on kuus. Lisaks eelnimetatutele on veel püha...
Armsad vennad ja õed Kristuses, Mul on väga hea meel teile teada anda, et Paavst Franciscus otsustas ülendada Eesti Apostelliku Administratuuri Tallinna piiskopkonnaks ja mind nimetada uue, Tallinna piiskopkonna piiskopiks. See muutus tähendab...
Püha Isa on ülendanud Eesti Apostelliku Administratuuri piiskopkonna staatusesse, mis allub vahetult Pühale Toolile. Püha Isa määras Tallinna (Eesti) piiskopkonna esimeseks piiskopiks T.E. piiskop Philippe Jean-Charles Jourdani. Vatikan, 26.09.2024 A.D.
Oktoobrikuu on katoliku traditsioonis pühendatud Neitsi Maarjale ning sel puhul on kombeks iga päev püha Roosipärga lugeda. Tallinna Peeter-Pauli kogudus kutsub iga päev palvetama Roosipärga meie katedraali Tallinnas. Kui keegi soovib mõnel oktoobrikuu päeval Roosipärja palvetamist juhtida, palume panna ennast sobivale ajale kirja teadetetahvlil olevasse graafikusse. Teadetetahvel asub...
Püha Peetruse väljakul toimunud Sinodi avamissa lõpus, kuulutas paavst Franciscus välja paastu- ja palvepäeva maailma rahu eest esmaspäeval, 7. oktoobril, mis on esimene aastapäev Hamasi poolt Iisraelis toime pandud terrorirünnakust. "7. oktoobril, palun kõigil elada palve- ja paastupäeva rahu eest maailmas," teatas paavst. Ta teatas ka, et pühapäeval, 6. oktoobril läheb ta...
Paavst Franciscus avaldas oma oktoobrikuu palvesoovi, mis on ühise missiooni eest Kirikus. Ta kutsub kõiki usklikke üles tegema oma parimat, et aidata kaasakaasvastutustunde tekkimisele Kirikus, olenemata sellest, milline on nende kutsumus. Videotervitus paavsti palveintentsiooniga on leitav siit: Paavsti video. Paavst Franciscus rõhutab oma videosõnumis üleskutset igale kristlasele kõndida...
Renovabis (Saksa katoliiklaste algatus Kesk- ja Ida-Euroopa kirikute toetamiseks) on alates 1997. aastast korraldanud Saksamaa Piiskoppide Konverentsi nimel iga-aastast rahvusvahelist kongressi. See on üritus, millel osalevad osalejad kogu Euroopast ning on mõeldud Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa kiriku ja ühiskonna olulistest arengutest teavitamiseks ja nende üle arutlemiseks ning...
2025. aastal katoliku kirik tähistab Juubeliaastat. Roomas valmistutakse erinevate juubelisündmuste tähistamiseks. Juubeliaasta kaks peamist märksõna on lootus ja andeksandmine. Evangeliseerimise dikastriumi proprefekt, peapiiskop Rino Fisichella, kes vastutab kogu Juubeliaasta korraldamise eest, selgitab „lootuse“ ja „andestamise“ tähtsust eelseisval juubeliaastal järgmiselt: „Juubeli...
Mitmed noored on minult küsinud, kas tänapäeval kliima soojenemisega ja nii paljude sõdadega tasub üldse peret luua, jagab katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Hiljuti ajakirjandust lugedes, olen avastanud enda jaoks uue sõna: tanatofiilia. Thanatos oli Vana-Kreeka surma kehastus või surmajumal. Tanatofiilia on tungiv igatsus surma järele, mis kasvab meie ühiskonnas ning sööb...
Sooneutraalsust, abielu ning põlvnemist puudutavad küsimused viitavad inimese ja perekonna olemusele ja identiteedile ega ole üksnes juriidilised küsimused, kirjutab Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Vaevalt poolteist kuud on möödunud valimistest, kui suurte probleemide kõrval, mis puudutavad Eesti ja Euroopa tulevikku, tekib järsku seadusandlik üliaktiivsus ühe teema...
Elu lõpu küsimus on viimasel ajal olnud Euroopa, sh Eesti, avaliku debati teemaks. Ja seda suurel määral seetõttu, et kasvab nende inimeste arv, kelle jaoks see küsimus on muutumas eluliselt oluliseks. Hiljuti Saksamaal välisreisil olles kohtusin ühe arstiga, kellel on pikaaegne kogemus pöördumatult haigete inimestega. Ta ütles mulle, et ei saa kunagi öelda, et inimesed ei taha elada. Nad...
19. märtsil 2021 ilmus katoliiklikus ajakirjas La Civiltà Cattolica (Roomas) artikkel vaktsiinide vastutustundlikust kasutamisest. Carlo Casalone (SJ) artiklit publitseeriti ja viidati paljudes katoliiklikes väljaannetes üle maailma. Kuna tegemist on väga sisuka ning mahuka artikliga, toome siinkohal lugejale välja mõned märkimisväärsed olulised osad artiklist ning alljärgnevalt...
Roomakatoliku Kirik on suurim kristlik kirik maailmas. Katoliiklasi maailmas on umbes 1,3 miljardit inimest. Tegemist on maailma vanima ja apostellikul järgnevusel toimiva kirikuga. Kirikut juhib apostel püha Peetruse ametijärglasena Rooma Paavst. Täna on ametijärglaseks Paavst Franciscus. Kõik katoliiklikud kogudused üle maailma on kogu Kirikuga osaduses, kuuludes piiskopkonda ja alludes Rooma Paavstile.
Katoliku usus inimesed soovivad järgida Kristust, elada koos Jumalaga ning pühenduda sakramentide vastuvõtmisele. Katoliiklased usuvad, et Jumal ilmutab end Pühakirjas, traditsiooni ja pärimuse kaudu. Katoliku kirikus on seitse sakramenti ja katoliiklased usuvad, et Armulauasakramendis muutuvad leib ja vein tegelikult Kristuse Ihuks ja Vereks.
Kirik aitab tunda Tõde, toetab meid keerulistel hetkedel ning aitab meid raskete otsuste ja valikute tegemisel. Kirik esindab Jeesust Kristust ja katoliiklase suhe Kirikuga on väga lähedane, sest nad soovivad olla lähedased Ülestõusnud Jeesus Kristusega.
Kui inimene kedagi tõeliselt armastab, siis on ta valmis end talle täielikult andma. Nii ka paljud katoliiklased elavad oma usku elavalt, hoides aus oma katoliiklikku pärimust ja traditsiooni ning on pühendunud palveellu ja sakramentide vastuvõtmisele.
Kõigepealt peab olema inimesel usku Kolmainu Jumalasse, mis on kõige alus ja allikas. Inimene, kes soovib katoliiklaseks saada, peab tunnistama katoliiklikku usku ja peab tunnistama kõike seda, mida roomakatoliku Kirik õpetab ja tunnistab Tõeks.
Kui inimene on leidnud oma südames, et tema soov on saada katoliiklaseks, peab ta vastu võtma ristimise, kui ta pole varem juba ristitud, sest kristlik Kirik tunnistab ühtainsat ristimist. Kui on varem ristitud inimene, siis usu äratundmise läbi siseneb ta Kirikusse andes tunnistust oma usust ning võtab vastu Armulauasakramenti, kus leib ja vein on pühitsemise kaudu muutunud Kristuse Ihuks ja Vereks.
Nii laste ristimise kui ka täiskasvanute soovist saada katoliiklaseks tuleb võtta ühendust katoliku vaimulikuga, kes aitab inimesi saada Jumala rahvaks, sest Kirikusse sisenemine vajab teatavat ettevalmistust ja kirikuõpetuse tundmist. Väikelaste puhul paluvad vanemad lapse ristimist Kirikult.
Apostellik Administratuur Eestis
Vene 18
10123 Tallinn
Kantselei tel 6446367
kantselei.ppk@gmail.com
AMETLIKUD KODULEHEKÜLJED
Eesti Apostellik Administratuur
Pärnu Püha Apostel Johannese kogudus
Tartu Neitsi Maarja Pärispatuta saamise kogudus
Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik Eestis
Pirita klooster
Püha Siena Katariina Klooster Tallinnas
Preestriseminar Redemptoris Mater
Opus Dei Eestis
Caritas Eesti
Tartu Katoliku Hariduskeskus